← Eesti

2-20-2810/16

Obsah (7)§ 436§ 459§ 439§ 173§ 162§ 165§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2810 Tsiviilasi S Hi hagi J Hi ja J Hi v

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

33. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse 11

(17)ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 34. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. hageja S Hi ja kostjate seadusliku esindaja E Ke kooselust on sündinud kostja I J H ja kostja II J H (tlk 8 - registriväljavõte); b. 16. septembril 2016 määras Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt on kostjad isa juures paaritutel nädalatel reede õhtust pühapäeva õhtuni ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (s.o 4 päeva kuus). Samuti määras kohus suhtluskorra laste koolivaheaegadel; c. Tallinna Ringkonnakohus on 19. detsembri 2018 otsusega (jõustus 11. märtsil 2019; tlk 14-17) tsiviilasjas nr 2-16-14658 mõistnud S Hilt välja:
  1. a)igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni 30.09.2017 suuruses, mis vastab 83 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja alates 01.11.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 122 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 170 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa; ja
  2. b)igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 50 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 242 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa. d. xxx sündis S Hile uuest abielust kolmas laps, poeg H H (tlk 18, sünni tõend), kes elab igapäevaselt koos hagejaga; e. 9. mail 2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-10113 määruse (tlk 913), millega muutis tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks määratud suhtluskorda hageja ja kostjate vahel; f. 1. mail 2019 jäi hageja töötuks ning alates 14. maist 2019 on hageja võetud töötuna arvele (tlk 20, Eesti Töötukassa teatis); g. hageja asus alates 5. oktoobrist 2019 omandama xx eriala xxx ning tänaseks on sooritanud vastava erialaeksami; h. xxx sündis hagejal neljas laps T H (tlk 21, sünni tõend), kes elab igapäevaselt koos hagejaga. 35. Laste isa, s.o hageja, taotleb elatise vähendamist 1/3-ni elatise miinimummäärast kummagi lapse osas. Hageja on seisukohal, et elatise vähendamiseks annavad aluse järgmised tsiviilasjas nr 2-16-14658 arvestamata jäetud asjaolud: a. hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus); b. hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek; 12
(17)c. hageja perre on sündinud kaks uut last, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jäävad kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu; d. hageja kannab kostjate trennikulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus; e. kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate eest lapsetoetus 2 x 60 eurot, millega tuleb hageja ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvestada. 36. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub. Kostjad on seisukohal, et hageja soovib sisuliselt tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud otsuse uut läbivaatamist. Kohus on enamiku hagejate poolt väljatooduga juba arvestanud. Kostjad viitavad, et hageja majanduslik olukord on piisavalt hea, et kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust täita. 37.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 38. Kohus leiab, et

§ 459

sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul tuleneb hageja kohustus tasuda alaealistele kostjatele elatist Tallinna Ringkonnakohtu on 19.12.2018 otsusest (jõustus 11. märtsil 2019; tlk 14-17) tsiviilasjas nr 2-16-14658. Käesoleval hetkel kohustub hageja tasuma J Hile elatist 170 eurot ja J Hile 242 eurot. Kohtuotsusest nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud kohtulahendi aluseks järgmised asjaolud:

  1. a)kostjad viibivad hageja juures (üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus; vanem poeg esmaspäevast neljapäevani mõned tunnid pärast kooli, s.o 16 päeva vältel kuus) ning hageja kannab nendega seotud kulusid sel perioodil vahetult (toit, meelelahutus nädalavahetusel – 35 eurot x 2 last ning vanema pojaga seonduvalt nädala sees 32 eurot);
  2. b)hageja tasub vanema poja huviringidega (jalgpall 35 eurot kuus ja puutöökool 20 eurot kuus) seotud kulud;
  3. c)hageja ei teavitanud kohut kolmanda lapse sünnist, hageja ei taotlenud elatise vähendamist majanduslikust olukorrast lähtuvalt ega tuginenud lapsetoetuste maksmise faktile. Ringkonnakohus on tagastanud pooltele apellatsioonimenetluses esitatud tõendid hageja kolmanda lapse sünni, uue suhtluskorra ning hageja äritegevuse ja kinnisvara kohta. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul lubatav tugineda käesoleva hagi esitamisel järgmistele asjaoludele: a. hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus); b. hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek; c. hageja perre on sündinud xxx uus laps, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jääb kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu; 13

(17)d. hageja kannab kostjate trennikulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole lubatav tugineda asjaoludele, mille kohaselt kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate eest lapsetoetus 2 x 60 eurot ja et hageja perre on sündinud 26.02.2018 uus laps, kuna nimetatud asjaolud esinesid juba ajal, mil tsiviilasjas nr 2-1614658 oli pooleli eelmenetlus (eelmenetlus lõppes 16.04.2018 istungil) ning hageja oleks saanud nimetatud asjaolule tugineda juba varem (

§ 459p 2).

  1. Järgnevalt analüüsib kohus hageja väiteid sisuliselt. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise muutmise aluseks saab olla üksnes oluline muutus asjaoludes, millest lähtudes elatise suuruse kindlaks määrati. Hageja on märkinud, et hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus). 39.1 09.05.2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-10113 määruse (tlk 9 - 13), millega muutis tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks määratud suhtluskorda hageja ja kostjate vahel. Uue suhtluskorra kohaselt veedavad kostjad isaga üle nädala nädalavahetused (kõikidel paaritute nädalate nädalavahetused) reedest pühapäevani ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (so 4 päeva kuus). Lisaks veedavad lapsed hagejaga paaris aastatel III vaheaja (nn suusavaheaeg), kevadvaheaja ja suvevaheaja
  2. juunist kuni
  3. juulini ja
  4. augustist kuni
  5. augustini ning jõuluvaheaja teise nädala. Paaritutel aastatel veedavad lapsed isaga suvevaheaja kooli kooliaasta lõpust kuni
  6. juunini,
  7. juulist kuni
  8. juulini ja
  9. augustist kuni
  10. augustini, sügisvaheaja ja jõuluvaheaja esimese nädala. Seega on kostjad uue suhtluskorra kohaselt hageja juures koos huvialaringi päevadega kokku keskmiselt 10 päeva kuus. Aeg, mil lapsed viibivad isaga suvel ja koolivaheaegadel on võrdne ajaga, mil lapsed viibivad emaga. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud kohtulahendi aluseks olnud asjaoludega – varasemalt viibisid lapsed hageja juures üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus ning vanem poeg viibis hageja juures esmaspäevast neljapäevani mõned tunnid pärast kooli. Nimetatud asjaolu tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, kuivõrd laste viibimise periood hageja vahetul ülalpidamisel on korrelatsioonis hageja poolt kostjatele nimetatud perioodil tehtavate kulutuste suurusega. Kohus leiab, et kulude suurenemise arvestamisel (välja arvatud transport) tuleb aluseks võtta varasemas tsiviilasjas väljaselgitatud kulude suurus. Nimelt leidis kohus, et olukorras, kus kostjad viibivad hageja juures üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus, on põhjendatud kulu suuruseks 35 eurot lapse kohta kuus, st päevas 8,75 eurot lapse kohta päevas (35/8,75). Arvestusega, et lapsed viibivad praeguse suhtluskorra kohaselt hagejaga keskmiselt 10 päeva kuus, siis kannab hageja nendega seotud kulusid vahetult 87,50 euro (8,75 x 10) ulatuses lapse kohta. Kostjate ja hageja suhtluskorra täitmisega (s.o kohtumine nädalavahetustel) seonduv igakuine transpordikulu keskmiselt 144 eurot (72 eurot lapse kohta) on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud – hageja on üksikasjalikult esile toonud kõikvõimalikud transpordiviisid, mida ta kostjatega kohtumisega seonduvalt kasutab, sh märkinud ära nende hinna ning maksumuse, arvestades suhtluskorda. Kohtu hinnangul on nimetatud 14

(17)ulatuses kulu tekkimine eluliselt usutav ega tundub ülemäärane. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Hageja on märkinud, et hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek. Kohus märgib, et tegemist on uue asjaoluga – varasema tsiviilasja raames on hageja avaldanud, et tal on sissetulek töötasu näol. Puudub vaidlus, et on hageja tööealine ning -võimeline. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et hankida kostjate ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja töötus on ajutine ning töövõimelise ja –ealisena on hagejal võimalik mõistliku aja jooksul (s.o lähitulevikus) omale tasuv töö leida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Vastupidi, hageja on ise esile toonud, et on omandanud uue eriala ning loodab peagi saada erialast tööd. Lisaks on hageja olnud tegev äris ning tal on märkimisväärne töökogemus juhtival ametikohal. Olukorras, kus isik on küll töötu, kuid tal on kohustus pidada ülal kokku nelja alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kuivõrd töötuse puhul on tegemist ajutise nähtusega, ei pea kohus vajalikuks nimetatud ajendil teha muudatusi isikul kostjate suhtes kehtiva ülalpidamiskohustuse suuruse osas. See ei oleks ka laste huvidega kooskõlas. 39.2 Hageja on märkinud, et hageja kannab kostjate huvitegevusega seotud kulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus. 39.3 Hageja on esile toonud, et kostja I xxx jalgpallitrenni kuutasu on 60 eurot programmeerimisringi „xxx“ kuutasu on 15 eurot ja teadusring „xxx“ kuumakse on 8 eurot, kulu kokku igakuiselt 83 eurot. Hageja on esile toonud, et kostja II ujumistrennid klubis xxx maksavad 32,50 eurot kuus ning huviringi xxx tasu on 50 eurot kuus, kulu kokku igakuiselt 82,50 eurot. Varasemalt tasus hageja üksnes vanema poja huviringidega (jalgpall 35 eurot kuus ja puutöökool 20 eurot kuus) seotud kulud. Seega on kohus seisukohal, et huvitegevusega (trennidega) seotud kulude kasv võrreldes varasema elatiseotsuse aluseks olnud asjaoludega, on olnud märkimisväärne, s.o laste huvitegevusega seotud igakuised kulud on kasvanud ca 3 korda. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Seoses hageja poolt esile toodud huvitegevusega seotud ühekordsete kuludega märgib kohus, et ei pea vajalikuks neid arvesse võtta. Hetkel on kostja kohustatud lastele elatist maksma rahas ning huvitegevusega seotud ühekordsed kulud ja selleks vajaminevad tarbeesemed peaks lastele soetama kostjate seaduslik esindaja. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on hagejal õigus anda lastele ülalpidamist huvitegevusega seotud ühekordsete kulude ja selleks vajaminevate tarbeesemete soetamise näol. Kostjate huvitegevusega seonduv igakuine transpordikulu keskmiselt 83 eurot (41,50 eurot lapse kohta) on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud – hageja on üksikasjalikult esile toonud kõikvõimalikud transpordiviisid, mida ta kostjate huvitegevusega seonduvalt 15
(17)kasutab, sh märkinud ära nende hinna ning maksumuse, arvestades suhtluskorda ning laste iganädalasi huviringe. Kohtu hinnangul on nimetatud ulatuses kulu tekkimine eluliselt usutav ega tundub ülemäärane. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Hageja on märkinud, et hageja perre on sündinud xxx uus laps, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jääb kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu. Hageja on hagi p-is 2.2.28 välja toonud, millised on ühekordsed ja igakuised kulutused seoses T Higa ning igakuine keskmine kulu on 327,31 eurot, millest hageja osa on ½, s.o 163,66 eurot, lähtudes sealjuures eeldusest, et vanemad kohustuvad T Hile andma ülalpidamist võrdses ulatuses. Nimetatud kulule lisanduvad ühekordsed kulud, kuid hageja poolt esiletoodud ühekordsete kulude näol on tegemist selliste kuludega, mis amortiseeruvad pikema aja jooksul (arvestades tabelis toodud kuluartikleid ja lapse vanust, võiks need amortiseeruda 12-18 kuu vältel) ning mis ühe kalendrikuu raames kulu keskmist arvestuslikku suurust märkimisväärselt ei mõjuta (maksimaalselt suureneb igakuine arvestuslik kulu 20,42 euro võrra: 490 eurot / 12 = 40,83 eurot, millest hageja osa 20,42 eurot). 39.4 Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks käesolevas asjas tõendite pinnalt üksikasjalikult välja selgitada, milline on T Hile tehtavate kulude detailne koosseis ja suurus, kuivõrd käesoleva menetluse esemeks ei ole T Hi ülalpidamise küsimus. Kohus, tutvunud kulude koosseisu ja suurusega, leiab, et T Hile tehtavate kulude koosseis on põhjendatud ning kulude märgitud suurus ei ole ülemäärane – igakuise kulu suurus on põhistatud. Arvestusega, et hageja igakuine ülalpidamiskohustus T Hi suhtes on ca 185 eurot (163,66 + 20,42) ning hageja igakuine ülalpidamiskohustus J Hi suhtes on 170 eurot ja J Hi suhtes 242 eurot, ei saa asuda seisukohale, et kostjate kasuks väljamõistetud elatis seaks T Hi kostjatega võrreldes majanduslikult halvemasse seisu. Hageja igakuised kohustused eelnimetatud laste osas on samas suurusjärgus, olles põhjendatult mõnevõrra erinevad lähtudes laste erinevast elulaadist ja ealistest iseärasustest. Kohus leiab, et kõnealusel põhjendusel elatise suurus muutmisele ei kuulu. 40. Lähtudes eeltoodust võtab kohus hagi lahendamisel ja elatise suuruse väljaselgitamisel arvesse järgmisi asjaolusid: a. kehtiva suhtluskorra raames kannab hageja kostjatega seotud igakuiseid kulusid (toit, meelelahutus jms) vahetult 87,50 euro ulatuses lapse kohta; b. kehtiva suhtluskorra täitmise ja muutunud elukorralduse (elukohavahetus) tõttu kannab hageja igakuiselt täiendavat transpordikulu keskmiselt 72 eurot lapse kohta; c. hageja kannab kostja I huvitegevusega seotud kulusid igakuiselt summas 83 eurot; d. hageja kannab kostja II huvitegevusega seotud kulusid igakuiselt summas 82,50 eurot; e. hageja kannab muutunud elukorralduse tõttu kostjate huvitegevusega seonduvat täiendavat transpordikulu keskmiselt 41,50 eurot lapse kohta. Seega kannab hageja kostjaga I seonduvalt lisakulu 284 eurot ja kostjaga II seonduvalt 283,50 eurot. 41. Lähtudes eeltoodust ja eeldusest, et hageja on üldreegli kohaselt kohustatud andma kostjatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (s.t pole tõendatud, et laste kulud oleks suuremad kui miinimummäär eeldab, samuti pole suurendatud kohtuotsusega väljamõistetud elatist), leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Vaatamata sellele, et kohtu poolt tuvastatud hageja vahetult kantavate kulude suurus võimaldaks elatist vähendada peaaegu nullini, lähtub kohus hageja nõudest (

§ 439) ning vähendab Tallinna 16

(17)Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustab S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 1/3 poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 97,33 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa. Samuti vähendab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 216-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustab S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 1/3 poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa.
  1. Hageja on istungil tuginenud Justiitsministeeriumi tellitud uuringule “Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.” Ja märgib, et laste (kostjate) kulud ei ole nii suured, mis eeldaks seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist. Kohus märgib, et hageja viidatud uuring ei ole asjakohane. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 44.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus on otsuse teinud hageja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta võrdselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 45.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 46. Hagejal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.