← Eesti

2-20-123266/10

Obsah (5)§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-123266 Tsiviilasi L R hagi P P v

) §-dest 3 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 järgi on
  3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  4. Kohus loeb rahvastikuregistri andmetega tõendatuks, et L R (hageja) on sündinud xxx (vanus xxx). Lapse emana on sünniakti kantud T R ja isana P P. Seega on T R ja P P lapse hooldusõiguslikud vanemad.
  5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja ülalpidamiseks 627 eurot kuus, mida hageja on vähendanud ja paludes kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud ning õiglane kulu arvestades mõlema vanema panust lapse ülalpidamisse summas 164 eurot, millele lisandub riiklik lapsetoetus 60 eurot, teeb ühes kalendrikuus kokku 388 eurot.
  6. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
  3. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud hagis 260 eurot. Ärakuulamisel lapse ema ütluste kohaselt hageja elab 3-toalises korteris aadressil xxx. Korteris elatakse kolmekesi. Hageja esindaja üürib korterit eraisikult ja üüritasu on 460 eurot kuus. Käesoleval ajal on eluasemekulud 200 eurot (vt istungiprotokoll). Kostja vastuväite kohaselt ei vasta eluasemekulud tõele kuna nii hageja kui hageja esindaja elavad hageja esindaja vanaema korteris (xxx). Viimati külastas kostja antud aadressil hagejat tema sünnipäeval xxx. Kohus nõustub kostja väitega, et lapse ema ütlused elukoha andmete kohta on vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud andmetega. Hageja on hagiavalduses märkinud enda elukohaks xxx ning sama elukoha aadressi kinnitab ka rahvastikuregistri väljavõte. Hageja vastuoluliste ja tõendamata väidete tõttu kohus ei saa elatisena arvestada eluasemekulusid 260 eurot kuus. Kuid Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste 4 hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). - Kulutused toidule hagis 170 eurot. Vaidlus puudub, et hagejal on diagnoositud täpsustamata xxx. Hageja tervisliku seisundi tõttu vajab hageja eritoitu. Kostja on tõendina esitanud ambulatoorse epikriisi hageja viimasest visiidist tervise läbivaatusel 09.09.2020, mis kinnitab, et hageja sööb kõike, sh laps saab piimatooteid nagu keefir ja jogurt ning laps on heas üldseisundis ja lapse xxx. Kohtule esitatud lapse ravidokumentidest ei nähtu, et lapsel esineks selline allergia, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks pidevalt eritoitu. - Kulutused transpordile hagis 7 eurot. Hageja esindajal ei ole juhilubasid ega sõiduautot. Hageja nõustub, et ühistransport on Tallinna elanikele tasuta, kuid aega ajalt vajab laps taksoteenust. Puuduvad tõendid, et laps vajab taksoteenust pidevalt igakuiselt. Pangakontolt nähtuv kütusekulu ei tõenda hageja transpordikulusid. - Sidekulud hagis 60 eurot. Kohtupraktikas sidekulutused, mis mobiili- ja internetiajastu laste puhul on kulutustena sageli olemas, siis praegusel juhul ei ole lapse ema põhjendanud ega tõendanud ning esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, millised sidekulud täpselt lapsega vanuses xxx kuud seonduvad. - Kulutused tervishoiule 65 eurot. Hageja käib ujumas xxx ujulas, seal on eraldi beebiujumine, samuti on xxx ujumisvõimalus. Lapse ema on üritanud käia lapsega ujumas iga nädal. Üks ujumiskord on 10 eurot. Kohus nõustub, et hageja aktiivne tegevus vees soodustab tema normaalset füüsilist arengut, mõjub karastavalt ning loob lapsele eakohased arenguvõimalused. Puudub arsti ettekirjutus, et xxx pärast ei tohi ujumas käia. Aega ajalt lisandub visiiditasu eriarsti juurde (nt xxx) visiiditasu on 5 eurot. Kohus leiab, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada tervishoiukulusid kogusummas 65 eurot. Hagejale ei ole määratud puuet, millest tulenevalt on vajalikud kulutused lapse ülalpidamiseks suuremad kui tervel lapsel. Kostja külastas hagejat tema esimesel sünnipäeval (xxx) ning ei täheldanud lapse xxx mitte mingeid xx iseloomulikke jälgi, mis tähendab, et tegemist on kergema vormilise haiguspuhanguga. Lapse viimane tervislik läbivaatus 09.09.2020 kinnitab, et laps on heas üldseisundis (vt ambulatoorne epikriis 09.09.2020 nr 18285-12). - Kulutused hügieenile 65 eurot. Lapsel on xx. Laps võib olla xxx. Ema xxx ning xxx 3 korda päevas last xxx. xxx iga päev. Lapse tervise läbivaatusel 11.03.2020 nähtus, et üle xxx lapse xxx korras (vt ambulatoorne epikriis 09.09.2020 nr 18285-12). 5 - Vaidlus puudub, et hagejale on perioodil 01.01.2020 kuni 08.11.2020 väljastatud naharaviks retseptiravim xxx (väljaostu hind 2,50 eurot) kahel korral, viimane neist 08.07.
  4. Tegemist on ravimiga, mida kasutatakse lühiajalise ravikuurina (7-14 päeva). Lisaks on lapsele väljastatud muid ravimeid soodusmääraga 100%: xxx). Esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, milliseid hügieenikulusid summas 65 eurot igakuiselt lapsega seonduvad.
  5. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et hageja esindaja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada lapse kulusid kogusummas 627 eurot kuus. Seetõttu võtab kohus praegusel juhul elatise määramisel aluseks Tartu Ülikooli uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 1-2 aastat on 484 eurot kuus (Tabel 11, lk 43 võrdlevanalüüs).
  6. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  7. Lapse ema sissetulekuks on emapalk 1150 eurot, lastetoetus 60 eurot ja 100 eurot kuus elatisabi, kokku 1310 eurot. Omandiõiguse alusel lapse emal vara ei ole. Hetkel on erinevate väikelaenudena võetud võlgnevuste kogusumma koos intresside ning kõrvalkuludega 29 000 eurot, millest osade võlausaldajatega on saadud kokkuleppele maksete vähendamiseks, osad võlausaldajad on aga andnud teada, et võlad antakse edasi Inkassosse või kohtusse.
  8. Lapse isal töökoht ja sissetulek puudub, kostja elab uue elukaaslase emapalgast 900 eurot neto, millele lisandub lapsetoetus. Kostja on töötu alates sellest ajast kui elukaaslasega mindi lahku, juuni-juuli
  9. Kostja nimel on sõiduauto xxx väärtusega 100-200 eurot, kuid millel on võõrandamiskeeld. Samuti on kostja nimel aastast 2008 registreeritud sõiduauto xxx (1989.a.), mis tegelikkuses on müüdud ja uue omaniku kui ka sõiduauto saatuse kohta puuduvad kostjal igasugused andmed. Muud vara omandiõiguse alusel kostjale ei kuulu. Kohus on seisukohal, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks kostja ei ole tööle asunud. Kostja on tööealine ja terve elujõus mees. Asjaolu, et kostja on korraldanud oma pereelu selliselt, et tal puudub igakuine kindel töötasu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks talle õiguse osaleda hageja ülalpidamises ebapiisavas ulatuses.
  10. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku 6 seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
  11. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Praeguses asjas on kostja tuginenud elatise vähendamisele põhjusel, et kostjal on uuest kooselust lisaks hagejale veel üks laps M E P (sündinud xxx), kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (

§ 102lg 2).

Kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud enda majanduslikust olukorrast tulenevat võimetust anda lastele võrdselt ülalpidamist. Kuna kostja ei ole teinud endast kõik oleneva sissetuleku saamiseks, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise summat täiendavalt kostja majandusliku seisundi tõttu vähendada. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejale jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks.

  1. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt hagejale makstavat toetust, mis laekub hageja seadusliku esindaja arvele. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kuna peretoetus on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud (vt Rake uuring veebruar 2020, lk 52). Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk: „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine“. Arvestades elatisest 242 eurot maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 30 eurot, on igakuise elatise suurus 212 eurot. 7
  2. Hagiavalduse kohaselt perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 on lapse isa tasunud igas kuus keskmiselt 292 eurot, elatise nõue on tekkinud alates novembrist
  3. Kostjal on hagiavalduse esitamise hetkeks tasumata 5 kuu eest (detsember, mai, juuni, juuli, august 2020). Kostja lükkab kategooriliselt ümber hageja väite justkui oleks kostja tasunud keskmiselt 292 eurot perioodil jaanuar 2020 kuni mai
  4. Sel perioodil kestis hageja esindaja, hageja ja kostja vaheline ühine kooselu ning seega olid igakuised kulutused ühised.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et põhjendatud on elatis välja mõista alates maksekäsu avalduse esitamisest 14.06.

  1. Puuduvad tõendid, et hageja oleks enne maksekäsu avaldust kostjalt elatist küsinud, sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Seega järeldab kohus, et hageja ülalpidamisvajadused olid enne maksekäsu avalduse esitamist 14.06.2020 vanemate poolt kaetud ja võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 212 eurot kuus alates 14.06.
  3. Elatise maksed tuleb kanda T R arveldusarvele xxx, selgitusega „L elatis“. Menetluskulud
  4. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.