KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8370 Tsiviilasi S Ga hagi J G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2655 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S Ga (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja: J G (isikukood xxx; elukoht xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
- Välja mõista J Gilt igakuiselt elatis summas 295 eurot S Ga kasuks alates 08.06.2020 kuni S Ga poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Elatise summad kanda igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks S Ga arvelduskontole nr xxx.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. S Ga (hageja) esitas hagiavalduse J G (kostja) vastu elatisnõude välja mõistmiseks. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hageja taotleb elatise välja mõistmist alates 16.04.
- Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 08.06.
- Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega ning seega lasus hagejal tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks ning millises summas taotleb hageja kostjalt tagasiulatuv elatis välja mõista. Seetõttu on põhjendatud elatise välja mõistmine alates hagiavalduse esitamisest 08.06.
- Hageja taotleb elatise välja mõistmist kuni 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni xxx, kuivõrd hageja soovib pärast gümnaasiumi lõpetamist minna kolledžisse. Kohtu hinnangul on elatisnõude välja mõistmine põhjendatud osaliselt. PKS § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodu tähendab seda, et täisealisel lapsel on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist õpingute kestvusaja eest, mitte kuni 21-aastaseks saamiseni. Kohtule ei ole teada, millal ja kas hageja jätkab pärast keskhariduse omandamist õpinguid kusagil mujal, mistõttu on põhjendatud elatise välja mõistmine kuni hageja keskhariduse omandamiseni. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 2