← Eesti

2-20-15177/17

Obsah (9)§ 432§ 630§ 4§ 430§ 428§ 150§ 661§ 172§ 168

2-20-15177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Tsiviilasja number 2-20-15177 Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi I P’e avaldus Kimbutaja

§ 432). 1

(4)2-20-15177
  5. 1.
  6. Pooled paluvad tagastada võlausaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, ning võlausaldaja tasutud tagatis summas 1 500 eurot advokaadibüroo Lentsius & CASUS kontole nr xxx (AS SEB Pank). 1.
  7. Pooled lühendavad vastavalt

§ 630

lõikes 2 ja §-s 659 sätestatule määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ja määravad tähtajaks ühe päeva alates määruse tegemisest. 1.6. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus algusega Harju Maakohtus. Jätta Kimbutaja Inkassoteenused OÜ suhtes ajutine haldur nimetamata, pankrot välja kuulutamata ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Tagastada võlausaldajale pool pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 150 eurot, ning kanda see Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ arvelduskontole nr xxx. Tagastada võlausaldajale ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit, s.o. 1500 eurot, ning kanda see Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ arvelduskontole nr xxx. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe

(1)päeva jooksul alates kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud
  1. I P esitas 16.10.2020 Harju Maakohtule avalduse Kimbutaja Inkassoteenused OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse mõisteti Tartu Maakohtu
  2. septembri 2018.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13615 välja võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2808 eurot. Tartu Ringkonnakohtu
  3. aprilli 2019.a kohtuotsusega mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks täiendavalt välja 624 eurot. Kokku mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja 3 432 eurot ja viivis nendelt summadelt alates
  4. septembrist 2019.a kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tartu Maakohtu
  5. novembri 2017.a kohtumäärusega kohustati võlgnikku samas tsiviilasjas tasuma avaldaja menetluskulude katteks tagatis 1 000 eurot. Võlgnikku esindav advokaadibüroo tasus tagatise
  6. veebruaril 2018.a. Tartu Ringkonnakohtu
  7. detsembri 2018.a kohtumäärusega kohustati võlgniku tasuma avaldaja menetluskulude katteks täiendav tagatis 468 eurot. Tagatis tasuti
  8. jaanuaril 2019.a. Kokku kohustati võlgnikku tasuma avaldaja menetluskulude katteks tagatis 1 468 eurot, mis võlgniku eest tasuti. Tartu Maakohtu
  9. oktoobri 2019.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus võlgniku poolt avaldaja menetluskulude katteks tasutud tagatise väljamaksmiseks. Pärast tagatise väljamaksmist võlgneb võlgnik avaldajale tsiviilasja nr 2-17-13613 menetluskulude eest veel 1 964 eurot. Sellele summale lisandub viivis alates
  10. septembrist 2019.a kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja esitas
  11. septembril 2019.a kohtutäiturile Kaire Põlts täitmisavalduse. Täitemenetlus ei ole tänase päevani tulemust andnud, võlgnik ei ole kohustust täitnud. Võlausaldaja palub nimetada võlgniku suhtes ajutine haldur ja kuulutada välja pankrot. 2
(4)2-20-15177
  1. Kohus võttis 21.10.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 22.10.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 27.10.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule, kohustada teda esitama avalduse suhtes vastus ning pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 24.11.2020 kell 10.
  3. Kohus viis 24.11.2020 läbi eelistungi, kus osales võlausaldaja. Võlgnik istungile ei ilmunud. Võlausaldaja jäi enda avalduse juurde ning kohus määras otsustada ajutise halduri nimetamine kohtumäärusega.
  4. Võlausaldaja ja võlgnik esitasid 07.12.2020 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning pankrotiavalduse menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
  5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta käivaid erisusi. 6.

§ 4

lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 15 lg 3 p 7 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et kuigi PankrS § 178 lg 2 kohaselt on kompromiss pankrotimenetluses võimalik pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole see välistatud ka pankrotiavalduse läbivaatamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi on võimalik ka pankrotiavalduse menetluses kinnitada. Kohus leiab, et võlausaldaja ja võlgniku vaheline kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et 3

(4)2-20-15177 kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kui võlgnik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

  1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus seoses kompromissi kinnitamisega pankrotiavalduse menetluse, jätab võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata ning pankroti välja kuulutamata.
  2. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb võlausaldaja poole menetluses tasutud riigilõivu ning ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. PankrS § 11 lg 2 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu ja deposiidi tagastamiseks kuulub rahuldamisele. 11.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromisslepingu pooled on soovinud vähendada määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale. Sellest tulenevalt kohus lühendab määruskaebuse esitamise õigust ühele

(1)päevale. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.