Obsah (9)

§ 82§ 101§ 113§ 76§ 100§ 108§ 35§ 158§ 42

KOHTUOTSUS Lihtmenetlusotsus Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. aprill 2020 Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-19-136148 Elisa Teleteenused AS hagi X.X.vastu Elisa Tele

) § 76 lg-le 1,

§ 82

lg-le 1,

§-le 100,

§ 101

lg 1 p-dele 1 ja 6 ning

§ 113lg-le 1.

1. Kostjapoolsele aegumise vastuväitele vastab hageja, et nõue ei ole aegunud, kuna tegemist on kokkulepitud tasu nõudega tarbitud teenuste eest TsÜS § 147 lg 3 mõttes, mis on muutunud sissenõutavaks arve esitamisega. Kõik arved olid esitatud
2. a ning seega algas nõude aegumine
3. a lõppemisest. Nõue oleks teoreetiliselt aegunud 2019.aasta lõppemisega, kuid hageja esitas maksekäsuavalduse kohtusse 02.12.2019 ehk enne aegumistähtaja lõppu. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja esitas 02.02.2020 hagile mh aegumise vastuväite. Kostja leiab, et kõik võlgnevused on aegunud, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Lisaks arutleb kostja 06.04.2020 menetlusdokumendis täiendavalt, et miks ei öelnud hageja kestvuslepingut üles, märkides, et kui leping kehtib, ei ole kostjal hageja ees võlgnevust. Lisaks on kostja hinnangul hagetud liiga hilja. Kostja palub menetluskulud jätta TsMS § 162 lg-st 4 lähtuvalt hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Järgides TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ja kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. 2
6. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
7. Esmalt käsitleb kohus aegumise vastuväidet ning selle osas kohalduvaid õigusnorme. Esitatud tõenditest, s.o lepingutest ja arvetest, nähtub, et poolte vahel oli samal päeval, 13.11.2015, sõlmitud nii teenuse osutamise lepingud kui seadmete rendi-müügilepingud. Tõendite alusel on tuvastatav, et seadmete rendilepingutega anti kostja käsutusse kaks digiboksi maksumusega 109,90 + 49,90 eurot. Arved nr A-27205444, A-27225838, A-27407398, A-27744770 sisaldavad tarbitud teenuste eest küsitud makseid, arve nr A-27925528 sisaldab rendimaksete tasu ja teenuse piiramise tasu, arve nr NA-88441 sisuga „nõue“ (digiboks: 20275700496H93003894) vastab ühe digiboksi lepingujärgsele väärtusele (49,90 eurot) ning arve nr NA-88442 sisuga „nõue“ (digiboks: 20275501420G74003639) vastab teise digiboksi lepingujärgsele väärtusele (109,90) eurot. Samuti sisaldavad hagiavalduse kohaselt seadmete tagastamise tasu nõudeid arved nr-tega NA-88439 ja NA-88440, kogusummas 20 eurot (2 x 10 eurot, sisuga „nõue“, digiTV kaart).
8. Hageja on viidanud aegumise kohaldamisel TsÜS § 147 lg-le 3, kostja aga sama seaduse § 146 lgle
9. Riigikohus on selgitanud, et erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted (vt RKTKo 12.11.2008 nr 3-2-1-95-08, p 11). Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul kohaldub teenuste osutamise lepingu alusel esitatud arvete osas aegumisele TsÜS § 147 lg 3 koostoimes lg-ga 1, st 2016.a. esitatud arvete puhul algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2017 kell 00:
10. Seadmete eest rendi maksmise kohustuse puhul on kohtu hinnangul sarnaselt järelmaksuga müügilepingule tegemist korduvate kohustuse täitmise nõudega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses ja ka nende nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuivõrd maksekäsumenetlus avaldus on esitatud 02.12.2019, s.o enne kolme aasta möödumist, ei ole teenuse osutamise ning rendimaksete tasumise eest esitatud nõuded aegunud.
11. Hageja nõuab kostjalt ka lepingu alusel üleantud seadmete mittetagastamise eest kokku 179,80 eurot. Üldtingimuste p 12.5 kohaselt, millele viitab ka hageja, peab klient lepingu lõppemisel tagastama hagejale omal kulul kõik kliendi valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadme või Kiipkaardi mitte tagastamisel kohustub klient hüvitama hagejale seadme või kiipkaardi väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel. Üldtingimuste p 12.6 täpsustab, et hiljemalt 2 kuud pärast lepingu lõppemist esitab Starman kliendile lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata Starmanile kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. Kuna Starmani on kostjale vastavad arved esitanud, saab tuvastada, et Starman on lugenud poolte vahel 13.11.2015 sõlmitud lepingud üldtingimuste p-de 12.5 ja 12.6 kohaselt lõppenuks. Riigikohtu eelviidatud lahendis on osutatud, et lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat, kuivõrd ülesütlemise korral ei ole tegemist enam korduvate kohustustega. Seadmete tagastamise arved esitas hageja 29.07.
12. Seega algas nimetatud arvete puhul aegumine 30.07.2016 ning vastavad nõuded aegusid 31.07.
13. Kohus tunnistab aegunuks arvete nr NA-88439, NA-88440, NA88441 ja NA-88442 alusel esitatud nõude kogusummas 179,80 eurot. 12.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Sõlmitud seadme kasutamise lepingu p 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale tasumata rendimaksed kogusummas 7,68 eurot (arve nr A-27925528, rendimakse osa).
2. Sõlmitud teenuste osutamise lepingu p 1 kohaselt müüb Starman kliendile kokku lepitud teenuseid (edaspidi "Teenus") ja klient kohustub selle eest Starmanile tasu maksma telekommunikatsiooniteenuste üldtingimustes ja hinnakirjas sätestatud ulatuses ja korras. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et talle on teenuseid osutatud, tuleb hagejale ka osutatud 3 teenuste eest kogusummas 81,44 eurot tasuda (arved nr A-27205444, A-27225838, A-27407398, A-27744770).
3. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja AS Starman 13.11.2015 sõlmitud ja eelkäsitletud lepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel

§ 35

lg 1 tähenduses.

§ 35

lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Viidatud lepingutes sisalduvad tingimuse ja lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste puhul on kohtu arvates tegemist tüüptingimustega. Hageja on mh nõudnud kostjalt hinnakirjajärgset teenuse piiramise- ja võlahalduse tasu ning leppetrahve kogusummas 106,34 eurot. Kohtu hinnangul on kõik eelnevalt kirjeldatud tasud oma sisult leppetrahvid

§ 158lg 1 tähenduses.

Nimetatud paragrahv sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nimetatud kohustuse puhul ei saa tegemist olla korduva kohustusega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses, aga leppetrahvide tasumise kohustust saab kohtu hinnangul pidada kokkulepitud, kuid

35 lg 1 mõttes eraldi läbi rääkimata tasuks TsÜS § 147 lg 3 tähenduses, millise nõude aegumine algas 01.01.2017 kell 00:00. Seega ei ole kokkulepitud teenuse piiramise- ja võlahalduse tasu ning leppetrahvinõuded aegunud. 16.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

1. Kliendilepingu rikkumise eest trahvi nõudmine on sätestatud üldtingimuste p-s 10.3, mis võimaldab kliendilt tasu nõuda üldtingimuste p-s 9.3 sätestatud rikkumise (s.o arve mittetasumise) eest. Sellisel juhul on teenuse osutajal tüüptingimuste järgi õigus nõuda igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Kohtule esitatud hinnakirja järgi on võlahaldustasuks 5 eurot (arved nr A-27205444 ja A-27744770) (käibemaksuga 6 eurot), mis kohtu hinnangul ei ole ebamõistlikult suur leppetrahv ning võlahaldustasu kogusummas 12 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Samas ei ole poolte vahel kokku lepitud teenuse piiramise tasu ega leppetrahvide rakendamises muudes summades. Kuigi üldtingimuste p-s 10.3 viidatakse leppetrahvi võimalusele olukorras, kus nõue on eelnevalt üle antud inkassole, ei ole kohtul mingit infot selle kohta, et 2016.a vastavate arvete esitamisele eelnes inkasso poole pöördumine. Seega ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele teenuse piiramise tasu ja trahvinõuded kogusummas 94,34 eurot (arved nr TA-87295, TA-87602, TA-87604 ja osaliselt A-27925528).
3. Vahekokkuvõttena märgib kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena kokku 100,40 eurot (7,68 + 81,44 + 12; sealjuures arvestab kohus ka hagiavaldusele lisatud miinusarvet nr A-28034672 summas -0,72 eurot). Põhinõue jääb rahuldamata 94,34 euro ulatuses. Lisaks on nõuded aegunud summas 179,80 eurot. 20.

§ 113lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt põhjendatud nõuete eest ka viivist.

Kohtu hinnangul ei ole lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,05% päevas (s.o 18,25 % aastas) ebamõistlikult kõrge. Kuivõrd hagejal on õigus pöörduda oma nõudega kohtu poole seaduse järgi 3 aasta jooksul, ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht hageja väidetava pahatahtliku käitumise osas. Põhjendatud ei ole viivisenõue arvete eest, mille kohus tunnistas aegunuks või rahuldas osaliselt (A-27925528 ja NA-88439, NA-88440, NA-88441 ja NA-88442). Arve nr 27925528 puhul on viivised põhjendatud rahuldatud summalt 7,68 eurolt (s.o 4,9 eurot perioodi eest 31.07.2016 kuni 27.01.2020). Muus osas on taotletud arvetelt hagiavalduse esitamiseni viivisenõue 4 põhjendatud. Seega kuni hagiavalduse esitamiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 56,75 eurot. Perioodi eest alates 28.01.2020 kuni 17.04.2020 tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 100,40 eurolt summas 4,07 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee, s.o 0,05% väljamõistetud põhivõlg x menetluse kestus 81 päeva) ning alates 18.04.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni jooksev viivis määraga 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. MENETLUSKULUD 21. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5