Obsah (9)

§ 184§ 185§ 214§ 120§ 188§ 63§ 65§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6136 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Timur Hudjakov süü

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Ivan Ostrik süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1, 2,

§ 185

lg 2 p-de 2, 3 järgi; Ernest Kaijalainen süüdistuses

§ 214

lg 1,

§ 184

lg 2 p-de 1, 2,

§ 120

lg 1,

§ 188

lg 2 p 2 järgi; Dmitri Berezin süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi; Aleksei Gortšakov süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdistatav Ivan Ostrik (isikukood 39304173727), apellatsioon süüdistatav Ernest Kaijalainen (isikukood 39704153758), apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatav Ivan Ostriki apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
3. Jätta süüdistatav Ernest Kaijalaineni apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega karistati Ivan Ostriku

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 ja

§ 185

lg 2 p-de 2, 3 järgi

§ 63

lg 1 alusel 5 aasta 3 kuu vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o rahaline karistus summas 470 eurot, ning mõisteti I. Ostrikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 3 kuud vangistust ning rahaline karistus 470 eurot.

§ 64

lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 68lg 1 alusel arvati I.

Ostriku eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 25.10.2019 kuni 26.10.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. I. Ostriku karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.03.

1. Sama otsusega mõisteti I. Ostrikult KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel 3235,56 eurot muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati I. Ostrik osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub I. Ostrik hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 4695,56 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
2. Sama kohtuotsusega karistati Ernest Kaijalainenit

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 5 aasta 2 kuu vangistusega,

§ 188

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 214

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistustega ja

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Kaijalainenile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine ja vahistamine, karistusaja hulka ning loeti E. Kaijalaineni karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.03.

1. Kohtuotsusega mõisteti E. Kaijalainenilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel 7070,80 eurot muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub E. Kaijalainen hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 8510,80 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
2. Viru Maakohtu 19.10.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Ostrik, kes ei ole rahul maakohtu otsusega ja seda osas, mis puudutab tsiviilhagisid. I. Ostrikul ei ole kinnipidamiskohas võimalust hagisid maksta, ta ei tööta ja lähiajal pole tal sissetulekuid. Edaspidi võivad ajaga nõuded suureneda, mis lükkavad teda sellega võlaauku elupäevade lõpuni. Peres on niigi raske olukord, alles on ainult vanaema ja vanaisa. Kui kohus tema palvet ei täida, siis vähemalt palub suunata teda avavanglasse, et ta saaks töötada ja omada mingit sissetulekut, mis võimaldaks I. Ostrikul kustutada oma võlad, hagid ning trahvid. Apellant kahetseb tehtut, on esimest korda vanglas ja palub anda talle võimalus.
3. Viru Maakohtu 19.10.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav E. Kaijalainen, kes palub tühistada otsuse väljamõistetud menetluskulude osas summas 8510,80 eurot, vähendada seda summat ning jätta pool summast (3 narko ekspertiisi + kaitsja kulud) riigi kanda. Süüdistatav toob välja, et summa on tema jaoks ülemäära suur ja ei ole reaalne ära maksta ja seda veel 1 aasta jooksul. Koju jäi ema, kes kasvatab üksi kooliealist venda. Ema sissetulek on väike. Seega ei ole kedagi, kes saaks süüdistatavat rahaliselt toetada. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. E. Kaijalainen leiab, et tema puhul tuleks kohaldada KrMS § 180 lg
4. Isegi kui süüdistatav peaks pärast vabanemist töö leidma, käib talle üle jõu menetluskulude maksmine. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajatele. Süüdistatavalt I. Ostrikult tsiviilhagisid välja mõistetud ei ole, tsiviilhagide asemel on välja mõistetud menetluskulud, mille osas süüdistatav pahameelt avaldab.
6. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellantide vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t
9. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)
12. Viru Maakohtu 19.10.2020 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude jaotuse ning tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 12.10.2020 kokkuleppele, mille I. Ostrik koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Nii on süüdistatav maakohtus istungil välja toonud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta saab aru, millise kuriteo toimepanemises kohus süüdistatava süüdi mõistab ning saab aru mõistetavast karistusest. Süüdistatav on välja toonud, et ta on nõus asitõendite osas rakendatavate meetmetega. Ka on I. Ostrikule olnud arusaavad millised on menetluskulud, mis kohtuotsusega kaasnevad ning nende tasumise kord. Kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahe, keegi ei ole teda sundinud kokkuleppe sõlmimisele ega ole mõjutanud. Süüdistatav on jäänud kokkuleppe juurde. (Ko To
13. kd, tl 61) Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao sätteid või § 339 lõiget
16. Seega ei ole I. Ostrikul KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. Küsimus, kas isik paigutatakse avavanglasse või mitte, ei kuulu kohtu pädevusse otsustada. Avavanglasse paigutamist reguleerib vangistusseaduse §
18. Samale seisukohale tuleb asuda E. Kaijalaineni apellatsiooni osas. Viru Maakohtu 19.10.2020 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude jaotuse ning tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 07.10.2020 kokkuleppele, mille E. Kaijalainen koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Nii on süüdistatav maakohtus istungil välja toonud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, oskab välja tuua kuriteod, mille eest karistus mõistetakse. Samuti toob süüdistatav välja, et menetluskulude suurus ja tasumise kord on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli 3 tema vaba tahe ning keegi ei ole teda kokkuleppe sõlmimisel mõjutanud ega selleks sundinud. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde. (Ko To
19. kd, tl 61) Küll on maakohus eksinud menetluskulude osa kokkuarvestamisel, kui sai summaks 7070,80 eurot – narkoekspertiisid ja kaitsjatasu teevad kokku 7050,80 eurot, kuid see ei mõjuta üldsummat, millega on kohtuotsus vastavuses kokkuleppes tooduga. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao sätteid või § 339 lõiget
22. Seega ei ole E. Kaijalainenil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada.
23. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistatavatel KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonides märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioonid jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajatele. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4