1-16-6938/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-6938 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Aleksandr Orehhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aleksandr Orehhov (ik 38510223728) ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Viira&Partnerid vandeadvokaat Margus Viira poolt Aleksandr Orehhovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
6. Mõista Aleksandr Orehhovilt menetluskuluna välja 129,60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksandr Orehhovilt tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. märtsi 2017 otsusega tunnistati A. Orehhov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. A. Orehhovi karistusaeg algas
10. juunil 2016 ja lõppeb
11. detsembril
13. Viru Vangla esitas
14. septembril 2020 Viru Maakohtule materjalid A. Orehhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Viru Maakohtu
16. novembri 2020 määrusega jäeti A. Orehhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. A. Orehhovi puhul on positiivne, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, omandanud A2 tasemel riigikeele ja keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud majandustöödel. Samas ei võimalda eeltoodu maakohtu hinnangul teha järeldust sellest, et A. Orehhovi puhul on kantud vangistus maandanud piisavalt temast lähtuvat kuritegude toime panemise ohtu.
18. A. Orehhov omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta karistust röövimise eest. Varasemalt on teda karistatud nii röövimise, varguse kui ka kehalise väärkohtlemise eest. A. Orehhov paneb kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, olles seejuures eelnevalt tarvitanud ka alkoholi või narkootikume. A. Orehhov on viibides kriminaalhooldusel, pannud kahel korral toime uue kuriteo. Seega katseaeg koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole A. Orehhovi puhul piisav selleks, et hoida ära tema poolt kuritegude toimepanemist.
19. Nagu öeldud, A. Orehhov on kuritegusid toime pannud majanduslikel eesmärkide. Vabanemise korral omab ta kindlat töökohta ja sissetulekut, mis peaks vähendama tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kuritegusid on ta toime pannud ka sõltuvuse rahuldamiseks. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. A. Orehhov on pikaajaline tarvitaja, kellel ei pruugi narkootikumidest loobumine olla lihtne. Ta on varasemalt viibinud metadooni asendusravil, kuid see ei osutunud piisavalt tõhusaks, et sõltuvusest vabaneda. Mõlemad röövimised pani A. Orehhov toime alkoholijoobes. Kuigi tema enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole, näitavad kuriteo toimepanemise asjaolud midagi muud. Kuigi A. Orehhov on vangistusest läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, ei ole maakohus veendunud, et tal selleks tahtejõudu on. Tema varasem käitumiskontroll ei hoidnud ära tema poolt alkoholi tarvitamist ja ta rikkus sellekohast keeldu. Alkoholi ja narkootikumide edasine tarvitamine suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. MÄÄRUSKAEBUSED A. Orehhovi kaitsja vandeadvokaat M. Viira kaebus
20. A. Orehhov on vangistuses viibinud ligi 4,5 aastat, mille ajal ei ole teda kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus ei ole seda otsustust tehes arvesse võtnud. Tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Maakohus ei ole piisavalt hinnanud A. Orehhovi osalemist sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Ta on motiveeritud ennast muutma. Vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht. A. Orehhovi hinnangul alkohol ja narkootikumid tema puhul riskiks ei saa, kuid ta on nõus vastavate keeldude kohaldamisega. Kuigi vangla ei nõustunud A. Orehhovi ennetähtaegse vabastamisega, ei ole vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid millegagi põhjendatud. Prokuratuur ei toetanud 2 samuti A. Orehhovi ennetähtaegset vabastamist, kuid ei ole seisukohta millegagi motiveerinud, mistõttu sellele tugineda ei saa.
21. A. Orehhovi ennetähtaegne vabastamine aitaks tal ühiskonda integreeruda ja tööle asuda. Kui A. Orehhov vabaneb vanglast tähtaegselt, vabaneks ta igasuguse järelevalve ja kohustusteta, mis ei ole ühiskonnale kasulik. A. Orehhov on võimeline katseaja, olles allutatud käitumiskontrollile, läbima. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada üksnes vangistusega. Maakohus on tuginenud A. Orehhovi varasemale elukäigule, kuid kuritegudest on nüüdseks möödas ca 4,5 aastat. Selle jooksul on A. Orehhov muutunud. Ei saa nõustuda maakohtuga, et korduvalt karistatud isikute puhul on ennetähtaegne vabastamine välistatud ja nad peavad vangistuse tähtaegselt lõpuni kandma. See on seadusega vastuolus ja isikul puuduks motivatsioon enda käitumise parandamiseks. A. Orehhovi kaebus
22. Maakohtu järeldus, et A. Orehhovi õiguskuulekas käitumine vabaduses ei ole garanteeritud, on ebaõige. Maakohus ei ole sisuliselt arvesse võtnud A. Orehhovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud, miks kaaluvad A. Orehhovit iseloomustavad negatiivsed aspektid üle teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. A. Orehhovi isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei välista tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Puuduvad sellised kuriteo asjaolud, mis üldpreventiivselt välistaksid tema ennetähtaegse vabastamise. Ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse A. Orehhov käitumiskontrollile, mis aitab maandada uute kuritegude toime panemisega seotud riske.
23. A. Orehhov on õppinud enda probleeme lahendama vägivallata. Tal ei ole kinnipidamiskohas, kus viibib palju probleemseid isikuid, ühtegi vägivaldset intsidenti. A. Orehhovil puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et ta on suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid ja alluma elektroonilisele järelevalvele. A. Orehhov on kinnipidamiskohas osalenud kõikvõimalikes kuriteo riske maandavates tegevustes, omandanud eriala ja nõustub ka käitumiskontrolli ajal osalema täiendavatest sotsiaalprogrammides ning muudes taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistus on A. Orehhovi puhul täitnud oma eesmärgi ja vanglal ei ole talle rehabiliteerivas mõttes enam midagi pakkuda.
24. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased, võimalus kasutada tugiisiku ja võlanõustaja abi. A. Orehhov tunnistab, et tal oli narkootikumidega probleeme, kuid ta ei ole alates
25. juunist 2016 narkootikume tarvitanud ja ta ei tunne selleks ka vajadust. Tema eesmärgiks on edaspidiselt ilma narkootikumideta jätkata. Seega on maakohtu väide põhjendamatu, et A. Orehhov võib kuritegusid toime panna sõltuvuse rahuldamiseks. Õige on, et tema võlgnevused 7000 euro ulatuses mõjutavad edaspidiselt tema toimetulekut negatiivselt. Aga nagu öeldud, tal on olemas kindel töökoht. Kuritegusid panigi ta toime seetõttu, et ei omanud töökohta ja sissetulekut. Nüüdseks on ta mõistnud töötamise ja seaduskuuleka elu vajalikkust. A. Orehhovil on olemas perekonna tugi, kes on aidanud tal hoiakuid ja suhtumist muuta.
26. Vangla ja prokuratuuri seisukohti arvesse võtta ei saa. Vangla hinnang tugineb riskiprotsentidel, mida kohtupraktika kohaselt aga arvesse võtta ei saa. Prokuratuur ei ole oma seisukohta aga millegagi põhjendanud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Orehhovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3
28. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A. Orehhovit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
29. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. A. Orehhovit saab tõepoolest iseloomustada määruskaebustes kirjeldatud positiivsel toonil. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
30. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
31. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
32. A. Orehhov on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kes omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab A. Orehhov juba kaheksandat korda. Korduvalt tagasi vangistusse sattumine näitab nii temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid kui seda, et hirm tagasi vanglasse sattuda teda kuritegudest eemale ei hoia. Ka on teda karistatud tingimisi vangistusega ja käitumiskontrollile allutamisega, kuid seegi soovitud eesmärki ei saavutanud. A. Orehhov pani kahel korral, viibides kriminaalhooldusel, toime uue kuriteo. Seega on A. Orehhovile korduvalt võimaldatud erineval viisil oma käitumist parandada ja enda hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Eripreventsiooni silmas pidades ei ole A. Orehhovi varasemad karistused, seda nii vangistus kui ka käitumiskontrollile allutamine, teda seaduskuulekusele suunanud. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Orehhov hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Orehhovi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades A. Orehhovi varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks tema õiguskuulekuse. Vastuseks kaitsjale märgib ringkonnakohus, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul ei ole vangistuse tähtaegselt lõpuni kandmine reegliks. A. Orehhov on enda (kuri)tegudega loonud olukorra, kus tema varasem elukäik ei loo positiivset prognoosi katseaja edukast läbimisest. Seda ei tekita ka A. Orehhovi eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas, kuna ta on varasemalt vangistuses nõuetekohaselt täitnud individuaalset täitmiskava ja lubanud ennast parandada, kuid pärast vangistust jätkanud siiski kuritegude toimepanemist.
33. Ka ei saa mööda vaadata A. Orehhovi narkootikumide tarvitamisega seotud riskist, mis on viimase puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. A. Orehhov on ise optimistlikult meelestatud, et suudab vabanemise korral narkootikumidest hoiduda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. A. Orehhov on juba varasemalt püüdnud enda narkootikumidega seotud probleemi kontrolli alla saada, läbides selleks vastavat ravi, kuid tulutult. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et A. Orehhov oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline narkootikumidest eemale hoidma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Sellest tulenevalt ei saa A. 4 Orehhovi eeskujulikule käitumisele kinnipidamiskohas ja tema paljulubavatele lubadustele vabaduses seaduskuulekalt käituda, omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele.
34. Mis puudutab aga etteheiteid vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele, siis siinkohal meenutab ringkonnakohus, et toodud riskiprotsente isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvesse ei võeta (RKKKm nr 1-09-14104, p 27). Kuna maakohus ei ole otsustust tehes vangla poolt koostatud riskihinnangule tuginenud, jätab ringkonnakohus sellekohased määruskaebuses toodud etteheited vangla riskihinnangule tähelepanuta. Ka ei ole kohus seotud ei vangla ega prokuratuuri arvamusega sellest, kas kinnipeetav tuleks vabastada. Kohus on otsustust tehes sõltumatu.
35. Kokkuvõtvalt oleks A. Orehhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Orehhov hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Orehhovi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks teda seaduskuulekal rajal.
36. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
37. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
38. A. Orehhovi kaitsja vandeadvokaat M. Viira taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 129,60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Orehhovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ingeri Tamm 5