Obsah (5)

§ 184§ 199§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-1043 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhm

§ 184lg 1 järgi (toime pandud 10.

veebruaril 2016), mille eest karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. A. Voronin tunnistati süüdi ka

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi (toime pandud 17.

detsembril 2015), mille eest karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile nende tegude eest liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 1 alusel Viru Maakohtu 10.

märtsi 2016 otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja A. Voroninile mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha A.

Voronini poolt Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsuse alusel kantud 4 kuud vangistust ja arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kandmata karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 14 päeva vangistust. A. Voronin tunnistati süüdi ka

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (toime pandud pärast 10.

märtsil 2016), mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Samuti tunnistati A. Voronin süüdi

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (toime pandud pärast 10.

märtsi 2016), mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.

märtsi 2016 otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 3 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra ja A. Voroninile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 14 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 6 aastat ja 11 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. septembril 2017 ja lõppeb
2. septembril
4. Viru Vangla esitas
5. oktoobril 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Voronini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2020 määrusega jäeti A. Voronin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Maakohus peab positiivseks A. Voronini käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeele õppimisele, puuduvad tal ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on A. Voroninil olemas kindel elu- ja töökoht. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalik asuda ametlikult tööle. Maakohus peab ülimalt oluliseks just väljavaateid töö osas, arvestades A. Voronini suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel.
9. Karistusregistri andmetel on A. Voroninil kaks kehtivat kriminaalkaristust. A. Voronin on toime pannud varavastaseid kuritegusid, mida on ajendanud sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamine. Käesolevat karistust kannab ta narkootikumide või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Voroninil on diagnoositud sõltuvus. A. Voronin tunnistab sõltuvust ja on motiveeritud sellega tegelema. Põhiliseks narkootikumiks, mida enne vangistust igapäevaselt tarvitas, oli fentanüül. A. Voronini sõnul on ta varasemalt viibinud metadooni-ravil, kuid jättis selle pooleli. Vanglas on läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme ja viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Samuti on ta valmis alluma elektroonilisele järelevalvele ja täitma muid kohustusi.
10. Samas ei ole see piisav tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus ei ole veendunud, et A. Voronin suudaks vabaduses seaduskuulekalt elada. Eelkõige on kõhklused seotud tema sõltuvuse ja korduva karistatusega. Samuti ei ole maakohus veendunud, et A. Voronin on kriminaalhooldusele sobiv isik. A. Voronini senine elukäik ei tekita usku, et A. Voroninil on tahtekindlust vabaduses viibides narkootilisest ainetest eemale hoida. Seetõttu suhtub 2 maakohus süüdimõistetu lubadusse, et ta hoidub vabaduses narkootikumidest ja kuritegudest, ettevaatusega, ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Voronini kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. A. Voronini käitumises on vangistuse ajal toimunud muutused ja ta järgib vangla sisekorraeeskirju. Ta on osalenud majandustöödel ja töötanud Eesti Vanglatööstuses abitöölisena. Hetkel töötab keevitajana. A. Voronin oma omandanud riigikeele tasemel B1 ja osalenud riigikeele B2 kursustel, kus novembris toimub eksam. Tal on rahalisi vahendeid summas 1367 eurot. Vabaduses on A. Voroninil kindel töökoht ja vanemate toetus. A. Voroninil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on oluliseks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks.
13. Maakohtu seisukoht, et A. Voronin asub vabaduses kuritegusid toime panema, tugineb vaid viimase narkosõltuvusel. A. Voronin tunnistab enda sõltuvust ja on motiveeritud endaga tegelema. A. Voronin on vanglas viibinud kolm aastat ja on pingutanud, et sõltuvusest vabaneda. Ta on läbinud rehabilitatsiooni ja osalenud sotsiaalprogrammides ning tugigruppides. Samuti teeb A. Voronin aktiivset koostööd organisatsiooniga „Sütik“, mis toetab sõltuvusprobleemidega isikuid. Talle on määratud tugiisik, kellega A. Voronin on vanglas kohtunud.
14. A. Voronin on kohtule edastanud motivatsioonikirja, millest selgub, et ta on muutnud enda maailmavaadet, vahetanud suhtlusringkonda, hindab oma lähedasi ja mõistab enda probleemi ning on valmis sellega tegelema. A. Voronin on üles näidanud suutlikkust elada seaduskuulekat elu. A. Voronin on enda varasemast elukäigust teinud vajalikud järeldused ja saab aru kuritegude tagajärgedest.
15. A. Voronini ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas ja on alust arvata, et ta on suuteline katseaja edukalt läbima. Samuti distsiplineeriks teda elektroonilisele järelevalvele allutamine, mille ajal ta saaks tööl käia ja õppida. A. Voroninile on võimalik määrata erinevaid sotsiaalprogramme, mis vähendaksid kuritegude toimepanemisega seotud riske. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Voroninit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist. 13.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt kaebuses toodule A. Voroninit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et A. Voronini iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset: ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, on kinnipidamiskohas osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives, tal puuduvad 3 distsiplinaarkaristused ning vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
5. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
6. Karistusregistri andmetel omab A. Voronin kahte kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud narkootiliste ainete käitlemise ja varguste toime panemise eest. Reaalset vangistust kannab A. Voronin juba kaheksandat korda. Korduvalt tagasi vangistusse sattumine näitab nii temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid kui seda, et hirm tagasi vanglasse sattuda teda kuritegudest eemale ei hoia. Nimelt käitles A. Voronin fentanüüli (ja ka amfetamiini), mille eest kannab käesolevat liitkaristust. Hoolimata määruskaebuses toodust, on A. Voronini kuritegude ja tema sõltuvuskäitumise vahel selge seos. Sarnaselt maakohtuga ei ole ka kriminaalkolleegium veel veendunud, et praeguseks kantud vangistus ja selle ajal läbitud rehabiliteerivad tegevused on A. Voroninit sedavõrd mõjutanud, et ta edaspidiselt enam (narko)kuritegusid toime ei paneks. A. Voroninil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta proovis esimest korda amfetamiini aastal 2001 ja enne vangistust tarvitas igapäevaselt fentanüüli. Sealjuures ka läbi süstimise. Muuhulgas oli tema poolt käideldavaks aineks samuti fentanüül, mistõttu oli kuriteo toimepanemise põhjuseks nii majanduslik kasu kui ka endale aine soetamine. Ta on varasemalt püüdnud enda sõltuvust kontrolli alla saada, kuid jättis metadooniravi pooleli. Kuna ta on varasemalt korduvalt vangistuses viibinud, on tema suhtes suure tõenäosusega juba läbi viidud erinevaid sekkumisi, mõjutamaks tema suhtumist ja hoiakuid narkootikumide osas. Sellest hoolimata on ta jätkanud nii tarvitamist kui ka kuritegude toime panemist. Seega ainuüksi ravile pöördumine ja selle saamine ei ole ravi efektiivsuse seisukohalt määrava tähendusega. Esmatähtsad on süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek pingutada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on A. Voronini motiveerituses aga igati põhjust kahelda, mis on suure tõenäosusega ka põhjuseks, miks ta pärast eelnevaid karistusi jätkuvalt kuritegelikule teele tagasi sattunud on ja millest tulenevalt ei ole A. Voroninit veel piisavalt alust usaldada.
7. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Voronin hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Voronini ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks teda seaduskuulekal rajal.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
9. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10. A. Voronini kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 129,60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Voronini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4