KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2020 1-13-4929 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ivar Voiti (isikukood 37612076025) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus Ivar Voiti kaitsja Margus Viira, riigi õigusabi korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Ivar Voit Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Viira & Partnerid Advokaadibüroo Ivar Voitile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) sh käibemaks 21,60 (kakskümmend üks eurot ja kuuskümmend senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ivar Voitilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
- Jätta rahuldamata Ivar Voiti taotlus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude riigi kanda jätmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ivar Voit tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- detsembri 2013 otsusega KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra mõistes I. Voiti liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka. I. Voiti karistuse kandmise alguseks on
- detsember
- a. Karistusaeg lõpeb
- detsembril
- Vangla ega prokuratuur I. Voiti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega ei toeta.
- Kohus jättis I. Voiti vabastamata. I. Voiti on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Varasemad karistused ei ole isikule eripreventiivset mõju avaldanud.
- I. Voiti käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Õigusrikkumised vangistuses ei võimalda prognoosida õiguskuulekust vabaduses. Karistus pole veel oma eesmärki täitnud.
- I. Voitil on elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
- I. Voitil on vabanemisel võimalus asuda tööle klienditeenindaja-kliendisuhete arendajana. Samas on I. Voit alates
- a järjepidevalt tervisele viidates vanglas tööst keeldunud. Vangla hinnangul keeldub aga kinnipeetav tööst isiklike veendumuste ja hoiakute tõttu. Seetõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras ka karistatud. Kinnipeetav keeldub tööst põhjusel, et teda vanglas ei ravita. Kohtu hinnangul on tegemist manipuleeriva käitumisega. Selline suhtumine näitab subkultuurset hoiakut.
- I. Voiti toimetulekut vabaduses võivad ka mõjutada täitmata rahalised nõuded (vangla andmetel summas 46 432,76 eurot; TÄITIS andmetel seisuga
- november 2020 käesoleva kriminaalasjaga seotult vähemalt 4415 eurot menetluskuludena). I. Voit on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ehkki I. Voitil on töökoht, jääb majanduslikust ebastabiilsusest tulenevalt püsima risk uue kuriteo toimepanemiseks.
- Positiivseks pidas kohus I. Voiti toetavaid suhteid lähedastega, kes on seaduskuulekad. Samas aga kuuluvad I. Voiti suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud. Ka vanglas suhtleb ta ennekõike kuritegelike käitumisreeglitega isikutega. See suurendab riskikäitumist ka vabaduses ega aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerimisele. I. Voit on mõjutatav, millele viitavad varasemalt grupis sooritatud kuriteod.
- I. Voiti iseloomustab positiivselt põhihariduse omandamine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine, osalemine sõltlastele suunatud Corrigo tugigrupi töös ning vestlustel psühholoogiga. Tegevuste läbimise tulemusena on kriminaalhooldaja hinnangul märgata mõningasi muutusi isiku mõtlemises ja analüüsivõime paranemist. I. Voit õppis tundma oma arendamist vajavaid nõrku külgi. I. Voit saab aru, et teatud olukordades võiks teisiti käituda ning tänu sellele on võimalik kuritegusid ära hoida. Kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enese harimiseks.
- I. Voitil on probleeme alkoholi tarvitamisega. Ta on korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel on otsene seos. Varasemalt ei tunnistanud kinnipeetav alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme. Praegu on ta hakanud mõistma tarvitamise negatiivseid tagajärgi ja mõju tema elule. Vangla hinnangul isik pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Alkoholi taastarvitamises nägi kohus ohtu uue kuriteo toimepanemiseks. 2
(7)- I. Voit on narkootikumide juhutarvitaja. Enne vangistust kasutas ta metadooni alkoholipohmelli leevendamiseks. Lisaks on ta proovinud opiaate. Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et narkootikumide tarvitamise ja isiku vägivaldse käitumise vahel oleks põhjuslik seos. I. Voiti igapäevane käitumine enne vangistust ei olnud seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega, mis on positiivne. Samas on teda korduvalt väärteokorras NPALS-i alusel karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses.
- Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral peab süüdimõistetu käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole varem tingimisi vabaduses olles suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses seda teha.
- Vangla iseloomustuse kohaselt käitub I. Voit hetkeemotsiooni ajel. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele ja lahendab probleeme vägivalda kasutades. Tekkinud probleemides süüdistab aga teisi või juhust. Ta võib kergekäeliselt teiste inimeste tegusid tõlgendada otsese solvangu või rünnakuna tema isiku vastu, reageerides solvangutele füüsilise vägivallaga. Kinnipeetava empaatiavõime on pinnapealne.
- a leidis vanglas aset intsident, kus I. Voit kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes.
- I. Voitil on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ja ta on ustav vangla kriminaalsetele väärtustele. Oma käitumist õigustab I. Voit sellega, et teda väidetavalt vanglas ei ravita. I. Voit ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Seega puudub tal ka motivatsioon muutuseks.
- Kohtul puudus kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Selliseks järelduseks annavad aluse I. Voiti varasem karistatus ja kriminaalhooldusele mitteallumine, distsiplinaarkaristused vanglas, kriminaalsete hoiakutega tutvusringkonna negatiivne mõju, majanduslik ebakindlus, alkoholi kuritarvitamine ja kuritegelikud hoiakud (tööst keeldumine vanglas, manipuleeriv käitumine jne). Ka distsiplinaarkaristusena kohaldatud 7-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale allumatusele vangistuse ajal. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu süvendab veelgi kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega I. Voit tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Jätta menetluskulud riigi kanda.
- I. Voit on viibinud vangistuses ligi 8 aastat. Distsiplinaarkaristused on talle määratud tööst keeldumise eest. Samas ei ole tööst keeldumine seotud kriminaalsete ega usuliste põhjendustega, vaid I. Voiti tervisliku seisundiga. Tallinna vanglas I. Voit töötas, ent Viru vanglasse ületoomisel haigestus hepatiiti. Muid etteheiteid tema vangistusaegsele käitumisele ei ole.
- I. Voitil on vabanemisjärgselt elektroonilise valve rakendamiseks sobiv elukoht. 3
(7)- Vääriliselt ei ole hinnatud ka I. Voiti osalemist sotsisaalprogrammides, mis on motiveerinud teda ennast täielikult muutma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas ta ka kohtuistungil. Oluliseks tuleb pidada ka põhikooli lõpetamist ja osalemist Corrigo individuaalnõustamises. Kohus on need asjaolud lugenud positiivseks, ent ei ole nendega arvestanud.
- I. Voitil ei ole vanglas probleemkäitumist esinenud. Tal ei ole olnud vägivalda ka peresuhetes. Tema tütar vajab isa tuge. Vabanemisel on I. Voitil võimalus asuda tööle. Harju Maakohus on algatanud I. Voiti suhtes pankrotimenetluse raames võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mis on praegu lõppstaadiumis.
- I. Voiti arvates puudub tal risk seoses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Sellele vaatamata nõustub ta vastava keelu kohaldamisega käitumiskontrolli kehtestamisel.
- Kuigi vangla ei ole ennetähtaegset vabastamist toetanud, ei ole iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo protsendid millegagi põhjendatud. Prokuratuur ei ole aga vabastamise vastu esitatud seisukohta millegagi motiveerinud. See tuleks jätta tähelepanuta.
- Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. I. Voit on kandnud karistust ca 8 aastat. Vabastamine elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohaldamisega võimaldaks tal valutumalt ühiskonda sulanduda. Lisaks aitaks teda kohustuste – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning asuda tööle, panemine. Karistusaja lõpunikandmisel vabaneks I. Voit igasuguse kontrolli ja kohustusteta, mis ei oleks ühiskonna seisukohalt kasulik. Igati mõistlik oleks ta vabastada elektroonilise valvega, et ta tunnetaks vastutust. I. Voit on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites. Tal on toetav pere ja vastutus tütre ees.
- Kaitsja ei nõustu kohtumäärusest tuleneva arusaamaga, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega. Kohus on viidanud määruse põhjendustes I. Voiti varasemale elukäigule, eelkõige kuritegudele, mille toimepanemisest on möödas 8 aastat. Sellise perioodi ajal võib inimene muutuda ja I. Voit ongi seda teinud. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et varem korduvalt karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine on välistatud ja kuritegude eest peab isik karistuse alati lõpuni ära kandma. See on vastuolus seadusega ja teeks kuritegusid toime pannud isikute puhul karistuse eesmärkide saavutamise kas võimatuks või oluliselt raskendatuks. Antud juhul puuduks süüdimõistetul tõhus motivatsioon oma käitumise oluliseks parandamiseks. TAOTLUS
- I. Voit palub jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Tal puudub vangistuses sissetulek. Käimas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tsiviilasjas nr 2-14-
- Riigi õigusabi tasumine oleks I. Voitile liialt koormav ja ülejõu käiv kohustus, mis suurendaks tema nõudeid riigi ees veelgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu pädevuses on kaalutlusõigusesse sekkumine, kui maakohus on teinud kaalutlusvea. Praegu see kohtukolleegiumi arvates nii ei ole. 4
(7)- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
- Kaitsja on maakohtule ette heitnud, et viimane ei ole väärikalt hinnanud I. Voiti osalemist sotsiaalprogrammides ja individuaalnõustamises ning põhikooli lõpetamist. Kaitsja arvates on I. Voit motiveerinud teda ennast täielikult muutma. Samuti ei ole kaitsja arvates kohus arvestanud distsiplinaarkaristuste asjaoludega, mis on seotud I. Voiti tervisliku seisundi, mitte kriminaalsete ega usuliste põhjustega.
- Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega ei nõustu. Maakohus on määruses viidanud kriminaalhooldaja poolt märgitule, et vangistusaegsete tegevuste läbimise tulemusena on I. Voiti mõtlemises ning analüüsivõimes märgata mõningaid muutusi ja paranemist, sh õppis ta tundma oma arendamist vajavaid ja nõrku külgi. Kohtu arvates on I. Voit kasutanud vanglas viibitud aega enese harimiseks otstarbekalt. Ringkonnakohtu arvates ei saa I. Voiti tööst keeldumist põhjendada tema tervisliku seisundiga. Vanglateenistus võib kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma. Praegusel juhul ei nähtu iseloomustusest, et I. Voiti tervislik seisund takistaks tal töötamast. Küll aga on I. Voiti töötamisest keeldumise taga nähtud kinnipeetava isiklikke veendumusi ja hoiakuid. Maakohus on välja toonud sellegi asjaolu, et ka vanglas suhtleb I. Voit ennekõike kuritegelike käitumisreeglitega isikutega. Kohtu arvates on see ohuks ka I. Voiti vabanemisel, sest suurendab riskikäitumist ja ei aita kaasa resotsialiseerimisele. Kokkuvõtlikult nähtuvad I astme kohtu määrusest põhjendused, miks kohus ei lugenud I. Voiti vangistusaegset käitumist vabastamist soodustavaks teguriks.
- Maakohus on hinnanud süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi ka süüdimõistetu elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vabanemisjärgsete elutingimuste osas on täidetud ennetähtaegse vabastamise eeldus, st I. Voitil on elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht. Kohus on kaalutlusotsust tehes arvestanud, et I. Voitil on vabanemisel töökoht ning tema lähedased ei ole kriminaalkorras karistatud. Küll aga arvestas kohus sedagi, et I. Voitil on vabaduses ka kriminaalkorras karistatud tuttavaid ja tal on suured võlanõuded Samuti arvestas kohus I. Voiti mõjutatavusega ning temal väljakujunenud kuritegelike hoiakute ja ustavusega vangla kriminaalsetele väärtustele. Kõik need asjaolud ei näita, et süüdlase resotsialiseerumise võimalused vabaduses oleksid head. Ehkki kaitsja toob välja, et Harju Maakohus on algatanud I. Voiti suhtes pankrotimenetluse raames võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, säilib I. Voiti varasemat käitumist arvestades endiselt oht ka majanduslikel põhjustel kuritegude sooritamiseks.
- Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks on maakohus näinud ka I. Voiti alkoholi tarvitamisega seoses, sest ta on korduvalt sooritanud vägivaldseid kuritegusid alkoholijoobes. Samuti nägi kohus mõningast ohtu narkootikumidega seoses, sest isik tarvitas enne vangistust mingil määral narkootikume.
- Määruskaebuse kohaselt puudub I. Voiti arvates tal risk seoses alkoholi ja narkootikumidega. Sellele vaatamata nõustub ta vastava keelu kohaldamisega 5
(7)käitumiskontrolli kehtestamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi iseloomustuse kohaselt on praegusel ajal I. Voit hakanud mõistma alkoholi tarvitamise negatiivseid tagajärgi, on välja toodud seegi, et süüdlane pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Ringkonnakohus möönab sedagi, et vangistuses oma alkoholisõltuvusest järeldusi teinud isikud võivad vabanemisel kergesti samasse käitumismustrisse langeda. Alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisest loobumise osas on väga raske prognoosida, kas inimene suudab oma lubadustele ka vabanedes kindlaks jääda või saavad vanad harjumused ja hoiakud vangistusaegsest meelekindlusest võitu.
- Kaitsja on kaalutlusõiguse rikkumist näinud selleski, et vangla jättis I. Voiti vabastamise toetamata riskiprotsentide tõttu, mis aga pole millegagi põhjendatud.
- Kohtukolleegium märgib, et I astme kohus ei ole I. Voiti jätnud vabastamata riskiprotsentidele tuginevalt, vaid muudel põhjustel. Küll aga nõustub apellatsioonikohus kaitsjaga selles, et prokuratuuri seisukoht on täielikult põhistamata ning tuleks seetõttu jätta tähelepanuta.
- Kaitsja arvates on 8 aastat karistust kandnud I. Voiti ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. Kohtukolleegium möönab, et iseenesest ei saa ju midagi vastu väita argumendile, et vabastamine elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohaldamisega võimaldab pikaajalise vangistuse ära kandnud isikul valutumalt ühiskonda sulanduda. Kui isik suudaks lisaks täita talle määratud kohustusi, tuleks see resotsialiseerumisel kahtlemata kasuks. Ei saa aga jätta märkimata, et I. Voiti puhul on täitmata vabastamise oluline eeldus – nimelt ei olnud maakohus (ega ole ka ringkonnakohus) veendunud, et süüdlane ei pane vabanedes toime uut kuritegu. Kuna arvestades I. Voiti varasemat elukäiku, on ta toime pannud ka raske isikuvastase kuriteo – siis peaks tema vabastamise poolt esinema kaalukamad argumendid kui pelgalt usk kriminaalhoolduse mõjusse. Liiati on I. Voit ka varem kriminaalhoolduse mõttes ebaõnnestunud, mistõttu puudus maakohtul usk, et kriminaalhooldus hoiaks antud süüdlase puhul kuritegusid ära. Ka toetav pere ja vastutus tütre ees seda varasemalt ei ole suutnud.
- Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik vaid karistuse ärakandmisega. Küll aga on maakohus selgelt ja argumenteeritult põhjendanud, miks ei ole praegusel ajal võimalik I. Voiti tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata pikaajalise karistuse ärakandmisele. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et süüdlasest lähtub endiselt oht uute kuritegude toimpanemiseks. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja kliendiga konsultatsioonile 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele kokku 90 minutit. Ringkonnakohus, juhindudes (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Voiti kanda.
- I. Voit taotles nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda. I. Voiti sissetulekute puudumine vangistusest lähtub 6
(7)otseselt tema enda tahtest tööd mitte teha. Ka käimasolev võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda, et tema menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7
(7)