← Eesti

2-20-15903/7

Obsah (5)§ 206§ 428§ 432§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 07.detsembril 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming 2-20-15903 R. O. i ja R. O. hagi R.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kostja tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Tulenevalt

§-st 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega on R. O. ja R. O. hagejatena õigus hagist loobuda, kohus võib menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kuna hagejate seaduslik esindaja loobub avaldusest seoses asjaoluga, et pooled on saavutanud kohtuväliselt kokkuleppele elatise tasumises hagejate ülalpidamiseks, ei ole hagist loobumine seega ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikute huvidega ning ei riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb loobumine esitatud hagist vastu võtta kuna see on kooskõlas

§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning tsiviilasjas tuleb menetlus

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt

§ 168

lg 4, 5 kohaselt, kui hageja hagist loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning tsiviilasja materjalide kohaselt menetluskulusid neil tekkinud ei ole (hagejad on omakäeliselt täitnud hagiavalduse vormi). Ka ei ole hagejad esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.