1-18-6791/162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6791 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Rait Aidla Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a määrusega jäeti Rait Aidla vabastamata temale Pärnu Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Määrus jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu
11. augusti
12. a määrusega.
13. R. Aidla esitas
14. novembril 2020 Tartu Maakohtule taotluse tühistada Tartu Maakohtu
15. juuni 2020 ning Tartu Ringkonnakohtu
16. augusti 2020 kohtulahendid. Kohustada Tartu Vanglat esitama uued materjalid asja uueks otsustamiseks koos elektroonilise valvega. Alternatiivselt lühendada uue ennetähtaegselt vabastamise otsustamise tähtaega 4 kuu peale. R. Aidla viitab taotluses vanglapoolsele minetusele. R. Aidla kinnitab, et andis T.S. le nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, ent kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide hulka seda ei lisatud. Samuti leiab ta, et kaitsja teenus oli ebakvaliteetne.
17. Tartu Maakohtu
18. novembri
19. a määrusega jäeti R. Aidla määruskaebus rahuldamata. 3.1 Kohtul puudub pädevus tühistada Tartu Maakohtu
20. juuni
21. a ja Tartu Ringkonnakohtu
22. augusti
23. a kohtulahendid ja kohustada vangistusasutust koostama uued materjalid asja läbivaatamiseks. Maakohus saab enda lahendi tühistada vaid määruskaebemenetluses. Praegusel juhul kohus seda põhjendatuks ei pidanud. Maakohtu lahendit ei tühistanud ka ringkonnakohus. Maakohus ei saa Tartu Ringkonnakohtu lahendit tühistada, selline pädevus on üksnes Riigikohtul. Sinna määruskaebust ei esitatud. Tartu Maakohtu
24. juuni
25. a määrus jõustus seega ringkonnakohtu määrusega. Jõustunud kohtulahendeid on võimalik vaidlustada vaid teistmismenetluses seaduses ettenähtud alustel ja korras. 3.2 Seadus ei näe ette, et maakohus saaks kohustada vangistusasutust esitama uusi materjale kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vastavad tähtajad tulenevad seadusest, mida kohus selgitas R. Aidlale ka
26. oktoobril
27. a saadetud kirjas. Ennetähtaegne vabastamine ei ole isikule garanteeritud, vaid võimalus seaduses sätestatud tingimustel. Need tingimused on seotud kinnipeetava isikuga, mitte vangistusasutuse toimingutega, millel põhinevad R. Aidla taotlused. 3.3 R. Aidla taotleb lisaks uue ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamist kohtule 4 kuu pärast. VangS § 76 näeb ette võimaluse kohtule oma määruses sätestada materjalide uuesti esitamiseks lühem tähtaeg. See aga otsustatakse juba ennetähtaegse vabastamise määruses ning kohus ei saa asuda juba jõustunud kohtumäärust hiljem sisuliselt muutma. Praegusel juhul ei pidanud ei maa- ega ringkonnakohus tähtaja lühendamist põhjendatuks. 3.4 R. Aidla etteheited kaitsja või vangistusasutuse tegevuse peale ei mõjutanud asja tulemust. R. Aidla osales isiklikult asja arutamisel ning sai vajaliku info seal edastada, sh sai ta avaldada, et on valmis vabatahtlikult elektroonilisele valvele alluma. Seejärel oleks kontrollitud elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust tema elukohas. MÄÄRUSKAEBUS
28. R. Aidla esitas määruskaebuse, milles taotleb, et ringkonnakohus muudaks maakohtu määruse põhjendusi, mille kohaselt ei saanud vangistusasutuse tegemata jätmine mõjutada asja tulemust või põhjendusi. 4.1 R. Aidla möönab, et faktiliselt on maakohtu määrus õige ning taotluste mitterahuldamine samuti. Küll aga ei saa ta nõustuda maakohtu määruses märgituga, et R. Aidla etteheited vangistusasutuse tegevusele ei ole sellised, mis saaksid mõjutada asja tulemust. 4.2 Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 1-09-14104 (p-d 24-25 ja 28) ning leiab kokkuvõtlikult, et kui vangla oleks esitanud R. Aidla nõusoleku alluda vabatahtlikult elektroonilisele valvele, siis olnuks otsus võib olla teistsugune või oleks R. Aidla tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaega lühendatud 6 kuu võrra. Möönis ju maakohus isegi, et jätkates rehabiliteerivate tegevustega ning distsiplinaarrikkumisteta (distsiplinaarkaristused oleksid
29. a detsembris aegunud), teeb kohus R. Aidla suhtes positiivse otsuse. Vangla süül jäi nõusolek tõendikogumist välja. R. Aidla eeldas, et tema vabatahtlik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks on kohtule esitatud. Ise ta seda fakti kontrollida ei saanud, kuna koroonakriisi tõttu kontaktisik R. Aidlat ei külastanud ja maakohus talle pabereid ei väljastanud. Seega avastas R. Aidla paberi puudumise alles hiljem. Ringkonnakohtusse ei oleks ta saanud seda ka esitada, sest seda ei olnud esitatud maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et R. Aidla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
31. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord näeb ette, et elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel lähtutakse kinnipeetava taotluse menetlemisel järgmisest. Kinnipeetav võib esitada nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega vanglale mitte varem kui kolm kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega 2 vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Nõusolek peab olema kirjalik ja sisaldama kinnipeetava nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema tulevase elukoha andmeid. Pärast nõusoleku esitamise tähtaja õigsuse kontrollimist algatab vangla kaks kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine materjalide ettevalmistamise menetluse. Nõusoleku koopia lisatakse taotlusele.
32. Praegusel juhul nähtub kohtuinfosüsteemist, et Tartu Vangla edastas maakohtule R. Aidla toimiku koos R. Aidla kohta koostatud materjalidega tema tingimisi ennetähtaegse otsustamiseks
33. aprillil
34. Kinnipeetava iseloomustusest (koostatud
35. aprillil 2020) nähtub järgmine: „Praeguse ennetähtaegse vabanemise korral soovib vabaneda aadressile XXX (Samaaria Misjon MTÜ). Iseloomustuse koostamise hetkeks ei ole veel edastatud nimetatud asutuse poolt kinnitust, et nad on valmis R. Aidlale majutust pakkuma. Kuid kinnipeetav on aktiivselt tegelenud sinna majutuse saamise võimalusega seotud asjaajamisega.“ Sellest järeldab ringkonnakohus, et ajaks, mil R. Aidla iseloomustus koostati, ei olnud tal tema tulevase elukoha andmeid. Järelikult ei saanud ta ka taotleda enda vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
36. aprillil
37. a edastas Tartu Vangla maakohtule lisaks MTÜ Samaaria Eesti Misjon kinnituskirja, mis kannab
38. aprilli
39. a kuupäeva. Selles ollakse valmis pakkuma R. Aidlale majutus- ja rehabilitatsiooniteenust. Enne iseloomustuse koostamist ei oleks R. Aidlal nõusoleku andmiseks elukoha puudumise tõttu võimalust olnudki.
40. Kohtuinfosüsteemis olevate kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest ei nähtu, et R. Aidla oleks üldse taotlenud enda tingimisi vabastamist elektroonilise valvega (s.o materjalide juurest puudub R. Aidla kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema tulevase elukoha andmed). Kui R. Aidla nõusoleku kontaktisikule edastas ja tal on etteheiteid kontaktisiku tegevuse(tuse) peale, siis peab ta esitama kaebuse vanglale. Tegemist on sisult haldusõigusliku vaidlusega.
41. Ehkki R. Aidla kinnitas maakohtule esitatud taotluses, et ta esitas kontaktisikule kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele, ei ole ta maakohtus sellele tuginenud. Maakohus lahendab isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse talle esitatud materjalide pinnalt. Süüdlase tingimisi ennetähtaegne vabastamine otsustatakse kõikide KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumise tulemusena. Ei ole prognoositav, kas kohus oleks teinud teistsuguse otsustuse ka juhul, kui R. Aidla tõepoolest taotleski enda vabastamist elektroonilise valvega ning see nõusolek jäeti vangla poolt kohtule edastamata. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus R. Aidla taotlust parandada maakohtu määrust osas, milles kohus leidis, et vangistusasutuse tegemata jätmine ei saaks mõjutada asja tulemust või põhjendusi.
42. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
43. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3