Obsah (4)
§ 37§ 100§ 159§ 20KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-128488 T
§ 37lg 1 alusel.
Tulenevalt lepingu sõlmimise viisist võis sõidukijuht tüüptingimuste olemasolu eeldada ning ta võis nende sisust teada saada. Tingimuste punkti 3 järgi vastutas lepingu tingimuste täitmise eest sõiduki omanik solidaarselt selle juhiga. Tingimuste punkti 4 järgi oli operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Lepingu tingimuste punkti 8 kohaselt oli sõidukijuht kohustatud tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et eelviidatud tüüptingimuste punktid 3 ja 4 on tühised, sest nad on sõiduki omanikku ebamõistlikult kahjustavad. 20.Täiendavalt esitas hageja 12.04.2018 W OÜ-ga sõlmitud lepingu (toimiku lk 34-37) Peterburi tee 48 kinnistu kasutamise kohta parklana ning P OÜ-ga 02.05.2014 sõlmitud lepingu Soo tn 1 a kinnistu üürimise kohta (toimiku lk 38-41). Kostja esitatud väljavõtted kaardiserveritest ja kinnistusraamatust (toimiku lk 48-52) ei tõenda vastupidist. Seega on 3
(6)hageja kokkuvõttes tõendanud, et kostja sõlmis temaga kahel korral lepingu tasulise parkimiskoha kasutamiseks, kuid jättis parkimistasu maksmata. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi ja hageja nõudis kostjalt leppetrahvi väiksemas summas, kui tal oli tüüptingimuste järgi õigus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul rahuldada taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja leppetrahvide nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks tasumata leppetrahvidena välja mõista 80 eurot. 14.Lisaks leppetrahvile palus hageja kostjalt välja mõista Maanteeameti andmete päringu esitamisel tasutud riigilõivu 2 eurot. Kohus selgitas hagejale 23.04.2020 pöördumises (toimiku lk 43-44) vajadust tõendada riigilõivu 2 euro tasumisega seotud kulu tekkimist. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit riigilõivu tasumise kohta. Seetõttu ei kuulu hageja nõue 2 euro ulatuses rahuldamisele. 15.Kohus leiab, et kuigi hagi jäi 2 euro ulatuses rahuldamata, on hagi rahuldatud siiski enamikus ulatuses. Kostja ei olnud kompromissina nõus tasuma hagejale mistahes summat. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 euro väljamõistmist. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 75 eurot. Kostja apellatsioonkaebus 16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud teise poole kanda.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja vastuväidet, et hageja ei tõendanud õigust osutada tasulist parkimisteenust kuupäeval 27.05.2019 aadressil Peterburi tee 48 ning seda, et hageja ei ole tõendanud, et kuupäeval 27.05.2019 oli Peterburi tee 48 kinnistu ja kuupäeval 18.10.2016 Soo 1a kinnistu märgistatud igal sissesõidul parkimistingimustega.
- Hageja ei ole tõendanud, kuidas sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu – kuidas tehti kostjale teatavaks hageja pakkumus ja kuidas avaldas kostja endapoolse nõustumise, kui tingimusi talle teatavaks ei tehtud. Maakohus ei ole aga eeltoodud asjaolusid analüüsinud. Vastasel juhul ei oleks maakohus saanud lugeda tõendatuks üürilepingu (parkimislepingu) sõlmimist juhi (kostja) ja parkimisoperaatori (hageja) vahel. Seega maakohus kohaldas materiaalõigust vääralt ning hindas vääralt tõendeid.
- Maakohus on vääralt käsitlenud 18.10.2016 leppetrahvinõude esitamise mõistlikku aega. Leppetrahvist teatamiseks ei saa lugeda leppetrahvi esiklaasile jätmist – hageja ei ole tõendanud, et kostja oli enne leppetrahvinõudega kohtusse pöördumist kostjale leppetrahvinõude teatavaks teinud. Seega 18.10.2016 leppetrahvi õiguse tekkimise aega ja kohtusse pöördumise kuupäeva arvestades, on ilmselgelt antud leppetrahvinõue esitatud ja kostjale teatavaks tehtud ebamõistliku tähtaja möödudes ning hageja on minetanud seetõttu antud 18.10.2016 nõude osas leppetrahvi nõudmise õiguse. Vastus apellatsioonkaebusele 20.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 4
(6)Ringkonnakohtu seisukoht 21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja teha uus menetluskulude jaotus. 22.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX valesti parkimise tõttu leppetrahve. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, siis oli asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. 23.Leppetrahvi maksmise nõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: -poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe; -võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (
§ 100
); -võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (
§-d 103 ja 160); -võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (
§ 159lg 2); -kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts
MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja. 24. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid parkimislepingu, kuna tõendamist leidis, et sõiduk registrimärgiga XXXXXX parkis Peterburi tee 48 ja Soo tn 1a parklates, kus sissesõitude juures on viited, et tegu on eraparklaga. Maakohus asus seisukohale, et kuna parklate sissesõidutee juures paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele, siis on hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ning sõiduki parkimisel sõlmis sõidukijuht üürilepingu, kohustudes parkimiskoha eest tasuma. 25.Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et nii Soo1a kui Peterburi tee 48 parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et tegemist on eraparklaga, osaliselt on parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on parkimine tasuline. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui parkla on tähistatud eraparkla märgiga, seal on nähtaval kohal viited parkla kasutamise võimaldamise kohta tasu eest, sh on esile toodud parkimise tariifid ning parkimise eest tasumise viisid, siis saab lugeda parkla kasutamise üürileping sõlmituks, sest sõidukijuhi poolt sõiduki paigutamine tasulisele parkimiskohale on käsitletav oferdina ja
§ 20
lg 2 järgi tuleneb parklaoperaatori aktsept parkimise võimaldamiseks selle tegevusala kehtivatest tavadest. Maakohus leidis õigesti ka seda, et parklakoha üürileping on üldjuhul tüüptingimustega leping. 26.Küll ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsusest tuleneva järeldusega, et juhul, kui sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis peab sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi olemasolu.
§ 37
lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisele lepingupoolele oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisele lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. 5
(6)27.Hageja esitas asjas ka eraldi foto, millel on näha parkimistingimused. Maakohus tuvastas, et parklates sellise sisuga tahvlid, millest nähtuks hageja esitatud fotol olevad parkimistingimused, puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et parklakoha üürimise tingimuseks oli ka lepingu rikkumise korral leppetrahvi määramise õigus, tuli juba seetõttu jätta hagi rahuldamata. Kuna leppetrahvid olid määratud juba seetõttu alusetult, et leppetrahvikokkulepe on tõendamata, puudub vajadus vastata muudele apellatsioonkaebuse väidetele. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 28. Kuna lõpptulemusena jääb hagi rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)