1-20-1975/30

(19750000002)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Ringkonnaprokurör Küllike Kask Kriminaalasi X süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav X Isikukood või sünniaeg: X Elu- või asukoht ja aadress: X Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Janar Urres Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada X hüvitama kannatanule OÜ-le X tekitatud varaline kahju ja kantud menetluskulud, kokku summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot, millise kohustuse täitmise tähtajaks määrata 3 (kolm) tööpäeva (pangapäeva) alates käesoleva kohtumääruse tegemisest. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Määrus saata täitmiseks X ja teadmiseks kaitsjale, kannatanule ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 14.01.2019 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et X OÜ esitas 11.01.2019 Lääne Ringkonnaprokuratuurile kaebuse, mille kohaselt X OÜ endine töötaja X ei ole tööandjale 1

(4)tagastanud temale kasutamiseks antud töövahendeid, s.o mobiiltelefon OnePlus 6 koos laadijaga (maksumus 250 eurot), peakomplekt Jabra Eclipse (maksumus 80 eurot), sülearvuti HP Probook 650 koos laadijaga (maksumus 440 eurot), kütusekaart, läbipääsu kiip ja võtmed ning tööriideid (maksumus 65 eurot) ja jalatseid. X OÜ-le on kahju tekitatud vähemalt 835 eurot. Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis 12.03.2020 süüdistusakti üldmenetluses Pärnu Maakohtusse. Kohtuistungi toimumise aeg on planeeritud 03.11.2020. Kriminaalasjas on X esitatud süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi, s.o valduses oleva võõra vallasasja tahtlikult ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. 06.10.2020 esitas süüdistatava X kaitsja advokaat Janar Urres Lääne Ringkonnaprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt on süüdistatav X ja kannatanu OÜ X (endise ärinimega OÜ X) jõudnud kokkuleppele kannatanule tekitatud kahju ja menetluskulude hüvitamise osas. Kannatanu OÜ X on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, kui süüdistatav hüvitab tekitatud kahju ja menetluskulud. Prokuratuur nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega X suhtes. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. X käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tema karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades KrMS § 202 lg 1 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tulenevalt kriminaalasja materjalidest ei ole X süü toimepandud kuriteos suur. Süüdistatav on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja kantud menetluskulud kokku 1800 eurot. Samuti on süüdistatav X kandnud 1800 eurot advokaadibüroo AB EMERALDLEGAL kontole. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, sest tegemist ei ole isikuga, kelle suhtes peab avalikkusel olema eriline usaldus. Samuti vajab märkimist, et 19.03.2020 sai X raske terviserikke, mistõttu viibis haiglaravil. Käesoleval ajal on X tuvastatud osaline töövõime (21.04.2020 – 20.04.2021) ja talle on määratud töövõimetoetus. Arvestades eeltoodut, s o toime pandud kuriteo raskust ja asjaolu, et süüdistatav on nõus täitma talle pandud kohustusi, on võimalik tema õiguskuulekale käitumisele suunamine ka muude vahenditega kriminaalkaristust kohaldamata. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatav on asunud täitma OÜ X poolt esitatud kahjunõuet ja kantud menetluskulusid, kandes 1800 eurot AB EMERALDLEGAL kontole. Kuna käesoleval ajal on X osalise töövõimega, ta ei tööta ja on töötuna arvele võetud, siis ei taotle prokuratuur talle täiendavate rahaliste kohustuste määramist, kuna see halvendaks süüdistatava majanduslikku olukorda. Samuti on välistatud X üldkasuliku töö tundide määramine seoses tema tervisliku seisundiga. X suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. 2

(4)Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, § 274 lg 5 ringkonnaprokurör taotleb: 1. Kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 1-20-1975

(19750000002)kriminaalmenetlus.

1. Kohustada X ik X: 2.
2. hüvitama OÜ-le X tekitatud varaline kahju ja kantud menetluskulud, kokku 1800 euro suuruses summas. 2.
3. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata: 3 pangapäeva alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 201 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni üheeaastane vangistus, mis jääb oluliselt alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leiab kohus, et X süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud sellest piisavaid järeldusi. Süüdistatav on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja kantud menetluskulud kokku 1800 eurot, millest saab järeldada, et X on mõistnud ka kriminaalmenetluse aluseks oleva teo ebaõiglussisu. Samuti on süüdistatav X kandnud 1800 eurot advokaadibüroo AB EMERALDLEGAL kontole. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, sest tegemist ei ole isikuga, kelle suhtes peab avalikkusel olema eriline usaldus. Samuti on prokurör märkinud, et 19.03.2020 sai X raske terviserikke, mistõttu viibis haiglaravil. Käesoleval ajal on X tuvastatud osaline töövõime (21.04.2020 – 20.04.2021) ja talle on määratud töövõimetoetus. Seega on X näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning antud kriminaalasja arvestades on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi 3

(4)mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Nagu ülalpool märgitud, on süüdistatav on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja kantud menetluskulud kokku 1800 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata: 3 pangapäeva alates kohtumääruse jõustumisest. Pangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, ega riigipüha Eeltoodu alusel kohus rahuldab ringkonnaprokuröri taotluse ja lõpetab X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X kohustuse tasuda kolme kuu jooksul kannatanule OÜ-le X tekitatud varaline kahju ja kantud menetluskulud, kokku summas 1800 eurot. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4