← Eesti

4-19-3886/20

4-19-3886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3886 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.09.
  2. a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdlase Vladimir Lomakini taotlus tema suhtes asenduskaristusena kohaldatud 15-päevase aresti kandmise edasi lükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Lomakin (ik: 38201140249), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Lomakini määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 24.09.
  3. a määrus asenduskaristuse edasi lükkamata jätmise kohta muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 15.10.
  5. a kohtumäärusega nr 4-19-3886 rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ja asendati Vladimir Lomakinile Põhja prefektuuri 25.07.
  6. a otsusega väärteoasjas nr 2315,16,005977 määratud rahatrahv tasumata 600 euro ulatuses arestiga 15 päeva. V. Lomakinil tuli asenduskaristusena kohaldatud 15-päevane arest ära kanda hiljemalt 04.01.
  7. a. Arest kuulus ära kandmisele ositi kokku 8-korral (esimesel seitsmel korral 2 päeva ning kaheksandal korral 1 päev). V. Lomakini arest kuulus ära kandmisele PPA Põhja prefektuuris. Juhul, kui V. Lomakin hoidub aresti kandmisele asumisest kõrvale, tuleb KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomist ning toimetada ta käesoleva määrusega kohaldatud asenduskaristuse kandmisele Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse. Kohtumäärus jõustus 31.10.
  8. a.
  9. V. Lomakin esitas 24.09.
  10. a Harju Maakohtule taotluse, milles ta soovis kohtult lükata edasi talle Harju Maakohtu 15.10.
  11. a kohtumäärusega väärteoasjas asenduskaristusena 1 kohaldatud aresti kandmine, kuna ta peab vastavalt Harju Maakohtu 04.06.
  12. a kohtuotsusele nr 1-20-2582 asuma 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist SA Viljandi Haiglasse.
  13. PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus teatas 24.09.
  14. a Harju Maakohtule, et V. Lomakin ei ole praeguseks ajaks arestist mitte ühtegi päeva kandnud. Maakohtu määrus
  15. Harju Maakohtu 24.09.
  16. a määrusega jäeti rahuldamata süüdlase V. Lomakini taotlus tema suhtes Harju Maakohtu 15.10.
  17. a määrusega asenduskaristusena kohaldatud 15päevase aresti kandmise edasi lükkamiseks. Maakohus viitas VTMS § 209 lg-le 1, mille kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtu hinnangul ei ole esitatud taotluse rahuldamine põhjendatud. V. Lomakinile võimaldati Harju Maakohtu 15.10.
  18. a kohtumäärusega nr 4-19-3886 kanda arestipäevi peale kohtumääruse jõustumist mitme kuu jooksul, s.o kuni 04.01.
  19. a ja veel ositi 8-korral, mida V. Lomakin aga ei kasutanud. Süüdlane kannab vangistust kriminaalasjas nr 1-20-2582 alates 17.02.
  20. a ehk hiljem, kui tal pidid olema väärteoasjas nr 4-19-3887 määratud arestipäevad kantud. Samuti peab ta kriminaalasjas nr 1-20-2582 asuma sõltuvusravile alles 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist, mistõttu on tal enne Viljandi Haiglasse minekut piisavalt aega 15päevase aresti kandmiseks. Seega Harju Maakohtu 15.10.
  21. a kohtumäärus nr 4-19-3886 on jõustunud ja kuulub täitmisele ning täitmiskohtunikul puudub praegusel ajal alus karistuse kandmise edasilükkamiseks. Määruskaebus
  22. Vaidlustatava maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lomakin, kes palub esitatud määruskaebuses üle vaadata maakohtu määrus. Nimelt peab ta pärast vangistuse ärakandmist minema kandma 15 päeva pikkust aresti. Maakohus leidis vaidlustatavas määruses, et pole põhjust lükata edasi aresti kandmisele asumist. V. Lomakin väidab aga, et talle on vaja teostada käeoperatsioon, muidu jääb ta invaliidiks. Tema trauma on teada ka arstile. V. Lomakin palub seetõttu asi uuesti läbi vaadata ja lükata aresti kandmine edasi üheks kuuks. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  23. Tallinna Ringkonnakohus andis
  24. oktoobril
  25. a tähtaja kuni
  26. oktoobrini
  27. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 6.
  28. 19.10.
  29. a esitas V. Lomakin ringkonnakohtule taotluse, milles palub seoses raske käevigastusega asendada arest üldkasuliku tööga. 6.
  30. 20.10.2020 (ringkonnakohtus registreeritud 23.10.2020) esitas V. Lomakin kaebuse, milles märgib, et pärast karistuse kandmiselt vabanemist peeti ta kohe kinni aresti kandmisega seoses asjas, mille lahendamine toimub alles 29.10.
  31. a. V. Lomakin palub mõjutada ametnikke, et teda ei viidaks üle arestimajja 15 päeva pikkuse aresti kandmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kohtute infosüsteemi vahendusel asja materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohus on põhjendatult leidnud, et alust V. Lomakini asenduskaristuse kandmise edasi lükkamiseks ei ole. VTMS § 209 mõttes peavad aresti kandmise edasilükkamiseks esinema sellised asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik viivitamatult täita aresti. Käesoleval juhul ei ole V. Lomakini poolt esitatud selliseid veenvaid andmeid, mille pinnalt saaks sellisele järeldusele jõuda, et esinevad asjaolud, 2 mis ei võimalda koheselt tal aresti kandmisele asuda. Nimelt väidab V. Lomakin, et tal on vaja minna operatsioonile ja seetõttu on vaja aresti kandmine kuu võrra edasi lükata. V. Lomakin ei ole esitanud aga mitte mingeid tõendeid selle kohta, et tal oleks vajalik ja võimalik koheselt pärast vangistuse ärakandmist operatsioonile minna. Väiteid asjaolude esinemise kohta, mis ei võimalda koheselt aresti kandma asuda, peab aga tõendama isik ise. Selliseid tõendeid aga ringkonnakohtule esitatud ei ole. Seega on V. Lomakini väited paljasõnalised ja ei too endaga seetõttu kaasa asenduskaristuse kandmise edasilükkamist. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et ilmelt on V. Lomakini sellised väited kantud tegelikult sellest, et üldse pääseda aresti kandmisele asumisest. Nimelt maakohtule väitis V. Lomakin, et tal pole võimalik aresti kandma asuda, sest ta peab asuma sõltuvusravile kohtulahendi alusel pärast karistuse (vangistuse) ärakandmist ühe kuu jooksul. Sellega seoses märkis aga maakohus põhjendatult, et isikul on seega enne sõltuvusravile asumist piisavalt aega, et enne seda 15 päeva pikkune arest ära kanda. Seetõttu on V. Lomakin ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses põhjendusi aresti kandmise edasilükkamise vajaduse kohta muutnud ning väidab nüüd, et tal on tegelikult vaja hoopis operatsioonile mina. Sellised V. Lomakini väited on aga (nagu juba eelnevalt öeldud) paljasõnalised ja tõendamata. Kusjuures ühe kuu võrra aresti kandmise edasilükkamise taotlemise eesmärk on ilmselt selle lükkamine ajale, mil isik peab minema sõltuvusravile, et siis saaks ta taas taotleda aresti kandmise edasilükkamist sõltuvusravile asumise tõttu. Seejuures ei ole alust arvata, et just 15 päeva aresti kandmise aeg on selline kriitiline aeg, et kui isik selle aja jooksul väidetavale operatsioonile minna ei saa, siis võib ta jääda invaliidiks. Selliseid meditsiinilisi tõendeid, mis V. Lomakini selliseid väiteid kinnitaks, asja materjalidest ei nähtu. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et V. Lomakinil oli piisavalt aega vabaduses viibides asuda asenduskaristust (aresti) kandma, sest isik pidi hiljemalt 04.01.
  33. a aresti ära kandma, aga vangistust kriminaalasja raames asus ta kandma alles 17.02.
  34. a. Seejuures pole V. Lomakin esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ei kandnud ta asenduskaristust (aresti) ära 15.10.
  35. a määruses märgitud tähtajaks. Isikule tuldi vastu ja võimaldati aresti kanda mitme kuu vältel ja seda ositi, kuid V. Lomakin seda võimalust ei kasutanud ja jättis lihtsalt aresti õigeks ajaks kandmata, millist asjaolu või mõjuva põhjuse olemasolu selliseks käitumiseks pole aga maakohtule esitatud taotluses ega ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ega põhjendatud. Seega tuleb eeltoodu pinnalt asuda seisukohale, et V. Lomakinil ei esine tegelikkuses selliseid asjaolusid, mis ei võimalda tal aresti koheselt kandma asuda, mistõttu jättis maakohus põhjendatult V. Lomakini taotluse asenduskaristusena kohaldatud aresti kandmise edasilükkamiseks rahuldamata. Kuivõrd maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel.
  36. Seoses V. Lomakini 19.10.
  37. a taotlusega asendada arest ÜKT-ga, tuleb esiteks märkida, et selline taotlus väljub isiku kaebuse sisust, aga kaebetähtaeg täiendava kaebuse esitamiseks oli sellise taotluse esitamise ajaks juba lõppenud, mistõttu puudub alus selles küsimuses sisulise seisukoha võtmiseks, sest ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi üksnes kaebuses esitatud asjaolude pinnalt, kuid sellist taotlust V. Lomakini tähtaegselt esitatud kaebuses üldse välja toodud ei ole. Teiseks tuleb märkida, et isik oleks saanud taotleda asenduskaristusena mõistetud aresti asendamist ÜKT-ga vaidlustades maakohtu poolt vastavat lahendit (15.10.
  38. a), millega talle asenduskaristust kohaldati, millist määrust V. Lomakin aga ei vaidlustanud. Kolmandaks tuleb märkida sedagi, et kuivõrd isik taotles määruskaebuses asenduskaristuse kandmise edasilükkamist väidetava raske käevigastusega, mis vajab operatsiooni, siis sellisest asjaolust saab tegelikult järeldada sedagi, et tegelikult ÜKT kohaldamisel ei saaks isik oma käevigastuse või operatsioonijärgse olukorra tõttu tõenäoliselt ÜKT-d üldse sooritadagi. Seega on V. Lomakini põhjused otsitud selleks, et mitte aresti kanda. 3
  39. Tulenevalt V. Lomakini 20.10.
  40. a kaebusest, tuleb märkida esiteks, et kaebetähtaeg kaebuse esitamiseks oli selleks ajaks möödunud ja isikul oli õigus esitada vaid taotlusi, mistõttu puudub alus sellise kaebetähtaja välise kaebuse sisuliseks lahendamiseks. Samas peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada, et kuigi ringkonnakohus lahendab asenduskaristuse kandmise edasilükkamisega seotud küsimuse käesoleva määrusega oli V. Lomakini asenduskaristuse küsimus otsustatud juba Harju Maakohtu 15.10.
  41. a määrusega, milline määrus on juba ammugi jõustunud ning millise määruse alusel oleks pidanud isikul juba ammugi olema ka asenduskaristus kantud. Seega kannab ta asenduskaristust jõustunud kohtulahendi alusel.
  42. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-dest 192, 193, 194, 196, 209 jätab ringkonnakohus V. Lomakini määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 24.09.
  43. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.