Obsah (5)

§ 82§ 8§ 100§ 108§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. november 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja ava

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 8

lg 2 ning § 76 lg 1 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

1. Poolte vahel 23.12.2015 sõlmitud laenulepinguga nr 2015033191 on tõendatud, et hageja võimaldas kostjal kasutada laenulimiiti summas 20 000,00 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1 lepiti intressimääraks kokku EONIA (baasintressimäär) + 3% aastas. Lepingu punktist 2.3 tulenevalt oli intressi maksmise tähtpäevaks iga kuu
2. kuupäev. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma limiiditasu 1% aastas iga kuu 23.-ks kuupäevaks. Laenulepingu 27.11.2017 jõustunud lisaga nr 2 on tõendatud, et pooled muutsid esialgset lepingu tähtpäeva ja leppisid kokku uues laenutähtpäevas, milleks oli 23.12.2018 (lk 4-10). Laenumaksete aruandega on tõendatud laenu- ja intressimaksete tasumise arvestus ja võla kujunemine summaks 16 292,65 (11-14). 7.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole ümber lükanud hageja hagiavalduses toodud asjaolu, et laenutähtpäeva saabudes kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ei täitnud ega esitanud ka laenu tagastamist tõendavaid tõendeid. Seega asub kohus esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt 16 292,65 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8.

§ 101lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi 3 protsendina põhinõudest. 9. Lepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestusest nähtuvalt nõuab hageja viiviseid maksimaalselt põhiosa nõudega võrdses summas (lk 15). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud viivise tasumist. Seega tuleb lähtudes

§-dest 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 ja TsMS § 367 kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 6340,46 eurot ja alates 07.03.2019 0,5% päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 9952,19 eurot.

1. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292– 295 sätestatut.
2. 30.12.2015 Tallinna notar Sirje Velsbergi tõestatud kommertspandi seadmise lepinguga on tõendatud, et kostja lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja vallasvarale seatud kommertspandiga. Lepingust nähtuvalt seati kostjale kuuluvale vallasvarale
3. järjekoha kommertspant summas 26 000,00 eurot, millega olid m.h tagatud ka lepingust tulenevad nõuded (lk 16-20). Seega kuulub hageja taotlus pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga, rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hagist nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4