1-16-6938/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6938 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Orehhovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Orehhov, isikukood 38510223728, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.06.2016 ja lõpp 13.12.2024 Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.10.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Aleksandr Orehhov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksandr Orehhovilt menetluskuluna kaitsjatasu 158,40 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99917700015716 ning selgitusse märkida „Aleksandr Orehhov, 1-16-6938, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksandr Orehhovile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Harju Maakohtu 02.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6938 tunnistati Aleksandr Orehhov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Aleksandr Orehhovi kahtlustatavana kinnipidamine 13.06.
2. Viru Vangla esitas 10.09.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Orehhovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Viru Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksandr Orehhovi vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Aleksandr Orehhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Orehhovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav Aleksandr Orehhov selgitas 20.10.2020 toimunud kohtuistungil, et xxxx asuvat korterit ei õnnestunud kontrollida, kuna omanik on kaugsõidu autojuht ja ta oli reisil parasjagu. Vabanemisel plaanivad koos abikaasaga üürida xxxx korter, kuid esialgu on nõus vabanema ühiselamusse aadressil xxxx. Tööle asuks OÜ-sse R, kel on paljud objektid xxxx. Vastab tõele, et isik, kes ta tööle lubab võtta, on ise ka kriminaalhoolduse all. Tunnistab, et narkoprobleemid tal olid, kuid ta ei tarvitanud süstemaatiliselt, vaid periooditi. Praegu ei tarvita üldse ja ei taha ka tarvitada. Ei vasta tõele iseloomustuses märgitu, et ta on kanepit tarvitanud 4-5 aasta jooksul iga päev. Selgitab, et kontaktisik koostas iseloomustuse kui teda ei olnud juures. Ta tõepoolest rääkis, et 4-5 aasta jooksul, aga see ei toimunud iga päev. Ta ei tarvitanud ka heroiini alates
3. aastast kord nädalas. Raskete narkootikumidega pole tal kunagi probleemi olnud, ta ei tarvitanud neid iga päev. Viimased kuriteod pani toime kriminaalhoolduse all olles. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Ta on neljandat korda vanglas. Ta saab kahe päeva pärast 34-aastaseks ja terve selle aja jooksul ei ole tal olnud normaalset elu. Praegu alustab ta oma elu puhtalt lehelt. Sõltumata sellest, kas ta vabastatakse tingimisi enne tähtaega või vabaneb tähtaegselt, võib ta öelda kindlalt, et vanglasse ta tagasi enam ei tule ning ta teeb selleks kõik endast oleneva. Ta tahab väga osaleda oma tütre elus ja aidata teda kõigega. Ravi on varasemalt läbinud,
4. aastal, kuid praegu ei ole tal seda vaja. Saab hakkama kohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kolm nädalat tagasi lõpetas keevitaja kursused ja sai kätte keevitaja tunnistuse kätte, seega võib ta ka keevitajana töötada. Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira palus kohtuistungil jätta prokuröri seisukoht tähelepanuta, kuna see on motiveerimata. Vangla iseloomustuse leiab kaitsja olema läbivalt positiivne. Kõik vangistuse perioodil toimunu on näidanud kinnipeetava käitumises seda, et ta on teinud oma tegude tagajärjed endale selgeks ja asunud muudatuste teele. Erinevalt varasematest vangistustest on ta aru saanud, et elus edasi jõudmiseks tuleb tööd teha ja ta on töötanud koristajana ning töötab ka jätkuvalt. Ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, kus ta oli aktiivne, asjalik ja motiveeritud osaleja. On omandanud riigikeele A2 tasemel ning keevitaja elukutse. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Erinevalt varasemast perioodist on teda toetamas abikaasa, kes on pöördunud ka kohtu poole ja andnud teada, et ta igakülgselt oma meest toetab nii moraalses kui materiaalses mõttes. Ta on tasunud riigile tagasi elatist oma elatisvõlgnevusest. Ravi vajadus narkosõltuvuse järele puudub, ta kinnitas, et saab hakkama ja suudab hoiduda narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest. 2 Vangla hinnang ei ole antud kinnipeetava käitumisele ja muutumisele vangla perioodi jooksul vaid varasemalt toime pandud kuritegudele. Jääb täiesti arusaamatuks, mille baasilt vangla on andnud oma seisukoha ja näidanud kummalisi protsente uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta. Kaitsja palub kohtul vangla põhjendamata riskiprotsendid jätta tähelepanuta ning leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud. Kaitsja arvab ka, et kinnipeetav saaks vabaduses hakkama nende kohustuste täitmisega, mis talle pannakse, mistõttu toetab kaitsja Aleksandr Orehhovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve all. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Orehhov kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks kandnud ära üle 4 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 8 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Orehhovil on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx. Tegemist on OÜ-le J kuuluva elamispinnaga, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning ühiselamu juhataja kinnitas, et kinnipeetavale võimaldatakse vabanemisel elukoht. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaalukaks positiivseks asjaoluks peab kohus kinnipeetava õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal. Aleksandr Orehhovi iseloomustusest selgub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud kõik talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, ta omandas riigikeele A2 taseme ja keevitaja eriala, läbis sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning töötas vangla majandustöödel koristajana kuni alustas kutseõpet. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga konkreetse kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ning läbitud tegevused oleksid kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Aleksandr Orehhovil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Käesolev kuritegu on röövimine, varem on ta toime pannud nii röövimise kui ka varguse ning kehalise väärkohtlemise. Eeltoodu viitab sellele, et isiku käitumismuster kordub, ta paneb materiaalse kasu saamiseks toime kuritegusid olles tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav on ka varem katseajal olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid pannud lausa kahel korral toime uue kuriteo. Eeltoodust järeldub, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei olnud piisavalt tõhusad vahendid selleks, et hoida ära uue süüteo toimepanemist Aleksandr Orehhovi poolt. Järelikult annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta isiku puhul uute kuritegude toimepanemist vabaduses ning seda isegi kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Kuritegusid on kinnipeetav pannud toime materiaalse kasu saamiseks. Kuigi isikul on tasumata nõudeid üle 7000 euro, mis tema toimetulekut negatiivselt mõjutab, on tal vabanemisel 3 garanteeritud töökoht OÜ-s R. Enda sõnul pani Aleksandr Orehhov kuriteod toime just seetõttu, et tal ei olnud raha ning seetõttu ei suutnud ta majanduslikult hakkama saada. Seega peaks kindla töökoha ja sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vähendama. Samas ei saa välistada kuritegude toimepanemist ka sõltuvuse rahuldamiseks. Isikul on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Iseloomustuse kohaselt alustas ta narkootikumide tarvitamist juba
5. klassis ja enne vangistust tarvitas igapäevaselt, millest nähtub, et Aleksandr Orehhovi näol on tegemist pikaajalise tarvitajaga, kellel tarvitamisest loobumine ei pruugi olla lihtne. Seda näitab ka asjaolu, et isik on varem viibinud metadooni asendusravil, kuid see pole olnud piisavalt tõhusaks vahendiks narkosõltuvusest täielikult vabanemiseks. Mõlemad röövimised pani kinnipeetav toime alkoholijoobes olles. Kuigi isiku enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, nähtub kuritegude toimepanemise asjaoludest teisiti. Kinnipeetav on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning väidetavalt motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, kuid on küsitav, kas tal selleks piisavalt tahtejõudu jätkub. Eriti arvestades seda, et varasem tingimuslik karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud ära alkoholi tarvitamist isiku poolt, ta rikkus käitumiskontrolli all olles alkoholi tarvitamise keeldu. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Orehhovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Orehhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,40 eurot. Kohus leidis, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldas 20.10.2020 kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, 432, 384, ja 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
6. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 09.11.2020 kohtumäärus 1-16-6938 jõustus
7. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4