Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.
Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja Bigbank AS (pank) vahel 04.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr x, mille alusel võimaldas pank kostjale laenusumma 2205 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.12.2018. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 43,68% aastas. 29.12.2017 oli kostjal pangaga sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr L29122017/0165, mille alusel liisis Mogo OÜ sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas pank kokku 2748,90 eurot ning kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma pangale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 03.05.2018 lepingu nr x lisa, mille alusel suurendati laenu summat 796 euro võrra, mis tuli kostja tasuda alates 20.05.2018 kuni 20.12.2023 igas kuus osamaksetena. Seoses sellega, et kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ja sõiduk ei läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ütles pank lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, on pank 22.10.2019 loovutanud oma nõuded hagejale. Hageja nõuab põhivõlga 1926,57 eurot ja intressi 152,19 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 2 2-20-124819 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja lepingujärgset kohustust ei täitnud, on hageja nõue põhjendatud põhivõla 1926,57 euro ning intressi 152,19 ulatuses. Ka on hagejal õigus nõuda sissenõudekulusid 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingus seaduses sätestaud määras, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist 159,30 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud.
kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 250 eurot ja kulust õigusabile summas 420 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud suuresti vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 2-20-124819 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.