lg 1, § 184 lg 1, § 424 lg 2 järgi; Olari Pint süüdistatuna
lg 2 p 3, § 424 lg 2 järgi ja Igor Engaste süüdistatuna
lg 2 p 3, § 414 lg 1, § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kati Reitsak ja Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Ergo Haab – isikukood 38301130234, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja Aadu Luberg Süüdistatav Olari Pint – isikukood 39008020256, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, ei tööta, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja Aivar Pilv Süüdistatav Igor Engaste – isikukood 36310220245, elukoht xxx, xxx keel, valdab xxx keelt, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada Ergo Haab
Süüdi tunnistada Ergo Haab
Süüdi tunnistada Ergo Haab
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristus vangistus 2 aastat 5 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.05.2018 otsusega nr 1-18-3991 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 16.06.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Ergo Haabilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 1 (üheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ergo Haab kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Süüdi tunnistada Olari Pint
Süüdi tunnistada Olari Pint
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 1 kuu. 2
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2017 otsusega nr 1-17-7983 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 16.06.
Süüdi tunnistada Igor Engaste
Süüdi tunnistada Igor Engaste
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Engaste ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 16.06.2020-17.06.2020, s.o 2 (kaks) päeva. Igor Engaste suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3 Välja mõista Igor Engastelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäärast pool, s.o 730 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 1437 eurot ja kaitsjatasu 626,40 eurot riigituludesse. Kohustada Igor Engastet tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 232.78 eurot. Menetluskulud kogusummas 2793.40 eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mis asendati
Üldkasuliku töö tegemist alustas Ergo Haab Tallinnas MTÜ-s X ning sooritas 87 tundi. Alates 22.05.2019 kuupäevast muudeti Ergo Haabi enda palvel üldkasuliku töö tegemise asukohta ning ülejäänud 393 tundi üldkasulikku tööd pidi Ergo Haab sooritama Viimsi Vallavalitsuse territooriumil Viimsi Vallavalitsuse töötajate Olari Pindi (Pint) ja Igor Engaste järelevalve all. 4 Olari Pint ja Igor Engaste täitsid vastavalt töölepingutele ja ametijuhenditele Viimsi Vallavalitsuses abiteenistuja- heakorratöötaja ülesandeid. Olari Pindi ja Igor Engaste tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli muuhulgas üldkasulikku tööd teostavate isikute tööga ja töövahenditega varustamine, objektidele viimine ning objektil üldkasulikku tööd teostavate isikute üle järelevalve tagamine Viimsi valla territooriumil. Selliselt omasid Olari Pint ja Igor Engaste avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja olid ametiisikud
lg 1 ning KVS § 2 lg 1 mõttes, jagades üldkasulikku tööd teostavatele isikutele tööülesandeid ja teostades järelevalvet töö tegemise kohta. Eeluurimisel seni tuvastamata kohas enne 22.05.2019, tegi Ergo Haab Olari Pindile ettepaneku, mis seisnes varalise kasu üleandmise lubamises vastuteenena selle eest, et Olari Pint märgiks Ergo Haabi poolt selleks hetkeks teostamata 393 tunni osas üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks ilma, et Ergo Haab peaks tegelikkuses üldkasulikku tööd tegema. Altkäemaksukokkuleppe kohaselt pidi Olari Pint jätma täitmata talle pandud ülesanded varustada Ergo Haab üldkasuliku tööga, jätma täitmata järelevalveülesanded Ergo Haabi poolt teostatavate üldkasuliku töö tundide tegemise osas ning vajadusel hoiatama Ergo Haabi juhul, kui keegi peaks kontrollima Ergo Haabi poolt üldkasuliku töö tegemist. Sellise kokkuleppega soovis Ergo Haab hoiduda üldkasulikust tööst kõrvale ning samaaegselt vältida
lõikes 6 kirjeldatud tagajärgi, mille kohaselt võidakse muuhulgas üldkasulikust tööst kõrvalehoidva süüdlase vangistus täitmisele pöörata. Olari Pint nõustus Ergo Haabi ettepanekuga ning eeluurimisel seni tuvastamata ajal ja kohas leppis omakorda kokku Igor Engastega, et viimane märgib Olari Pindi töölt äraoleku ajal Ergo Haabile üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks, kuid tegelikult Ergo Haab neil päevil reaalselt tööl ei viibi. Vastavalt kokkuleppele Ergo Haabiga pidi Olari Pint Igor Engastele andma osa Ergo Haabi käest saadud altkäemaksu rahast. Eesmärgiga varjata oma ebaseaduslikku kokkulepet teiste üldkasulikku tööd tegevate isikute ning nende üle järelevalvet teostavate ametnike eest, leppisid Ergo Haab, Olari Pint ja Igor Engaste kokku järgnevas tegevuses. Graafikujärgsel üldkasuliku töö tegemise päeval ilmus Ergo Haab koos teiste Viimsi Vallavalitsuses üldkasulikku tööd tegevate isikutega Viimsi Vallavalitsuse juurde, kus toimus hommikune kogunemine ning kohalolijate kontroll. Hommikuse kogunemise käigus näitasid üldkasuliku töö tegijate üle järelevalvet teostavad vallatöötajad töö tegijatele kätte tööobjektide asukohad ning pidid varustama nad vajalike töövahenditega. Peale hommikust kogunemist ei suundunud Ergo Haab aga tööobjektile nagu teised, vaid lahkus Olari Pindi ja/või Igor Engaste teadmisel ja nõusolekul. Olari Pint ja Igor Engaste tegid endast kõik sõltuva, et Ergo Haabi üldkasuliku töö mittetegemist ei avastataks. Selliselt informeerisid nad Ergo Haabi viivitamatult võimalikest kontrollidest, mida teostati üldkasulikku tööd tegevate isikute töö osas tööpäeva kestel, et viimasel oleks võimalik asuda näilikult üldkasulikku tööd tegema parajasti tema asukohale lähedal asuval alal. Kuna kontrolli tulekust etteteavitamine oli tihtipeale väga lühikese ajavaruga, pidi Ergo Haab töötamise imiteerimisel muuhulgas kasutama enda kodust pärinevat pooltäidetud prügikotti. Ergo Haab andis Olari Pindile 28.09.2019 altkäemaksu summas 150 eurot, mis vastavalt Olari Pindi ja Ergo Haabi kokkuleppele laekus 28.09.2019 S. B. (B.) kuuluvalt Swedbanki arvelduskontolt nr EExxx Olari Pindi Swedbanki arvelduskontole nr EExxx. Eelnimetatud altkäemaksuna saadud summa eest märkis Olari Pint Ergo Haabi üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks kuupäevadel 25-27.09.2019 teades, et Ergo Haab tegelikkuses neid töid ei teostanud, nii nagu ei teostanud Ergo Haab 5 tegelikkuses ettenähtud töid ka 22.05.2019, 28-29.05.2019, 31.05.2019, 10.-14.06.2019, 18.06.2019, 19.08.2019, 21-22.08.
Samuti süüdistatakse Ergo Haabi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt. Ergo Haab omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne tema kinnipidamist 16.06.2020 kell 13.33 suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL). Misjärel Ergo Haab hoidis seda ebaseaduslikult enda kasutuses olnud sõiduautos Land Rover Range Rover sport registreerimismärgiga 747BNG kuni 16.06.2020 kella 15.25, mil eelpoolnimetud sõiduauto läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja võeti ära „Grossi toidukaubad karboniseerimata joogivesi“ sildiga 500 ml pudel, milles oli 17,81 grammi narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-i) sisaldav vedelik. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GBL kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GBL-i puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks tavakoguses 8 grammist narkootilisest ainest ning tugeva sõltuvuse korral 16 grammist narkootilisest ainest. Seega pani Ergo Haab toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o
Samuti süüdistatakse Ergo Haabi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis alljärgnevalt. Ergo Haab, olles isikuks keda on Harju Maakohtu poolt 10.05.2018 otsusega karistatud
lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 13.03.2020 kella 15.33 paiku Tallinnas Ranna teel, suunaga Vaate tee poole, liikudes sealt edasi Randvere teele mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga 747BNG. Ergo Haab oli nimetatud mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 419T kohaselt tuvastati 7 veres etanooli sisaldus 2,37 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l, lõplik joove 2,31 mg/g ning kokaiin, zopikloon, alprosalaam). Selliselt rikkus Ergo Haab liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Ergo Haab toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Olari Pinti süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult koos Igor Engastega altkäemaksu lubamisega nõustumises ja vastuvõtmises Ergo Haabilt ajavahemikul 22.05.2019 kuni 16.06.2020 järgnevalt. Ergo Haab tunnistati Harju Maakohtu 10.05.2018 otsusega nr 1-18-3991 süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mis asendati
Üldkasuliku töö tegemist alustas Ergo Haab Tallinnas MTÜ-s Uuskasutuskeskus ning sooritas 87 tundi. Alates 22.05.2019 kuupäevast muudeti Ergo Haabi enda palvel üldkasuliku töö tegemise asukohta ning ülejäänud 393 tundi üldkasulikku tööd pidi Ergo Haab sooritama Viimsi Vallavalitsuse territooriumil Viimsi Vallavalitsuse töötajate Olari Pindi (Pint) ja Igor Engaste järelevalve all. Olari Pint ja Igor Engaste täitsid vastavalt töölepingutele ja ametijuhenditele Viimsi Vallavalitsuses abiteenistuja- heakorratöötaja ülesandeid. Olari Pindi ja Igor Engaste tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli muuhulgas üldkasulikku tööd teostavate isikute tööga ja töövahenditega varustamine, objektidele viimine ning objektil üldkasulikku tööd teostavate isikute üle järelevalve tagamine Viimsi valla territooriumil. Selliselt omasid Olari Pint ja Igor Engaste avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja olid ametiisikud
lg 1 ning KVS § 2 lg 1 mõttes, jagades üldkasulikku tööd teostavatele isikutele tööülesandeid ja teostades järelevalvet töö tegemise kohta. Eeluurimisel seni tuvastamata kohas enne 22.05.2019, tegi Ergo Haab Olari Pindile ettepaneku, mis seisnes varalise kasu üleandmise lubamises vastuteenena selle eest, et Olari Pint märgiks Ergo Haabi poolt selleks hetkeks teostamata 393 tunni osas üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks ilma, et Ergo Haab peaks tegelikkuses üldkasulikku tööd tegema. Altkäemaksukokkuleppe kohaselt pidi Olari Pint jätma täitmata talle pandud ülesanded varustada Ergo Haab üldkasuliku tööga, jätma täitmata järelevalveülesanded Ergo Haabi poolt teostatavate üldkasuliku töö tundide tegemise osas ning vajadusel hoiatama Ergo Haabi juhul, kui keegi peaks kontrollima Ergo Haabi poolt üldkasuliku töö tegemist. Sellise kokkuleppega soovis Ergo Haab hoiduda üldkasulikust tööst kõrvale ning samaaegselt vältida
lõikes 6 kirjeldatud tagajärgi, mille kohaselt võidakse muuhulgas üldkasulikust tööst kõrvalehoidva süüdlase vangistus täitmisele pöörata. 8 Olari Pint nõustus Ergo Haabi ettepanekuga ning eeluurimisel seni tuvastamata ajal ja kohas leppis omakorda kokku Igor Engastega, et viimane märgib Olari Pindi töölt äraoleku ajal Ergo Haabile üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks, kuid tegelikult Ergo Haab neil päevil reaalselt tööl ei viibi. Vastavalt kokkuleppele Ergo Haabiga pidi Olari Pint Igor Engastele andma osa Ergo Haabi käest saadud altkäemaksu rahast. Eesmärgiga varjata oma ebaseaduslikku kokkulepet teiste üldkasulikku tööd tegevate isikute ning nende üle järelevalvet teostavate ametnike eest, leppisid Ergo Haab, Olari Pint ja Igor Engaste kokku järgnevas tegevuses. Graafikujärgsel üldkasuliku töö tegemise päeval ilmus Ergo Haab koos teiste Viimsi Vallavalitsuses üldkasulikku tööd tegevate isikutega Viimsi Vallavalitsuse juurde, kus toimus hommikune kogunemine ning kohalolijate kontroll. Hommikuse kogunemise käigus näitasid üldkasuliku töö tegijate üle järelevalvet teostavad vallatöötajad töö tegijatele kätte tööobjektide asukohad ning pidid varustama nad vajalike töövahenditega. Peale hommikust kogunemist ei suundunud Ergo Haab aga tööobjektile nagu teised, vaid lahkus Olari Pindi ja/või Igor Engaste teadmisel ja nõusolekul. Olari Pint ja Igor Engaste tegid endast kõik sõltuva, et Ergo Haabi üldkasuliku töö mittetegemist ei avastataks. Selliselt informeerisid nad Ergo Haabi viivitamatult võimalikest kontrollidest, mida teostati üldkasulikku tööd tegevate isikute töö osas tööpäeva kestel, et viimasel oleks võimalik asuda näilikult üldkasulikku tööd tegema parajasti tema asukohale lähedal asuval alal. Kuna kontrolli tulekust etteteavitamine oli tihtipeale väga lühikese ajavaruga, pidi Ergo Haab töötamise imiteerimisel muuhulgas kasutama enda kodust pärinevat pooltäidetud prügikotti. Ergo Haab andis Olari Pindile 28.09.2019 altkäemaksu summas 150 eurot, mis vastavalt Olari Pindi ja Ergo Haabi kokkuleppele laekus 28.09.2019 S. B. (B.) kuuluvalt Swedbanki arvelduskontolt nr EExxx Olari Pindi Swedbanki arvelduskontole nr EExxx. Eelnimetatud altkäemaksuna saadud summa eest märkis Olari Pint Ergo Haabi üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks kuupäevadel 25-27.09.2019 teades, et Ergo Haab tegelikkuses neid töid ei teostanud, nii nagu ei teostanud Ergo Haab tegelikkuses ettenähtud töid ka 22.05.2019, 28-29.05.2019, 31.05.2019, 10.-14.06.2019, 18.06.2019, 19.08.2019, 21-22.08.
Samuti süüdistatakse Olari Pinti mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis alljärgnevalt. Olari Pint, olles isikuks keda on 18.09.2017 karistatud Harju Maakohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
järgi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 17.01.2020 kella 15.39 ajal Harjumaal Saue vallas Vana-Keila mnt ja Tallinna Ringtee ristmikul suunaga Keila linna poole mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxx. Olari Pint oli nimetatud mootorsõidukit juhtides joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 98T kohaselt tuvastati Olari Pindilt uuringu läbiviimiseks võetud veres alkoholisisaldus 2,79 mg/g ± 0,06, k=2). Selliselt rikkus Olari Pint liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. 10 LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Olari Pint toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Igor Engastet süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult altkäemaksu lubamisega nõustumises ja vastuvõtmises Ergo Haabilt ajavahemikul 22.05.2019 kuni 16.06.2020 järgnevalt. Ergo Haab tunnistati Harju Maakohtu 10.05.2018 otsusega nr 1-18-3991 süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mis asendati
Üldkasuliku töö tegemist alustas Ergo Haab Tallinnas MTÜ-s X ning sooritas 87 tundi. Alates 22.05.2019 kuupäevast muudeti Ergo Haabi enda palvel üldkasuliku töö tegemise asukohta ning ülejäänud 393 tundi üldkasulikku tööd pidi Ergo Haab sooritama Viimsi Vallavalitsuse territooriumil Viimsi Vallavalitsuse töötajate Olari Pindi (Pint) ja Igor Engaste järelevalve all. Olari Pint ja Igor Engaste täitsid vastavalt töölepingutele ja ametijuhenditele Viimsi Vallavalitsuses abiteenistuja- heakorratöötaja ülesandeid. Olari Pindi ja Igor Engaste tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli muuhulgas üldkasulikku tööd teostavate isikute tööga ja töövahenditega varustamine, objektidele viimine ning objektil üldkasulikku tööd teostavate isikute üle järelevalve tagamine Viimsi valla territooriumil. Selliselt omasid Olari Pint ja Igor Engaste avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja olid ametiisikud
lg 1 ning KVS § 2 lg 1 mõttes, jagades üldkasulikku tööd teostavatele isikutele tööülesandeid ja teostades järelevalvet töö tegemise kohta. Eeluurimisel seni tuvastamata kohas enne 22.05.2019, tegi Ergo Haab Olari Pindile ettepaneku, mis seisnes varalise kasu üleandmise lubamises vastuteenena selle eest, et Olari Pint märgiks Ergo Haabi poolt selleks hetkeks teostamata 393 tunni osas üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks ilma, et Ergo Haab peaks tegelikkuses üldkasulikku tööd tegema. Altkäemaksukokkuleppe kohaselt pidi Olari Pint jätma täitmata talle pandud ülesanded varustada Ergo Haab üldkasuliku tööga, jätma täitmata järelevalveülesanded Ergo Haabi poolt teostatavate üldkasuliku töö tundide tegemise osas ning vajadusel hoiatama Ergo Haabi juhul, kui keegi peaks kontrollima Ergo Haabi poolt üldkasuliku töö tegemist. Sellise kokkuleppega soovis Ergo Haab hoiduda üldkasulikust tööst kõrvale ning samaaegselt vältida
lõikes 6 kirjeldatud tagajärgi, mille kohaselt võidakse muuhulgas üldkasulikust tööst kõrvalehoidva süüdlase vangistus täitmisele pöörata. Olari Pint nõustus Ergo Haabi ettepanekuga ning eeluurimisel seni tuvastamata ajal ja kohas leppis omakorda kokku Igor Engastega, et viimane märgib Olari Pindi töölt äraoleku ajal Ergo Haabile üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks, kuid tegelikult Ergo Haab neil päevil reaalselt tööl ei viibi. Vastavalt kokkuleppele Ergo Haabiga pidi Olari Pint Igor Engastele andma osa Ergo Haabi käest saadud altkäemaksu rahast. 11 Eesmärgiga varjata oma ebaseaduslikku kokkulepet teiste üldkasulikku tööd tegevate isikute ning nende üle järelevalvet teostavate ametnike eest, leppisid Ergo Haab, Olari Pint ja Igor Engaste kokku järgnevas tegevuses. Graafikujärgsel üldkasuliku töö tegemise päeval ilmus Ergo Haab koos teiste Viimsi Vallavalitsuses üldkasulikku tööd tegevate isikutega Viimsi Vallavalitsuse juurde, kus toimus hommikune kogunemine ning kohalolijate kontroll. Hommikuse kogunemise käigus näitasid üldkasuliku töö tegijate üle järelevalvet teostavad vallatöötajad töö tegijatele kätte tööobjektide asukohad ning pidid varustama nad vajalike töövahenditega. Peale hommikust kogunemist ei suundunud Ergo Haab aga tööobjektile nagu teised vaid lahkus Olari Pindi ja/või Igor Engaste teadmisel ja nõusolekul. Olari Pint ja Igor Engaste tegid endast kõik sõltuva, et Ergo Haabi üldkasuliku töö mittetegemist ei avastataks. Selliselt informeerisid nad Ergo Haabi viivitamatult võimalikest kontrollidest, mida teostati üldkasulikku tööd tegevate isikute töö osas tööpäeva kestel, et viimasel oleks võimalik asuda näilikult üldkasulikku tööd tegema parajasti tema asukohale lähedal asuval alal. Kuna kontrolli tulekust etteteavitamine oli tihtipeale väga lühikese ajavaruga, pidi Ergo Haab töötamise imiteerimisel muuhulgas kasutama enda kodust pärinevat pooltäidetud prügikotti. Ergo Haab andis Olari Pindile 28.09.2019 altkäemaksu summas 150 eurot, mis vastavalt Olari Pindi ja Ergo Haabi kokkuleppele laekus 28.09.2019 S. B. (B.) kuuluvalt Swedbanki arvelduskontolt nr EExxx Olari Pindi Swedbanki arvelduskontole nr EExxx. Eelnimetatud altkäemaksuna saadud summa eest märkis Olari Pint Ergo Haabi üldkasuliku töö tundide arvestuslehele graafikujärgselt ettenähtud töötunnid teostatuks kuupäevadel 25-27.09.2019 teades, et Ergo Haab tegelikkuses neid töid ei teostanud, nii nagu ei teostanud Ergo Haab tegelikkuses ettenähtud töid ka 22.05.2019, 28-29.05.2019, 31.05.2019, 10.-14.06.2019, 18.06.2019, 19.08.2019, 21-22.08.
Samuti süüdistatakse Igor Engastet lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt. Igor Engaste, omamata lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, ebaseaduslikult valdas ja hoidis lõhkeainet kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates kuni 16.06.2020, mil tema elukohas xxx toimunud läbiotsimisel see leiti ning ära võeti. Lõhkeaine ekspertiisiaktide nr 20E-AL0011 ja nr 20E-AL0013 kohaselt oli 16.06.2020 Igor Engaste elukoha xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud plekkpurgis 510,5 grammi tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohtu, mis kuulub paiskelõhkeainete hulka. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. 13 LMS § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Seega pani Igor Engaste toime lõhkeaine ebaseadusliku hoidmise ja valdamise, s.o
Samuti süüdistatakse Igor Engastet tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt. Igor Engaste omandas, valdas ja hoidis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 16.06.2020 oma elukohas xxx 16-kaliibrilist kaheraudset sileraudset püssi TOZ-BM numbritega 6772, mille andis vabatahtlikult politseile välja tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus. Lisaks nimetatud tulirelvale leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära ka 19 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit. Tulirelva ekspertiisiakti nr 20E-TB0071 kohaselt kuulub 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne püss TOZ-BM numbritega 6772 tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlbulik. Tulirelva relvaraudadesse on padrunipesa poolses otsas puuritud raua ühte seina läbiv auk, kuid püssi mehhanismid on kasutuskõlblikud, sh relvaraam. Relvaraam kuulub tulirelva oluliste osade hulka ja selle käitlemine ilma relvaloata on keelatud. Igor Engastel puudus relvaseaduse §-des 32 ja 34 nimetatud relvasoetamisluba ja relvaluba. Seega Igor Engaste ebaseaduslikult omandas, valdas ja hoidis kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 16.06.2020 oma elukohas xxx tulirelva olulist osa, s.o relvaraami. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. RelvS § 21 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. 14 RelvS § 78 lg 1 ja lg 2 kohaselt relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab lasu sooritamise võime. Tulirelva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult laskekõlbmatuks muutmise loa alusel. RelvS § 78 lg 5 kohaselt laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. Seega pani Igor Engaste toime tulirelva olulise osa ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja valdamise, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Ergo Haabi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.12.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ergo Haabi süüdi tunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud; samuti
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ning
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.05.2018 otsusega nr 1-18-3991 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu ja 3 (kolme) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse ärakandmist arvestada
lg 1 alusel alates Ergo Haabi kinnipidamisest, s.o alates 16.06.2020.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Ergo Haabilt lisakaristusena ära juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks 1 (üheks) kuuks. Süüdistatav Olari Pinti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.12.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Olari Pinti süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ning
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) aastat.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2017 otsusega nr 1-17-7983 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu vangistust. Karistuse ärakandmist arvestada
Süüdistatav Igor Engaste, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.12.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Engaste süüdi tunnistamist:
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 16.06.2020-17.06.2020, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta Igor Engastele mõistetud vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui 15 süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
sätestab, et kohus võib kohaldada tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt
§-s 83 sätestatule.
MS § 126 lg 3 p 1,4,
ja § 83 lg-st 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid ning väline kõvaketas, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - plastikpudel, plekist purk, üldkasuliku töö ajakavad, ÜKT hoiatus, padruni kuulid ja sütikud (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - 16-kaliibrine kaheraudne sileraudne püss TOZ-BM number xxx koos relvakotiga, padrunid, sütikud (PPA asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb samuti süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.