Obsah (14)

§ 113§ 121§ 120§ 64§ 73§ 68§ 78§ 3312§ 56§ 74§ 25§ 24§ 57§ 4

Kriminaalasi 1-20-1793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.septembril 2020 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1793 Kohtunik Pir

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi Prokurör Natalja Lebed Kaitsja Gennadi Kull Süüdistatav Aleksei Ossipov, isikukood 37104130394, kodakondsus määratlemata, emakeel xxx keel, xxx, elukoht xxx(millisele kohus kohaldab lähenemiskeeldu), töökoht X, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2019 kell 23:26, vahistatud Harju Maakohtu 30.11.2019 kohtumääruse nr 1-19-9562 alusel; kohtu alla antud 17.03.2020 Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aleksei Ossipov

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Aleksei Ossipov

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt

§ 73lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistus pööratakse täitmisele osaliselt.

Koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 10 (kümme) kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 29.11.2019.

§ 73lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud vangistus, s.o.

1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Ossipov ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.

17.09.

2. Tõkend - vahistamine - tühistada peale ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist.
3. Rahuldada R. O. taotlus enda isikuõiguste kaitseks ja KrMS § 1411 lg 1, 2 alusel kohaldada ajutine lähenemiskeeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldada KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Aleksei Ossipov’ile (ik 37104130394) lähenemiskeeld R. O. (ik xxx) suhtes, keelates Aleksei Ossipov’il: - läheneda R. O.’le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse ruumides; - läheneda R. O. ja I. O. elukohale (käesoleval ajal xxx) lähemale kui 100 meetrit; - Keelata Aleksei Ossipov’il suhelda kannatanuga vahetult või võtta ühendust temaga telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu sh interneti suhtluskeskkondades või tavaposti teel. - Lubada Aleksei Ossipov’il suhelda R. O.’ga vaid viimase poolt määratud e-posti teel kirjalikult (aadressil: xxx) või sms-i teel (tel nr: +xxx) nende ühist alaealist last, I. O’i (ik xxx) väga erandlikel ja vajalikel põhjustel konkreetselt lapsega seotud küsimustes. - Lubada Aleksei Ossipov’il läheneda R. O.’le: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende mõlemate õigusi ja kohustusi ning nende ühise alaealise lapse, I. O.’i (ik xxx), üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas. Lähenemiskeelu tähtajaks lugeda 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Rahuldada osaliselt R. O. taotlus I. O.’i (ik xxx) isikuõiguste kaitseks ja KrMS § 1411 lg 1, 2 alusel kohaldada ajutine lähenemiskeeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldada KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Aleksei Ossipov’ile (ik 37104130394) lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda R. O. elukohale (käesoleval ajal xxx), kus elab ka nende ühine alaealine laps I. O. lähemale kui 100 meetrit 3-ks aastast alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta R. O. taotlus rahuldamata, kuivõrd Harju Maakohtu 19.05.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-19283 p. 12 on sedastatud, et hooldusõiguse äravõtmine ei võta Aleksei Ossipov’ilt õigust lapsega suhtlemiseks. See ei saa aga toimuda vastu lapse tahtmist. Kui Aleksei Ossipov soovib suhtlemist lapsega taastada, tuleb selleks eelkõige teha pingutusi temal enesel. Kui Aleksei Ossipov neid pingutusi heas usu tegema asub, ei tohi avaldaja seda takistada ja peaks omalt poolt neid pingutusi toetama. Kui vanemad ei suuda lastega suhtlemise korras kokku leppida, on võimalik nõuda selle reguleerimist kohtu poolt (PKS § 2 143). Määrata, et lähenemiskeelu tingimustes, kus Aleksei Ossipov omab käesoleval hetkel R. O. ühist elukohta, on Aleksei Ossipov’il õigus üksnes kolmandate isikute, s.o. politsei vahendusel minna lähenemiskeelu kehtimise ajal ühisesse elukohta, et võtta oma isiklikud asjad. Kohtu selgitus: lähenemiskeelu rikkumine on karistatav

§ 3312järgi.

1. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: - - Sündmuskohalt võetud nuga Fiskars, isiku läbivaatusega võetud naiste öösärk DO ja NOT DISTURB ja hallid püksid, ülekuulamise käigus võetud meeste särk FSBN ja püksid Nike – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel CD plaat helisalvestisega, DVD plaat videoülekuulamisega, DVD plaat vormikaamera nr 19103 salvestisega, DVD plaat vormikaamera nr 18986 salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:

§-s 57 nimetatud karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

§-s 58 nimetatud karistust raskendavate asjaoludena esinevad p 4 - süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ja p 13 - isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul.

1. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179, alusel välja mõista Aleksei Ossipov’ilt riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot, ekpertiisikulu (isiku kohtuarstlik ekspertiis, akt nr 19E-PÕI0224) summas 84 eurot, kaitsjatasu riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtueelses menetluses 420 eurot ja kohtumenetluses 1273.80 eurot s.o kokku 2653.80 eurot. Menetluskulusid kokku 2653.80 eurot on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 221.15 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber
2. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Aleksei Ossipov’ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 3 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 09.10.
3. I Asjaolud ja menetluse käik: Aleksei Ossipov`i süüdistatakse selles, et tema 29.11.2019 ajavahemikul kell 23.04-23.24, olles alkoholi seisundis, viibides korteris aadressil xxx, peretüli käigus tarvitas füüsilist vägivalda oma abikaasa R. O. suhtes, lõi rusikaga näkku, tekitades ninamurru koos verejooksuga, ähvardas tapmisega, öeldes: „mul on ükskõik, nüüd sa sured niikuinii, sa ei jätnud mulle õigust valida“. Pärast neid sõnu haaras Aleksei Ossipov R. O.l juustest kinni, kergitas üles ja lõi tema pea parema oimukohaga vastu seina, mille tagajärjel kaotas R. O. teadvuse. Kui R. O. oli teadvusele tulnud ja hakkas appi karjudes trepikotta jooksma, tiris Aleksei Ossipov kannatanut lohistades ta korterisse tagasi, seejuures surus jõuga vastu hakanud R. O. paremat jalga ja paremat kätt uksega. Paisates poolenisti teadvuseta olekus R. O. esikus põrandale, läks kööki ja võttis komplektist Fiskarsi noa, tera pikkusega 18 cm ning liikus paar minutit korteris ringi, nuga käes. Kui ukse tagant oli kuulda politsei jalgade samme ja uksele koputamist, lähenes Aleksei Ossipov, nuga paremas käes, R. O.le, ütles: „no vot, ongi kõik“ ja sealsamas lõi noaga rinnakorvi, vasaku piimanäärme alla, so eluliselt tähtsate elundite, südame ja kopsu, piirkonda. Lüües kannatanut jõuliselt noaga elutähtsasse piirkonda, pidi Aleksei Ossipov pidama võimalikuks, et võib kannatanu tappa, kuna tekitas kannatanu elule vahetu ohu, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele ehk Aleksei Ossipovi tegevus oli suunatud kannatanu tapmisele ja ta pidi möönma oma tegevuse ohtlikkust. Tegu jäi Aleksei Ossipovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna löögi hetkel murdus noa tera ja paari sekundi pärast tegid politseinikud Aleksei Ossipovi kahjutuks. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi tulemusena diagnoositi ja tuvastati objektiivselt kannatanu R. O.l järgmised kahjustused: ninaluude murd, rindkerepõrutus, arvulised hematoomid ja verevalumid mõlema silma piirkonnas, ninajuurel, paremal otsmiku-oimukoha piirkonnas ja paremal põsel, rindkere piirkonnas, vasaku õlavarre piirkonnas, paremal randmel ja paremal käelabal, mõlemal puusal ja paremal kannal; marrastused vasakul õlaliigesel ja paremal jalatallal, kriimustused paremal õlaliigesel ja nahaaluse verejooksuga ümbritsetud löögi-lõike haav vasaku piimanäärme aluses piirkonnas. Seega pani Aleksei Ossipov toime teise inimese tapmiskatse, s.o

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht: Prokurör viitas kannatanu poolt kohtus antud ütlustele, nimelt asjaolule, et kannatanu teatas kaks nädalat enne konflikti toimumist, et soovib lahutust. 29.11.2019 tuli süüdistatav koju ning oli tarvitanud alkoholi – seda asjaolu tõendab politsei poolt fikseeritud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Prokurör viitas istungil süüdistatava poolt antud ütlustele, mis põhjusel konflikt tekkis ning mis põhjusel ta kannatanut lõi rusikaga eitades nii ähvardamist kui ka noaga löömist. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatava poolt antud ütlused lugeda ebausaldusväärseks ning kannatanu poolt antud ütlused on prokuröri hinnangul usaldusväärsed, tehes järelduse, et kannatanu on rääkinud tõtt. Prokuröri seisukoha kohaselt saab usaldusväärseks pidada kannatanu selgitusi juhtunu kohta. Nimelt A. Ossipov lõi kannatanut ilma sõnadeta nina piirkonda rusikaga, peaga vastu seina, ähvardas tapmisega – prokuröri hinnangul oli kannatanul alust karta ähvarduste realiseerimist. Süüdistatav tiris kannatanu korterisse ajal kui kannatanu karjus appi ja püüdis väljuda korterist. Samuti 4 süüdistatav võttis korteri võtmed ja pani ukse lukku. Ajal kui süüdistatav nägi politsei saabumist, tõstis ta kannatanu üles ja lõi noaga rinna piirkonda, kannatanu sel hetkel ei seisnud, vaid pööras end ära mistõttu nuga sattus talle ribisse. Löögi hetkel nuga läks katki, antud nuga ei olnud ammu kasutusel ja oli terve. Kannatanu tegi ukse lahti, karjus appi. Peale noaga löömist tundis kannatanu valu rinna piirkonnas, oli raske hingata vasaku rinna all. Seega kannatanu tundis reaalselt ohtu elule ja tervisele, uskudes, et sel hetkel võiks süüdistatav ta tappa. Teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtub, et korteri nr 41 ukse ees olid verejäljed, oli kuulda naise karjumist, oli kuulda ka maha kukkunud metallist eseme heli ja samal ajal naise karjumist: „mida sa teed!“. Peale naise karjumist läheb uks lahti, oli näha verega määrdunud naist ja tema selja taga paremal pool seismas meesterahvast. Politsei poolt tehtud korraldusele visata nuga maha süüdistatav ei allunud. Peale politsei saabumist rääkis kannatanu kohe (tunnistajad J. T., M. P.) kallale tungimisest, noaga löömisest ja tunnistajad nägid, et kannatanu oli paanikas, väga endast väljas, samuti seletas, et abikaasa on ka varem kannatanu suhtes vägivalda kasutanud. Prokuröri hinnangul ei kattu süüdistatava ütlused tunnistajate ega kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlus-, teabesalvestise-, kõnesalvestise- protokollidega, kannatanu läbivaatuse protokolliga, kohtumeditsiinilise ekspertiisi arvamusega (et kannatanul sedastatud vigastused võivad olla tekitatud 29.11.2019 kukkumisest, löömisest, sh ka väike haav ja nahaalune verevalum vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvandrandi välimises osas - võivad olla tekitatud löömisest torkelõike vahendi (näiteks noa või terava torkava osaga). Prokuröri hinnangul nähtub kogutud tõenditest, et nuga ei olnud süüdistataval juhuslikult, vaid see oli võetud teadlikult kannatanu tapmiseks. Prokuröri hinnangul lõi uudistatav kannatanut midagi ütlemata hooga rinna piirkonda, tekitades löögi-lõike haavu. Prokuröri hinnangul kohandab süüdistatav oma ütlusi vastavalt vajadusele eesmärgiga vabaneda karistusest tapmise katse toimepanemise eest. Prokuröri hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja tõendina neid ei arvesta kuna süüdistatava ütlused on täielikus vastuolus kannatanu, tunnistajate (politsei) poolt antud ütlustega, samuti uuritud teiste tõenditega. Prokuröri hinnangul puudub alus tunnistajate ja kannatanu ütlustes kahelda, antud ütlused on kooskõlalised ja riimuvad kirjalike tõenditega ning kinnitavad süüdistatava süüd temale inkrimineeritavas kuriteos. Prokuröri hinnangul asjaolust, et süüdistatav lõi kannatanut noaga just rinna piirkonda, peale peksmist, ähvardas tapmisega ja lõi noaga just politsei saabumise hetkel, on alust järeldada süüdistatava kavatsetust kannatanut tappa, kuna just rinnapiirkonda noaga lüües võib saabuda ka inimese surm. Samuti viitab prokurör ka süüdistatava teoeelsele käitumisele, nimelt ähvardas ta kannatanut tapmisega, lõi rusikaga vastu nina ja pea vastu seina, lohistas korterisse tagasi, surus tahtlikult jõuga kannatanu parema jala ja parema käe ukse vahele ning takistas korterist väljuda. Prokurör leidis, et subjektiivne koosseis tapmise katses on süüdistatava käitumises tuvastatav ning süüdistatava poolt toimepandu ei olnud suunatud kannatanule pelgalt tervisekahjustuste tekitamisele, vaid kannatanu tapmisele. Süüdistatav tegutses eesmärgiga kannatanut tappa, seega pani kvalifitseeriva tunnusega tapmiskatse toime kavatsetult. Prokuröri hinnangul on inkrimineeritud kuriteo subjektiivne koosseis täidetud ka juba kaudse tahtlusega. Kavatsetus tähendab, et lisaks teadlikkusele koosseisupärastest asjaoludest peab toimepanija nende realiseerimist seadma endale eesmärgiks. Tapmine on materiaalne delikt ning kavatsetusega on tegemist siis kui isik soovis oma teo tagajärge ja teise inimese surm oli tema tegevuse põhjuseks. Prokurör viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-142-0 p 5, kus on asutud seisukohale, et teoeelne ja teojärgne käitumine saab anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta ning anda teavet isikukäitumise motiivide kohta. Sellist tõendamise viisi tuleb rakendada iga kaasuse puhul rangelt individualiseeritult. Individualiseeritus tähendab kõnealuses kontekstis, et üldhinnangu raames võetakse arvesse kõiki tuvastatud objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid, kusjuures ühe olulise tunnusena tuleb arvestada teo toimepanija isikut ning 5 tema võimalikku emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal. Noa sihipärase võtmisega ning ka asjajaoluga, et pärast seda kui süüdistatav lõi kannatanut rusikaga nina vastu, peaga seina vastu, teades, et ukse taga on politsei, lõi kannatanut kannatanut noaga rinna piirkonda, kuid see ei õnnestunud vaid tänu sellele, et nuga läks katki. Prokuröri hinnangul esines süüdistataval subjektiivse koosseisutunnusena kõigi objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus ning tema tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Ossipovi kavatsetud kuritegu jäi lõpule viimata, temast olenemata asjaoludel, kuna noaga löömise hetkel kannatanu rinna piirkonda läks nuga katki. Kannatanu mäletab hästi, et lõikehaav asub roide peal. See, et kannatanu särgi peal ei ole tuvastatud jälgi seoses noaga löömisega, ei tähenda, et noaga löömist ei olnud: esiteks kannatanu kinnitas, et löömise hetkel ta ei seisnud ja pööras end ära, oli liikvel, teiseks viitab prokurör, et kannatanu seljas oli särk, millel olid suured kaenlaaugud. Prokuröri hinnangul oli õnnelik juhus, et kannatanu ei saanud raskemaid vigastusi. Prokuröri hinnangul õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, ei ole tekkinud ka kahtlust, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima ning ei oleks võimeline kandma süüdimõistmisel karistust. Prokuröri hinnangul on süüdistatav süüdiv ja süüvõimeline isik, tema puhul ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks tegutsenud hädakaitseseisundis või füsioloogilise afekti seisundis. Karistuse määramise osas leidis prokurör, et arvestada tuleb

§ 56

lg 1, mille põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-9107 p 6.5, 6.6). Seadusandja on ühe kuriteo, (

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2) eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 6-15 aastat vangistust. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Prokuröri hinnangul kuivõrd süüdistatav pani

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo toime kavatsetult taotles prokurör süüdistatavale sanktsiooni keskmise määra lähedast karistust. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Antud karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja -eesmärkidele. Süüdistatav on ühiskonnaohtlik, samuti kujutab ohtu kannatanule. Selleks, et hinnata süüdistatava ohtlikkust ühiskonnale ning tema väärtushinnangute ümberkujundamise võimalikkust ja selleks vajaminevat ajategurit, määratlemaks vajaliku karistuse määra, on antud süüdistatava puhul vajalik arvestada ka järgnevat: süüdistatav on varem kasutanud kannatanu suhtes nii psüühilist, kui ka füüsilist vägivalda, tarvitas tihti alkoholi (poja ütlused, poja kõne häirekeskusse, kannatanu ütlused, lepituse rakendamine - kasutas nuga ka varem ). Ka süüdistas süüdistatav juhtunus kannatanut. Antud asjaolu iseloomustab seda, et süüdistatav ei ole teinud mingeid vajalikke järeldusi oma käitumise kohta ega korrigeerinud enda väärtushinnanguid. Prokurör viitas, et süüdistatav A. Ossipov jõi palju, aitas kannatanut vähe, hoidis kannatanut hirmu all ajal, kui kannatanu püüdis 6 säilitada perekonda kuid süüdistatava käitumismuster ei ole muutunud. Prokuröri hinnangul on antud isik on vaieldamatult ühiskonnaohtlik. Kohtuliku uurimisel ei ole tuvastatud antud isiku puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega leidis prokurör, et antud kuriteokatse eest oleks põhjendatud karistuseks 7 - aastase vangistuse kohaldamine, seejuures on vaja arvestada asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata isiku karistusaja hulka lugedes karistuse alguseks 30.11.2019. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul puudub prokuröri hinnangul igasugune põhistus süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohtupraktikast ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks olevate normide (

§ 73

ja § 74) mõttest tulenevalt, peab tingimisi vabastatava katseaeg olema temale mõistetud vangistuse tähtajast pikem. Sellist seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohus (3-1-1-99-06 p 20; 3-1-1-59-07, p 13). Nimetatud seisukohast tulenevalt, kuivõrd

alusel saab katseaja pikkus olla kuni 5 aastat (

§ 74

lg 3), ei ole käesolevas kriminaalasjas 7 aasta pikkust vangistust mõistes tingimusliku karistuse kohaldamine kohtupraktikat arvestades võimalik. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund välistaks vangistuse. Samuti leidis prokurör, et vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kohtuotsusega kannatanu R. O. isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos

§ 25

lg 2 - 113 lg 1 järgi süüdistatavale Aleksei Ossipovile lähenemiskeeld 3 aastaks: keelata Aleksei Ossipovil läheneda R. O. isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit; keelata Aleksei Ossipovil läheneda R. O. elukohale aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit; keelata Aleksei Ossipovil läheneda R. O. töökohale xxx aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit; keelata Aleksei Ossipovil läheneda tema alaealise poja I. O. elukohale aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit keelata Aleksei Ossipovil läheneda alaealise poja I. Ossipovi õppimiskohale xxx aadressil xxx mitte lähemale, kui 100 meetrit keelata Aleksei Ossipovil võtta R. O.ga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. III Kaitsja seisukoht: Kaitsja hinnangul on prokurör fakte väänanud, viidates, et prokurör usaldab kannatanut rohkem kui fakte ning on asunud seisukohale, et süüdistatav ei rääkinud tõtt. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et kannatanu kehal olevad kriimustused ei vasta kannatanu enda poolt kohtule näidatud süüdistatava tegevusele noaga löömisel. Kannatanu näitas kohtule, et süüdistatav lõi teda noaga. Nuga oli paremas käes ja noa liikumistrajektoor oli ülevalt alla. Kaitsja toob välja asjaolu, et kannatanu väite kohaselt tabas nuga teda vasakusse rinda. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et väidetava noatabamuse koha ettenäitamisel kannatanu tõstab oma rinna üles, et saaks teha foto noaga tabamuse saanud kohast. Ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0224 kohaselt on fikseeritud kannatanul muude vigastuste seas ka väidetav noaga löögi koht. Kohtuarstlik läbivaatus tehti 03.12.2019.a. Tekst on kirjutatud kannatanu sõnade kohaselt. Kannatanu selgitab, et mees lõi teda rinna 7 piirkonda.18.12.2019.a. tehti röntgeniga ülesvõte vasakpoolsetest roietest - murde ei sedastatud. Ekspertiisis kirjeldatakse kannatanu poolt näidatud noaga tabamuse kohta järgmiselt: vasaku rinnanäärme alumises kvadrandi välimises osas ristisuunaline pruuni koorikuga kaetud haav pikkusega 0,5 cm, millest madalamal kollakasroheline nahaalune verevalum mõõtmetega 2x1,5 cm. Eksperdi arvamus on järgmine: „Arvestades tuvastatud vigastuste iseloomu on alust arvata, et need võivad olla tekitatud ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil - s.o 29.11.2019 löökidest näkku ja kehatüve piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika või käega (prillverevalum ning vigastused ninal ja rinnaku piirkonnas), kannatanu pea löömisest vastu kõva tömbi pinda (nahaalused verevalumid ja turse paremal pool pea piirkonnas) parema labakäe ka labajala surumisest/löömisest kahe kõva tömbi eseme (näiteks ukse ja uksepiida) vahele (vigastused paremal labakäel ja labajalal) ning löömisest torke-lõikevahendi (näiteks noa) terava torkava otsaga (väike haav ja nahaalune verevalum vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvadrandi välimises osas). 29.11.2019.a. läbivaatusprotokollis on kirje, et vasaku rinna peal on torke jälg. Ekspert kannatanut ei uurinud ega füüsiliselt ei näinud. Ekspert tugines ekspertiisi tegemisel talle esitatud dokumentidele. Ekspert ei anna omapoolset hinnangut vigastuste tekkimise kohta, vaid nõustub ekspertiisimääruses esitatuga. Kaitsja selgitab, et läbivaatusprotokollis on fikseeritud, et kohtuarstlik läbivaatus tehti 03.12.2019.a. Tekst on kirjutatud kannatanu sõnade kohaselt, kus kannatanu selgitab, et mees lõi teda rinna piirkonda. Ekspertiisis on kirje, et vasaku rinnanäärme alumises kvadrandi välimises osas ristisuunaline pruuni koorikuga kaetud haav pikkusega 0,5 cm, millest madalamal kollakasroheline nahaalune verevalum mõõtmetega 2x1,5 cm. Kaitsja selgitab, et puudub nii haava laiuse kui ka sügavuse kirjeldus. Samuti viitab kaitsja asjaolule, et ekspertiisiaktis on märgitud ainsana, et vasaku rinnanäärme alumises kvadrandi välimises osas ristisuunaline pruuni koorikuga kaetud haav pikkusega 0,5 cm. Kaitsja viitab, et kohtumaterjalide juurde lisatud fotodelt ei ole näha, et kannatanul oleks rinna peal mingeid torke-lõikehaavu. Kannatanu oma väite tõendamiseks, et teda löödi noaga, tõstab üles vasaku rinna ning viitab rinna alla jäävale osale, kus on 0,5 cm pikkune kriimustus, kuid mitte torkelõike haav. Kohtule esitatud halli värvi särgil on vasakul pool õla kohal mitme sentimeetrine rebend mitmes kohas. Rebendi tekkemehhanismi ei ole kohtueelsel menetlusel tuvastatud, kuid kaitsja on seisukohal, et rebendid ei ole tekitatud terava asja lõike tagajärjel. Kaitsja hinnangul kui oleks särki noaga lõigatud või see oleks tekkinud ühe torke tagajärjel, siis oleks pidanud olema augu serv sile aga mitte narmendav, mis vastab tõmbe tagajärjel tekkida võivale augule. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 teine lause sätestab, et keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Sama põhimõte on sätestatud KrMS § 7-s lg 2-s, mille kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kaitsja viitab asjaolule, et kohtueelsel menetlusel ei ole võetud purunenud noa tera otsikult DNA proove, et teha kindlaks, kas sündmuskohalt võetud noa tera ots on üldse puutunud kokku kannatanu ihuga. Kohtumenetluse käigus uuriti sündmuskohalt võetud purunenud noa tera osa ning visuaalsel vaatlusel ei olnud noa teral verejälgi näha. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et nuga on kolmes tükis. Noal puudub teravik. Noatera uurides selgus, et noa teravik on murdunud enne ülejäänud terast. Süüdistatava selgituse kohaselt kasutas ta nuga möödunud aasta septembris korteri remontimisel, siis murduski noa teravik. Noa teraviku varasemat murdumist võib järeldada noa otsa vaadeldes. Noa tera on murdunud osas tumenenud, mis tõendab teraviku oksüdeerumist. Noa teised murdunud osade 8 murdejäljed on metalse läikega. Nii kannatanu kui ka süüdistatav selgitasid, et nuga murdus pea samal hetkel, kui politsei koputas uksele ja avati uks politseile. Kannatanu ütles, et ta ei näinud, kuidas täpselt nuga murdus. Süüdistatav selgitas, et tema lõi noaga lapiti vastu metallist uksepiita, mille tagajärjel noa tera murdus. Kannatanu selgitas, et ukse avas tema. Süüdistatav selgitas, et tema aitas samuti politsei sisse laskmiseks ust avada. Kannatanu selgitas, et noaga löömise ajal seisid nad vastakuti välisukse juures. Kohtule esitatud fotolt on näha noatera osade asukoht. Süüdistatav selgitas, et uks avaneb korterist väljapoole. Fotolt on näha, et uks avaneb vasakult paremale. Kannatanu selgitas, et tema avas lukustatud ukse, süüdistatav selgitas, et tema aitas ust avada. Samas kannatanu selgitas, et nii kui ta ukse paotas, tõmbas politsei ta koheselt koridori. Seega pidi kannatanu asuma ukse käepidemepoolses osas ehk korterist välja vaadates vasakpoolses osas. Selleks, et ust avada, pidi kannatanu olema näoga ukse poole ning parema küljega süüdistava poole ehk ukse parempoolsel küljele. Kannatanu ei maininud, et ukse avamiseks pidi ta end vastavasse asendisse pöörama. Fotolt on näha, et ukse vasakpoolsesse ossa ei mahu kahte inimest, nii nagu ka parempoolsesse ossa. Seega kannatanu selgitus, et noa löök tabas teda samal hetkel, kui uksele koputati, ei ole eluliselt usutav. Kannatanu versiooni kohaselt pidid nad sellisel juhul seisma nägudega vastakuti. Kui see oleks nii, siis ei saanuks noa terad kukkuda ukse parempoolsesse nurka süüdistatava selja taha. Kohtule esitatud materjalidest (foto nr 3) on näha, et süüdistatava toasuss on pea keset välisukse ava, mis annab tõendust sellest, et süüdistava selgitus, et ta aitas avada ust, vastab tõele. Süüdistatav selgitas, et koheselt, kui uks avati, lasti talle gaasi näkku, mille tõttu ta taganes koheselt kööki, kuid suss jäi esikusse ukse ette maha. Fotolt nr 3 on selgelt näha, et purunenud noa tera osa terav ots on välisukse parempoolse osa seina lähedal, kuhu enam inimene ei mahu. Kannatanu selgitas, et peale löömist nuga purunes ning tükid kukkusid maha. Kui asi oleks toimunud nagu kannatanu selgitab, siis oleks ta pidanud seisma korteri välisukse parempoolses osas, sest noa tera murdunud teravik on kukkunud just sinna seina äärde. Kuid seal, kus asub murdunud noa teravik, sinna seina äärde enam inimene ei mahu. Tõele vastab süüdistatava selgitus, et ta seisis koos kannatanuga välisukse juures. Kannatanu oli ukse käepideme osas ja süüdistatav teisel pool. Süüdistatava asukoht on õige, sest ukse vasakpoolses osas asub riidekapp (foto nr 5). Süüdistatav ütles, et ta murdis noa lüües vastu seina. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditest saab teha ühese järelduse, et kannatanu selgitus ei vasta tõele hinnates sündmuste käiku ja asitõendite fikseeritud asukohta. Süüdistataval oleks olnud võimatu lüüa kannatanut politsei uksele koputamise hetkel selliselt, et noa murdunud tera osad oleks kukkunud talle selja taha. Kannatanu ei maininud, et neil oleks löömise hetkel ja peale seda toimunud mingit liikumist. Kaitsja hinnangul süüdistatava selgitus ja faktimaterjal toetab tema versiooni, et nuga oli võetud selleks, et endal veenid avada, kuid tegu jäi süüdistatava võimetusest mõeldu ellu viia lõpule viimata. Samuti leiab kaitsja, et kogutud faktimaterjali põhjal ei saa olla eluliselt usutav, et kannatanut löödi noaga ülevalt alla selliselt, et noa teravik ei jätnud kannatanu seljas olevale särgile lõikejälge ning ülevalt alla liikudes tekitas kriimustuse kehale kohta, mis oli rinnaga kaetud ehk rinna all olevasse kohta. Kohtuistungil andsid tunnistusi kaks ühise trepikoja naabrit, kes iseloomustasid perekonda ja Aleksei Ossipov positiivsest küljest vastupidiselt kannatanule. 9 Kohtule esitatud tõenditest (kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-19-19283) selgub, et kannatanu esitas lapse ainuhooldusõiguse saamiseks 09.12.2019.a. ehk 10 päeva peale arutatavat sündmust. Kaitsja hinnangul on taoline kiire tegutsemine seotud sellega, et esitada süüdistatavat võimalikult halvas valguses. Lapsega mindi arsti juurde 03.12.2019.a. seega 4-ndal päeval peale vahejuhtumit. Siinjuures olgu mainitud, et laps kuulati üle 03.12.2019.a. kell 13.10. Haiglasse mindi lapsega enne ülekuulamist. Epikriisi kohaselt on laps asjalik ja heas meeleolus poiss. Asjaolu, et lapsel ei esinenud psüühilisi häireid, oli ülekuulamise videolt selgelt jälgitav. Laps vastas kõigile uurija poolt esitatud küsimustele rahulikult. Kumas läbi lapse eelnev kodune ettevalmistus. Laps rääkis ema kägistamist, mida ta ei ole näinud, sest ta ei olnud selleks ajaks veel sündinud. Vahe on ka hädaabikõnes räägituga ja koheselt kohale tulnud uurija küsimustele vastamises. Lapse sõnade kohaselt on isa alkoholi liigtarvitaja ja tal on hirm isa ees, kuigi uurijale ütles, et isa ei ole teda kunagi löönud ja naabrite sõnade kohaselt on nad tihti näinud isa lapsega tegelemas. Kaitsja hinnangul poja ja tema suhtes määratava lähenemiskeelu osas tuleb arvestada, et ainuhooldusõigus on praegu kannatanul, kuid isal on õigus pojaga kohtuda, rääkida temaga ja seda õigust ei saa keegi temalt ära võtta, mistõttu palub kaitsja selles osas kannatanu taotluse rahuldamata jätta. Eeltoodust lähtuvalt ning süüteokoosseisu puudumise ning süüdistuse tõendamatuse tõttu palub kaitsja süüdistatav Aleksei Ossipov talle inkrimineeritud süüdistuses

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista ja kõik menetluskulud jätta riigi kanda.

Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et väidetava noaga löömise hetkel oli prokuröri sõnade kohaselt kannatanu kükakil, tõusis püsti ja süüdistatav tahtis teda lüüa, aga kannatanu pööras ja nuga sattus ribisse mille tulemusel läks katki. Kannatanu selgitas, et ajal kui süüdistatav teda lõi pani kannatanu oma käe rinnale. Samuti särgi osas viitab kaitsja, et siinkohal prokurör hakkab looma tõendid, mida kohtueelses menetluses tuvastatud ei ole, viidates särgi suuretele kaenlaaukudele millest tulenevalt ei ole särgil tuvastatud vastavaid vigastusi. IV Kohtu seisukoht:

1. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades muuhulgas asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. 1.1 Kannatanu R. O. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 29.11.2019 kella 19:15 paiku tuli ta lapsega pärast basseini trenni koju aadressile xxx. Peale koera kodus kedagi ei olnud. Mingil hetkel tuli ka abikaasa koju, kuid omavahel nad ei suhelnud, kuna nad olid riius. Kõik olid omaette tubades. Korraks tuli süüdistatav tema tuppa ja ütles, et ta ei riputaks koera jopet süüdistatava jope kõrvale. Mõne aja pärast otsustas kannatanu minna koeraga jalutama, kuid jopet selga pannes lõi Aleksei teda rusikaga vastu nina ning siis tõukas kätega vastu seina ning peksis kätega. Kannatanu ütluste kohaselt hüüdis ta pojale, et kutsugu politsei, samal ajal kukkudes koridori sissepääsu ukse juurde pikali, suutmata püsti tõusta. Aleksei jätkas tema peksmist ning öeldes, et tal on nüüdseks ükskõik ja nüüd kannatanu sureb lüües veel ühe korra. Kannatanu ütluste kohaselt kaotas ta ilmselt teadvuse ning toibudes ta Alekseid enam ei näinud ning ta püüdis püsti tõusta ja korterist lahkuda. Aleksei takistas kannatanut, tiris korterisse tagasi, võttis köögist Fiskars kööginoa ja ütles, et nüüd kannatanu sureb. Aleksei hoidis nuga käes ja vaatas aknast välja, ta nägi, et politsei tuleb ning ütles seda ka kannatanule, astudes seejärel kannatanu juurde, tõstes kannatanu maast ülesse, samal ajal politsei juba koputas uksele. Kannatanu sõnade kohaselt ütles Aleksei sel hetkel, et nüüd on kõik, lüües kannatanut noaga vasaku rinna all olevasse roidesse. Noa löögist tekkis tal umbes 2 mm haav roide peale. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta täiesti reaalset ohtu oma elule. Ütlustest nähtuvalt oli kannatanu šokis ega saanud seetõttu aru, kas ta valu tundis, kuid peale lööki läks nuga katki ning 10 Aleksei lubas kannatanul politseile ukse avada. Kannatanu ütluste kohaselt on nende peres ka varem vägivalda olnud, pigem psühholoogilist, füüsilist mõnikord. Peale juhtunut on nii laps kui kannatanu vajanud psühholoogilist abi. Kannatanu pidas ka kooselu ajal päevikut, kus kajastas oma tundeid Alekseiga kooselu ajal. Süüdistatav jõi palju, logeles ringi, aitas kodus vähe ja hoidis kannatanut pideva hirmu all. Kannatanu ei osanud öelda, miks ta nii kaua aastaid kannatas ja selgitas, et nende kooselu oli nagu narkosõltuvus – kui kõik oli hästi, siis oli hästi, kui olid halvad ajad, ootas ta paremate saabumist. Lisaks avaldas kannatanu soovi süüdistatava suhtes kehtestada talle ja lapsele lähenemiskeeldu 100 meetri raadiuses 3 aastaks. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused valdavas osas loogiliselt jälgitavad ning usutavad, kattudes osaliselt ka süüdistatava ütlustega. Kohtu hinnangul ei eita ükski osapool, et olukord oli konfliktne ning vägivalla kasutamine toimus. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad osaliselt selle ajani kuni süüdistatav kannatanut lõi näo piirkonda ja tõukas. Kannatanu ei olnud kindel kas ta kaotas teadvuse kasutades väljendit ilmselt kaotas teadvuse ajal kui süüdistatav ähvardas kannatanut surmaga. Kohus peab ka seda osa kannatanu ütlustest usaldusväärseks kuivõrd olukorras, kus kasutatakse füüsilist vägivalda reageerivad inimesed erinevalt ning pole põhjust kannatanu ütlustes kahelda. Vaidlust pole ka asjaolu osas, et süüdistatav ei lasknud kannatanut korterist lahkuda, millise rüseluse käigus jäi kannatanu jalg ja käsi ukse vahele. Selleks hetkeks oli politseile väljakutse tehtud (laps helistas) ja mõlemad osapooled kinnitasid, et nägid politsei saabumist. Kohtu jaoks on arusaamatu olukord alates ajast mil süüdistatav võttis noa ja lõi kannatanut noaga vasaku rinna all olevasse roidesse, millest kannatanu sõnul tekkis umbes 2 mm haav roide peale. Seda eelkõige põhjusel, et kohus tutvus esitatud kirjalike tõenditega ja siinkohal on tekkinud vastuolu kannatanu ütluste ja ekspertiisiakti vahel, samuti kannatanu läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ning EMO kaart kirjeldavad tekitatud vigastust ning siinkohal ei ole kohus veendunud, et kannatanu vasaku rinna all olev vigastus on tekitatud noaga, mis purunes selle löögi tagajärjel. Kohus ei ole ekspert ega pidanud vajalikuks antud situatsioonis ka ekspertiisi noale määrata kuna täiesti eriteadmisteta ja eri ettevalmistusteta kõrvaline ja objektiivne isik saab aru, et kui lüüa suure 18 cm pikkuse teraga terava kööginoaga vastu roiet sellise jõuga, et nuga puruneb on eluliselt usutav, et sellest jääb maha märkimisväärne jälg kehale, mida antud situatsioonis ei ole. Kohus selgitab, et kannatanu kehal fikseeritud vigastus on vaevu märgatav ning nõnda nagu ekspertiisiakt on kajastanud on tegemist kriimustusega. Ka parema tahtmise juures ei pea kohus veenvaks, et taoline kriimustus võiks tekkida kannatanu poolt kirjeldatud moel. Kaitsja viitas, et kriimustus on rinna all ja kohus nõustub kaitsja käsitlusega, et rüseluse käigus pidanuks kannatanu oma rinna üles tõstma, et taoline vigastus saaks sinna üldse tekkida. Muus osas on kohtule kannatanu ütlused veenvad – pole kahtlust, et kannatanu võis tunda ohtu oma elule säärases situatsioonis. Kannatanu on oma ütlustes tunnistanud, et oli šokiseisundis, ei osanud isegi kirjeldada kas ta tundis valu. Arvestades, et nuga purunes ning politsei saabus ei ole kohtu hinnangul välistatud, et kannatanu oli šokiseisundis sedavõrd ehmatanud ja hirmul, et järeldas noa purunemist peale lööki vastu tema roideid. 1.2 30.11.2019 SA PERH Patsiendi EMO kaardist nr xxx nähtuvalt tuvastati kannatanul R. O.l 30.11.2019 ninaluude murd, ninavere jooks, nina lahtine haav ja rindkerekontusioon. Arstliku läbivaatusel on tuvastatud, et peamiseks kaebuseks on vägivalla tulemusel saadud löök rindkeresse ja näkku, ninaverejooks, ära on märgitud, et kannatanu vajas tõendit politsei jaoks. Samuti on märgitud valuskaalaks 0, märge selle kohta, et kannatanu vajas kõrvalist abi (ratastool, raam). Objektiivselt tuvastatud ninal pindmine nahavigastus - haavake - õmblemist ei vaja. Ninast veritsus, ninal ja kogu otsmiku piirkonnas turse. Kannatanu kaebas peavalu. Samuti on märgitud kõrva-ninakurgu staatus: välisnina veidi turses väliselt, hoiab otse. Seesmiselt vahesein otse, limaskest veidi verine, aktiivselt ei veritse. Neelus tagasein määritud verega. Kompuutertomograafilisel uuringul ninaluude killunenud murd vähese nihkumisega. Kohtu hinnangul kinnitab kirjeldatud EMO kaart kannatanu ütlusi vägivalla toimumise osas. EMO kaardilt ei nähtu, et oleks fikseeritud torkejälg rinna all. 11 1.3 29.11.2019 koostatud isiku läbivaatlusprotokolli ja selle lisade kohaselt esinesid kannatanu R. O.l ninaluu murd, pindmine haav ninal, nina ja kogu otsmiku piirkonna turse, paremal pool pea piirkonnas muhk, vasaku rinna piirkonnas torkejälg, vasaku õla piirkonnas kriimustus, parema kõrva taga kaks kriimustust, parema jala ning parema käe paistetus, paremal käelael ning paremal pea piirkonnas hematoomid. Vaatlusprotokollis on fikseeritud kannatanu kehal ja riietel nähtav veretaoline määrdumine. 08.01.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud 29.11.2019 kannatanul R. O.l sündmuse ajal seljas olnud riietust, millel on tuvastatud rebenemisjäljed ja veretaolised määrdumisjäljed. Kohtul puudub alus eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. 1.4 Tunnistaja J. T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 29.11.2019 oli ta tööl xxx ning täites teenistusülesandeid lahendas kella 23.00 ajal väljakutset. Tema mäletamist mööda tegi väljakutse politseile laps, kes teatas, et isa on emale kallale läinud. Väljakutsel toimuvat salvestas ta oma rinnakaameraga, mille lülitas sisse hetkel, kui nad saabusid maja ette. Tunnistaja ütluste kohaselt ise ta kannatanuga ei suhelnud, kuid seisis kannatanu kõrval. Kannatanu oli verine, paanikas ja endast väljas ning selgitas, et teda löödi noaga vasaku rinna alla, kuid tunnistaja otseselt kannatanu vigastuse kohta ei näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt kestis süüdistatava kinnipidamine üsna pikka aega. Süüdistatava suhtes kasutati kõigepealt gaasi, siis füüsilist jõudu, seejärel kasutati tema suhtes ka teleskoopnuia. Samuti hoiatati teda ka elektrišoki relva kasutamisest, mida siiski ei kasutatud. Talle anti korraldus nuga maha panna, kuid süüdistatav lihtsalt seisis ja ei teinud ega öelnud mitte midagi. Kuna talle oli gaasi näkku lastud rohkem kui ühel korral, siis ilmselt oli tal ka ebamugav olla. Teleskoopnuiaga löödi süüdistatava käest ära noa käepide, mille küljes oli 2-3 cm pikkune osa noaterast, peale mida haarati tal kätest kinni. Ülejäänud noa osa oli välisukse juures maas. Mitu tükki, ei osanud tunnistaja öelda, kuid üks suurem osa kindlasti. 1.5 Tunnistaja M. P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et täitis teenistusülesandeid 29.11.2019 LääneHarju Politseijaoskonnas, patrulltalituse neljanda patrullgrupi välijuhina ning patrullid said väljakutse aadressile x maja nr oli vist x. See väljakutse oli kõrgema prioriteediga, sinna reageeris kolm patrulli ning väljakutse sisuks oli peretüli, kaklus ja noa kasutamine. Kuna ta ise oli suhteliselt kaugel sellest kohast, siis jõudis kohale ajal kui kahtlustatav oli juba kinnipeetud ja kohapeal oli kolm patrulli. Sündmuskohale jõudes nägi ta trepikojas seismas naisterahvast, kes oli šokis, nuttis lahinal ja tema nägu oli verine. Seljas oli tal varrukateta helesinine või hall pluus ja sellel olid verejäljed. Tunnistaja sõnade kohaselt ta suhtles kannatanuga ning kannatanu rääkis talle, et tal oli tüli elukaaslasega, mille käigus mees kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ja lõi noaga näidates ka kohta kuhu noaga oli löödud. Tunnistaja sõnade kohaselt oli see vasaku rinna all, kuid vigastust tunnistaja otseselt ei näinud ja midagi silmatorkavat ka ei olnud. Kannatanu ütles, et nuga läks katki selle löögi tagajärjel. Samuti küsis tunnistaja kannatanult, kas see juhtum oli esmakordne ning kannatanu vastas, et ei olnud. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused vastuoludeta. Nii T. kui ka P. ütlustest ilmneb asjaolu, et kannatanu viitas süüdistatava poolt noaga löömisele, samuti ilmneb, et kumbki tunnistaja ei näinud vigastust saadud noalöögist. Tunnistaja T. oli kinnipidamise hetkel süüdistatava käes noa käepide, mille oli 2-3 cm pikkune osa noaterast, ülejäänud noa osad olid välisukse juures põrandal. Kohus on seisukohal, et kõrvutades tunnistajate ütlusi kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, on need omavahel loogilises seoses ja kinnitavad teineteist ning kohtul puudub igasugune alus nende tõendite sisu usaldusväärsuses kahelda. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub A. Ossipov’i kahtlustatavana kinnipidamise asjaolud ning kinnitab tunnistajate ütlusi. Aleksei Ossipov peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 29.11.2019 kell 23:26 aadressil xxx. Samuti kinnitab tunnistajate ütlusi 04.01.2020 teabesalvestise vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 12 29.11.2019 vormikaamera salvestisi ning sellest nähtub sündmuskoha olustik ja toimunu ajast mil politsei sündmuskohale saabus. 1.6 Tunnistaja A. I. andis ütlusi selle kohta, et ta elab aadressil xxx alates 1977 aastast ning tunneb Aleksei Ossipovi, kes on tema naaber. 29.11.2019 hilisõhtul viibis ta kodus ning sõi õhtusööki. Tema ise kuuleb üldiselt halvasti, kuid 23.30 paiku kuulis tema naine mingit müra koridoris, kuid vaatama nad ei läinud. R. O. on Aleksei Ossipovi abikaasa ning ta nägi teda kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. R. kandis tumedaid prille ning nad teretasid omavahel. Aleksei Ossipoviga on tunnistaja töötanud koos üle 30 aasta bussipargis. Ossipovide perekonda oskas tunnistaja iseloomustada kui head ja rahulikku perekonda ning tema teada Aleksei Ossipov alkoholi tihti ei tarvitanud, tunnistajaga koos aga mitte kunagi. 1.7 Tunnistaja J. D. andis kohtus ütlusi selle kohta, et elab aadressil xxx ning tunneb R. ja Aleksei Ossipovi, kuna on nende naaber. 29.11.2019 kella 23:00 paiku oli ta magama minemas kui ta kuulis mingit lööki ja siis lapse karjumist – isa, isa. Varasemalt ta mingit müra ega skandaale sealt korterist pole kuulnud. Järgmisel päeval nägi ta R. O.t koeraga jalutamas, tumedad prillid ees. Nad teretasid ja läksid lahku. Aleksei Ossipoviga töötab tunnistaja koos Tallinna bussipargis. Kuna nad tihedalt ei suhelnud, ei osanud tunnistaja öelda, kas Aleksei Ossipov tarvitas alkoholi või mitte, kuid naabrina saab öelda, et on alati O perekonda näinud koos lastega ning Alekseid oskab iseloomustada positiivsest küljest ning tööl peetakse temast lugu. Kohus on seisukohal, et naabritest tunnistajate ütlused on pigem süüdistatavat iseloomustavad ning kinnitavad fakti mille üle vaidlust ei ole – nad kuulsid konflikti toimumist, mis ei olnud sagedane. Kuivõrd tunnistajad on lisaks süüdistatava naabriks olemisele ka kolleegid iseloomustasid nad süüdistatavat kui mitte alkoholiga liialdavat inimest, hea ja rahuliku pereisana ning lugupidava kolleegina. Ka siinkohal puudub kohtul igasugune alus nende tõendite sisu usaldusväärsuses kahelda. 1.8 Sündmuskoha (kortermaja ja korter aadressil xxx) vaatlusprotokolli kohaselt leiti korteri 41 ukse tagant paberrätik verekahtlase määrdumisega ning korteriukse siseküljelt, köögiukse koridoripoolselt küljelt, koridori kappide alumiste ustel, ukseraami ees põrandal ja koridoripõrandal asunud paberitükkidel verekahtlane määrdumine. Lisaks sellele leiti korteri ukseraami eest põrandalt kaks noatera tükki ja esikust paremal asuvast köögist põrandalt must noakäepide. 10.02.2020 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kuriteo toimepanemise vahendit – purunenud nuga. Vaadeldud on FISKARS nuga. Noa käepideme kõljes tera pikkus 1 cm. Katkise noa tera pikkus, kus peal kiri FISKARS, on tera poolt 7,5 cm ja noa selja poolt 6,3 cm. Otsa osa pikkus on 11 cm ja noa selja poolt 11 cm. Noa tera kogupikkus kuni puuduva teravikuni 19,5 cm. Noa tera laius kõige laiemast kohast on 3 cm. 1.9 Kriminaalasja materjalide juures on 30.11.2019 uurija L. L. poolt koostatud õiend, millest nähtub, et kannatanu ja kahtlustatava ühine alaealine laps I. O. (sündinud xxx) tegi Häirekeskusesse kõne. 05.12.2019 koostatud teabesalvestise vaatlusprotokollis on vaadeldud 29.11.2019 tehtud kõnesid häirekeskusesse ning helisalvestise sisu kohaselt andis laps teada, et isa A. Ossipov peksab ema R. O.t. Ka siinkohal puudub kohtul igasugune alus nii sündmuskoha vaatluse, asitõendi vaatluse kui ka häirekeskuse teabesalvestiste vaatlusprotokollide sisu usaldusväärsuses kahelda. 1.10 03.12.2019 on I. O. andnud ütlusi, mille kohaselt on ta x aastane ja õpib xxx klassis, elab koos ema R. ja isa Alekseiga. Nende peres on ka x a õde M., kes elab eraldi. Korter kus pere elab asub xxx, lapse sõnade kohaselt asub see teisel korrusel ja on 3-toaline. Sündmuse toimumise päeval rääkis I. O., et tuli koos emaga ujumast, kella 19 ajal lõppes trenn. Isa koju jõudes kodus ei olnud, 13 tema jõudis umbes kella 22 ajal. Ütluste kohaselt sel päeval isa tööl ei olnud, ta lihtsalt jõi enne seda väga palju alkoholi ja pärast ravis end ja ta ei tea, kus ta käis. Sel õhtul püüdis isa temaga rääkida kuid ütluste kohaselt I. O. ei rääkinud temaga ning põhjusena nimetas ta, et isa riidles ja jõi kogu nädalavahetuse ja kui ta tööpäevadel tuli siis ta kogu aeg riidles ja see I.ile ei meeldinud. Sündmuse toimumise õhtul oli I. koos emaga suures toas, isa oli teises toas. Ütluste kohaselt nägi I. kuidas mingil hetkel R. ja Aleksei rääkisid köögis, vaikselt ning mingil hetkel lükkas Aleksei R. köögi uksest välja. Ütluste kohaselt lõi Aleksei R.t rusikaga ühe korra vastu nina ja R.l hakkas verd jooksma. Pärast seda läks Aleksei sellesse tuppa, kus I. viibis, vahetas riided, seejärel tõmbas R. koridorist tagasi ja küsis „Noh, kuidas on, kas sulle meeldis?" -ja siis läks Aleksei kööki nuga tooma. Seejärel tahtis I. välja minna aga isa ei lubanud ja ütles, et ta läheks tuppa tagasi. Ütluste kohaselt kui isa hakkas ema välja tõukama, siis ema hakkas karjuma: „V., kutsu politsei!" -ja I. kutsus politsei. Ütluste kohaselt ei näinud laps kui isa noa võttis kuid kui ta teist korda toast välja tuli siis oli Aleksei ümber pööranud ja siis I. nägi, et mehe käes on nuga, mida Aleksei hoidis enda ees. Ütluste kohaselt ei olnud nuga katki. Uurija küsimusele kas isa emale midagi ütles vastas I. jaatavalt selgitades, „…kuni me teises majas elasime selle pärast et ta jõi. Ja pärast kui politsei kohale tuli siis ta ütles: „No ja ongi kõik - ja lõi emale noaga rindu.“ I. näitas kohta, kuhu isa olevat ema löönud. Küsimusele kas ta nägi seda pealt vastas I. eitavalt. Ta ka ei kuulnud midagi kuna viibis sel hetkel oma toas, millel oli uks kinni koos koeraga. Seejärel helistasid politseinikud tagasi talle, et I. ukse lahti teeks aga laps ei julenud toast väljuda kuna kartis isa kuna viimane karjus ta peale, mäletamata mida isa talle ütles. Ütluste kohaselt kui politsei saabus siis ema tegi ukse lahti ja isa peeti kinni. I.i ütluste kohaselt ta sel hetkel ei teadnud, et isa oli purjus aga sai sellest aru pärast poole kuna isa osutas vastupanu politseile. Uurija küsimustele, kas isa on teda kunagi löönud või vägivalda kasutanud vastas I. eitavalt ning ütles, et eelmisel talvel isa kägistas ema ja ta ei tea miks. Seejärel täpsustas I., et see juhtus tema õe juuresolekul, kui õde oli väike ja teda veel polnud olemas kuid enne seda juhtumit ta jõi väga palju alkoholi. Uurija küsimusele kas ilma alkoholi joomiseta on isa rahul vastas I., et ei ole, siis isa riidleb ja põhjust laps öelda ei osanud. Küsimusele kas Aleksei käitub kogu aeg agressiivselt vastab laps jaatavalt. Küsimusele „Ja põhimõtteliselt sa ei tahaks, et isa nagu oleks nagu kodus?“ vastas I. eitava pearaputusega. Lapse sõnade kohaselt elasid nad mõnda aega ka vanaisa juures emaga kuna Aleksei jõi väga palju. Enne seda rääkis I. kuidas ta koju tulles nägi täis okendatud tuba ja palju alkoholi pudeleid. Samuti rääkis laps, et enne seda oli olnud enne kooli minemist isa põrandal pikali ja karjunud midagi. Esmalt selgitab kohus mis põhjusel ei pidanud kohus vajalikuks kutsuda last kohtusse ütlusi andma. Toimunud sündmusest on istungite toimumise ajaks möödas hulk aega, laps oli konflikti toimumise ajal 8 aastane. Sellises vanuses laste mälupilt muutub kiiresti ning seda saab hõlpsasti muuta kuuldustega, fantaasiaga ning käesolevaks ajaks ei oleks lapse ütlused kindlasti objektiivselt hinnatavad. Kohtu hinnangul on laste ülekuulamine tavapärasest keerukam ning ka siinkohal on ütlustest tulenevalt järeldatav, et mitmetest asjaoludest on laps kuulnud kellegi teise käest, olukorras kus ülekuulamine toimus 03.12.2019 – s.o 4 päeva peale juhtunut. Käesoleval juhul on ütlustest tuvastatav, et laps nägi pealt kuidas isa lõi ema näkku ühe korra ning samuti isa tõukas ema. Ülejäänud asju laps ei näinud ning ütlustes öeldu on kuuldus läbi kellegi teise – näiteks lapse ema. Seega ei annaks käesoleval juhul lapse kohtus küsitlemine mingeid tulemusi vaid tõenäoliselt asetaks see lapse psühholoogiliselt raskesse olukorda, mida kohus ei pea vajalikuks. Seega luges lapse kohtueelses menetluses antud ütlused avaldatuks ning avas käesolevas otsuses ütluste sisu. 1.11 30.12.2019 on koostatud ekspertiisiakt, mille aluseks on olnud 03.12.2019 ekspertiisiasutusele saabunud ekspertiisimaterjalid menetleja poolt - isiku läbivaatuse protokoll skeemi ja fotodega 29.11-30.11.2019, sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega 29.11-30.11.2019, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaart nr 2019074976 30.11.2019, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest 30.11.
2. Lisaks on ekspertiisiakti koostamiseks kasutatud täiendavaid dokumente 17.12.2019 Tervise infosüsteemist saadud materjale: Tallinna Kiirabi digiloo haigusjuhtumi nr 14 1911291221 kiirabikaarti nr xxx versiooni 1 ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiloo haigusjuhtumi nr 457408979 ambulatoorset epikriisi versiooni 1 30.12.2019 ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiloo haigusjuhtumi nr 458731815 ambulatoorset epikriisi versiooni
3. Ekspertiisiarvamuse põhjenduste kohaselt sedastati R. O.l 30.11.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ninaluude vähese nihkumisega killunenud murd koos haavaga nina piirkonnas ja ninaverejooksuga ning rindkerepõrutus. Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2019 fototabelitega isiku läbivaatuse protokolli andmetel sedastati R. O.l lisaks eelpool loetletud vigastustele veel nahaalune verevalum ja turse parema pool pea piirkonnas, „torkejälg" vasakul pool rinnal, nahakriimustused parema kõrva taga ja vasaku õla piirkonnas, nahaalune verevalum paremal labakäel ning turse (paistetus) paremal käel ja jalal. 03.12.2019 kannatanu kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati R. O.l imendumisjärgus nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, ninaseljal, paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas ja paremal põsel, rinnaku piirkonnas, vasaku õlavarre sirutuspinnal, parema randmeliigese sirutuspinnal, paremal labakäel, mõlemal reiel ning parema kanna siseküljel; imendumisjärgus nahaaluste verevalumitega ümbritsetud paranemisjärgus nahamarrastused vasaku õlaliigese tagumis-välimisel pinnal ja parema labajala selgmisel pinnal, paranemisjärgus nahakriimustus parema õlaliigese eesmisel pinnal ning imendumisjärgus nahaaluse verevalumiga ümbritsetud väike paranemisjärgus haav vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvadrandi välimises osas. 18.12.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehtud röntgenülesvõttel vasakpoolsetest roietest roiete murde ei sedastatud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole tervisekahjustused eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 nädalat (lähtutud on Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 13.08.2002)). Ekspert on asunud järeldusele, et R. O.l esinesid järgmised tervisekahjustused: 30.11.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ninaluude vähese nihkumisega killunenud murd koos haavaga nina piirkonnas ja ninaverejooksuga ning rindkerepõrutus. Politsei-ja Piirivalveameti 29.11.2019 fototabelitega isiku läbivaatuse protokolli andmetel sedastati R. O.l lisaks eelpool loetletud vigastustele veel nahaalune verevalum ja turse parema pool pea piirkonnas, „torkejälg" vasakul pool rinnal, nahakriimustused parema kõrva taga ja vasaku õla piirkonnas, nahaalune verevalum paremal labakäel ning turse (paistetus) paremal käel ja jalal. 03.12.2019 kannatanu kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati R. O.l imendumisjärgus nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, ninaseljal, paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas ja paremal põsel, rinnaku piirkonnas, vasaku õlavarre sirutuspinnal, parema randmeliigese sirutuspinnal, paremal labakäel, mõlemal reiel ning parema kanna siseküljel; imendumisjärgus nahaaluste verevalumitega ümbritsetud paranemisjärgus nahamarrastused vasaku õlaliigese tagumis-välimisel pinnal ja parema labajala selgmisel pinnal, paranemisjärgus nahakriimustus parema õlaliigese eesmisel pinnal ning imendumisjärgus nahaaluse verevalumiga ümbritsetud väike paranemisjärgus haav vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvadrandi välimises osas. Kehavigastuste iselooni, liigi, lokalisatsiooni ja tekitamise mehhanismi kohta leidis ekspert, et R. O.l sedastatud vigastused võivad olla tekitatud ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil - s.o 29.11.2019 löökidest näkku ja kehatüve piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika või käega (prillverevalum ning vigastused ninal ja rinnaku piirkonnas), kannatanu pea löömisest vastu kõva tömpi pinda (nahaalused verevalumid ja turse parema pool pea piirkonnas), parema labakäe ja labajala surumisest/löömisest kahe kõva tömbi eseme (näiteks ukse ja uksepiida) vahele (vigastused paremal labakäel ja labajalal) ning löömisest torke-lõikevahendi (näiteks noa) terava torkava otsaga (väike haav ja nahaalune verevalum vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvadrandi välimises osas). Nahakriimustused parema kõrva taga ja vasaku õla piirkonnas võivad olla tekitatud kriimustamisest mõne terava esemega või mõne tömbi eseme terava osaga. Ülejäänud vigastused (nahaalune verevalum ja nahamarrastus vasaku õlaliigese tagumis-välimisel pinnal, nahaalused verevalumid paremal randmel, vasaku õlavarre sirutuspinnal ja mõlemal reiel) on tekitatud tömbi vägivalla toimel, sellised vigastused võivad olla tekitatud nii 15 löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka kukkumisest/paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. löökidest või Kohtu hinnangul on eksperdi arvamus usaldusväärne. Küll aga tuleb arvestada, et ekspert on lähtunud oma arvamuses ekspertiisimäärusest ning temalt küsitud küsimustest. Kohtu hinnangul pole piisavalt informatsiooni torkejälje kohta, ekspert on nimetanud, et tegemist on väikese haavaga koos nahaaluse verevalumiga vasaku rinnanäärme alumise-välimise kvadrandi osas, mis võib olla tekitatud löömisest torke-lõikevahendi (nt noa) terava torkava otsaga ekspertiisimääruses näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Kohtu hinnangul kinnitab ekspert oma arvamuses kannatanu ütlusi ja on seejuures kirjeldanud, et torkejälg on väike paranemisjärgus haav. Kohus juhib tähelepanu, et 18.12.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehtud röntgenülesvõttel vasakpoolsetest roietest roiete murde ei sedastatud ning röntgeni kohaselt oli kõik normi piires (vt ekspertiisiakti lk 4 - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiloo haigusjuhtumi nr 458731815 ambulatoorne epikriis versioon 1). Arvestades tuvastatud vigastuste iseloomu ja eksperdi poolt kirjeldatut on kohus jõudnud järeldusele, et eksperdile esitatud küsimused ei ole olnud piisavad torkejälje analüüsil selliselt, et teha tõsikindlaid järeldusi teise inimese tapmise koosseisu teo objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude tuvastamiseks. 1.12 Kohtus avaldatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 30.11.2019 kell 00:05 kasutades indikaatorvahendit Alco Quant 6020 plus nr A418861 tuvastatu kahtlustataval joove 0,78 mg/l. 1.13 Süüdistatav Aleksei Ossipov selgitas kohtus, et 29.11.2019 abikaasaga konflikti põhjused algasid juba paar nädalat varem ja nimelt peale 27 aastat kooselu teatas abikaasa talle, et soovib lahutust ning nad ei ole enam perekond ning tal tuleb korterist lahkuda. Süüdistatav selgitas, et 29.11.2019 tuli ta kuskil kella 14-15 ajal koju. Tavaliselt tuli talle poeg alati vastu tervitama, kuid sel päeval mitte. Ta küsis poja käest, mis juhtus, kuid poeg ei vastanud talle. Samal ajal kostis magamistoast abikaasa hääl, kes palus, et I. vastaks sellele küsimusele ja ütles talle, et ütle, ütle. Mille peale I. vastas repliigiga „sina jood“. Süüdistatav küsis, kas ma olen purjus praegu ja poeg vastas, et ei. Aleksei Ossipov sai aru, et poeg on tema vastu häälestatud ja läks elutuppa, pannes uksed kinni. Süüdistatav selgitas, et elutoas oligi ta viimased kaks nädalat ööbinud. Kella 23.00 ajal läks ta läbi koridori kööki, et süüa. Koridoris oli R. O. ning süüdistatav palus, et kannatanu ei riputaks koera riideid tema riiete kõrvale. Sellepeale oli kannatanu vastanud, et ta riputab sinna kuhu tahab, see on tema korter ja süüdistatav ei ole seal keegi öeldes, et süüdistatav peaks tänama kannatanut, et teda pole korterist välja visatud. Süüdistatav kirjeldas olukorda öeldes kohtus, et „Põhimõtteliselt kõik kuhjus“. Süüdistatav kirjeldas, et eelnevalt oli olnud isadepäev, kui poeg teda enam ei õnnitlenud. Tütar oli toonud isadepäeva kingi, kuid abikaasa ei öelnud seda vaid kinkis kingi edasi hoopis oma isale ning kõige koosmõjus tundis süüdistatav ennast oma perekonna poolt reedetuna. Süüdistatav tunnistas, et ta lõi R.t (kannatanut) ühe korra näkku, peale mida ta lõi ennast ära vastu ust ja kukkus põlvili. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas R.l tugevasti ninast verd jooksma ja süüdistatav astus tagasi. Süüdistatava ütluste kohaselt tõusis R. püsti ja hakkas välisust avama, trepikotta välja minema. Peale seda süüdistatav parema käega tõmbas kannatanu tagasi esikusse ja sama käega püüdis ust sulgeda. Kannatanu aga pani samal ajal käe ja jala ukse vahele ja süüdistatav surus need ukse ja piida vahele. Süüdistatava ütluste kohaselt ei teinud ta seda meelega, ta lihtsalt ei pannud tähele, et kannatanu oma jala sinna vahele toppis. Süüdistatava ütluste kohaselt pani ta pärast seda ukse lukku, et kannatanu ei läheks trepikotta. Süüdistatav selgitas, et esiteks oli kannatanul seljas pidžaama, teiseks oli kannatanu nägu verine ning süüdistatav ei tahtnud, et naabrid teda sellisena näeks. Samuti, et kannatanu enne politsei saabumist oleks kodus ja ei läheks välja. Süüdistatav kirjeldas, et pärast abikaasa löömist tuli oma toast välja nende poeg I. ning R. palus tal politseisse helistada. Süüdistatav ise ka kinnitas pojale seda soovi ja ütles, et V. kutsu. Seega süüdistatav teadis, et varsti saabub politsei. Kuna tema kodupüksid ja maikasärk olid verised, läks ta vannituppa, viskas riided mustapesu korvi ja pani selga puhtad riided teades, et politsei viib ta nagunii ära ja ta ööbib politseis. Samal ajal nad R. rääkisid oma elust ja pildusid teineteist 16 fraasidega. Süüdistatava ütluste kohaselt noaga ta kannatanule kallale ei läinud. Süüdistatav ütles naisele, et nende sündmuste valguses ei ole tal enam mingit eluisu ja ilma perekonnata ei ole tal mõtet elada. Süüdistatav selgitas, et kuigi korter kuulus kannatanule, oli ta sinna kõik panustanud ja hiljuti lõpetanud ka lapse toas remondi ning süüdistatava ütluste kohaselt ta ähvardas, et lõikab iseendal lihtsalt veenid läbi. Süüdistatava ütluste kohaselt sõimas kannatanu teda argpüksiks öeldes, et nagunii süüdistatav seda ei tee. Selle peale kirjeldas süüdistatav, et ta võttis köögist noa ja abikaasa lähedale läks ta noaga alles siis, kui ta avas ukse politseile. Süüdistatav selgitas, et ta nägi eelnevalt aknast vilkureid ja sai aru, et politsei on saabunud. Alguses nad läksid teise majja, kuid siis kuulis ta koridoris samme ja avas politseile ukse. Süüdistatav selgitas, et enne ukse avamist lõi ta noa lapiti vastu uksepiita ja kuulis, kuidas noa tera kukkus põrandale ja siis koheselt pritsiti talle näkku gaasi. Noa lõi ta vastu uksepiita lihtsalt vihast, kuid kannatanut ta noaga ei puutunud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei öelnud kannatanule, et nüüd sa sured, küll aga ütles, et sa ei jätnud mulle muud võimalust, kuid see oli öeldud kontekstis, et tal ei ole muud võimalust, kui endal veenid läbi lõigata. Süüdistatav selgitas, et ka 2015 oli tal konflikt abikaasaga, kuid füüsilise vägivalla kasutamist süüdistatav eitas ja asi lahenes lepitumenetlusega. Ossipovi hinnangul oli neil täiesti normaalne perekond ning see mida kannatanu räägib, pole päris tõsi. Ossipovi selgituste kohaselt ei ole tal olnud puht füüsiliselt oma abikaasat selliselt võimalik terroriseerida nagu kannatanu räägib. Süüdistatav selgitab, et ta on viimased 10 aastat töötanud pikad tööpäevad graafiku alusel, alustades hommikul kell 5, päeval 3 tundi oli vaheaega - siis kui kedagi kodus ei olnud, tulles koju 8-9 paiku õhtul. Süüdistatava sõnade kohaselt ta praktiliselt ainult ööbis kodus, tehes 6 päeva nädalas tööd ühe puhkepäevaga ning nõnda 6 aastat töötas ta ilma puhkusteta, kuna sel ajal lubati lisatööd teha. Süüdistatava ütluse kohaselt kui sündis poeg, hakkas ta töötama teises vahetuses, abikaasat nägi 10 minutit päevas, siis kui oli vaheaeg vahetuste vahel. Ja nad suhtlesid ainult puhkepäeviti. Kui poeg sai suuremaks, siis läks ta üle esimesse vahetusse. Umbes 8 kuud enne viimaseid sündmusi olid nad täiesti normaalne perekond ja õhtuti sai süüdistatav oma naist näha. Süüdistatav selgitas, et eelnimetatu pärast ei ole jutt psüühilisest survest võimalik kuna teda ei olnud lihtsalt kodus, ta ainult ööbis kodus. Süüdistatav ei eitanud alkoholi tarbimist, tunnistades, et puhkepäeviti meeldib talle veini juua. Süüdistatava ütluse kohaselt ta kanget alkoholi ei joo töö tõttu, kuna sellega kaasnevad jääknähud. Süüdistatav selgitas oma ütlustes, et enne sündmuse toimumist viimase kahe nädala jooksul rääkis kannatanu, et süüdistatav peab kodust lahkuma. Aga minna tegelikult ei olnud kuhugi ja oma sissetulekuga süüdistatav uut korterit osta poleks saanud. Süüdistatav avaldas istungil kahetsust, et lõi oma laste ema ning kinnitas, et ta ei soovinud kindlasti kannatanut tappa. Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava ütlused kannatanu ütlustega osaliselt. Süüdistatav ei eita vägivalla kasutamist, kirjeldades oma emotsionaalset seisundit tol päeval ning põhjusi, miks ta emotsionaalselt haavatav oli. Süüdistatav tunnistas, et ta oli joonud alkoholi, lõi kannatanut näkku, eitades ülejäänud sündmuste toimumist selliselt nagu kannatanu seda kirjeldas ning nõnda nagu süüdistuses on esitatud. Süüdistatava sõnul lõi kannatanu ennast ära vastu ust ja kukkus põlvili peale tema lööki kannatanu näkku – eitades tapmisähvardust ning mõni hetk hiljem noaga löömist. Süüdistatav selgitas, et peale lööki näkku hakkas kannatanul tugevasti ninast verd jooksma mis on kohtu hinnangul eluliselt usutav ja vaidlust ka siinkohal ei esine. Seda asjaolu kinnitavad ka EMO kaart ning muud kirjalikud tõendid. Samuti mis puudutab korterist väljumist, süüdistatav tunnistas, et ta takistas kannatanut kuivõrd ta ei soovinud, et naabrid näeksid kannatanut verise näoga pidžaamas – ka see eluliselt usutav. Küll aga mis puudutab, et kannatanu ise pani oma käe ja jala ukse vahele on ennast õigustav ning kohtu hinnangul mitte usutav. Kannatanul polnud mingit põhjust endale vigastusi juurde tekitada olukorras kus ta püüdis põgeneda olles samal ajal šokiseisundis. Kohut ei veennud süüdistatava selgitus noa võtmise kohta, et see oli võetud endalt elu võtmiseks vaid kohus on seisukohal, et noa võtmine oli impulsiivne tegevus süüdistatava poolt andmaks kaalu ähvardusele eesmärgiga kannatanut hirmutada. Nuga purunes kolmeks osaks ilmselgelt tugeva löögi tagajärjel – selleks ei pea olema eriteadmistega isik. Fiscarsi noad on 17 levinud kodumajapidamistes ning teadaolevalt ei purune noaterad väga kergesti, kohtu hinnangul olenemata tootjast. Kuivõrd noatera läks katki kolmeks tükiks tuleb eeldada, et jõud mida löögil kasutati oli väga tugev ning ka pind mille vastu löödi peab olema tugev – metallist uksepiit seda on ning kohus peab usutavaks süüdistatava poolt kirjeldatud viisil noa purunemist. Süüdistatava selgitus, et ta lõi vastu metallist uksepiita on kohtu hinnangul usutav kuivõrd noa tera tükid olid vahetus läheduses uksele ja uksepiidale (nähtub ka sündmuskohavaatluse juurde lisatud fototabelist), samuti pole välistatud, et noaga vehkimise tagajärjel see võis riivata kannatanut kuidagipidi kuid taolist versiooni ei hakka kohus siinkohal kontrollima kuivõrd ükski menetlusosaline pole taolisele käsitlusele viidanud. Siinkohal peab kohus oluliseks asjaolu, kuidas see nuga purunes, täpsemalt millise teo tagajärjel ning mis eesmärgiga kuivõrd sellest tuleb teha järeldused süüdistatava teo subjektiivsete asjaolude analüüsil.
4. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas esitatud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tuleb Aleksei Ossipov’i suhtes esitatud süüditus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ümber kvalifitseerida ning Aleksei Ossipov süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 120lg 1 järgi.

Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt. 2.1 Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (

§ 25lg 2).

Seega tuleb kohtu hinnangul esmalt hinnata süüdistatava A. Ossipovi teo subjektiivset külge kuna süüteokatse koosseisu objektiivseid tunnuseid moodustava süüteo vahetu alustamise näol ei saa järeldada, millise süüteo toimepanemisele tegu oli suunatud ega lahendada küsimust, kas süüdistatava tegu on ületanud

§ 25lg 2 sätestatud süüteokatse karistatavuse piiri või mitte.

Prokuröri hinnangul pani süüdistatav teo toime kavatsetusega, põhjendades, et süüdistatav lõi kannatanut noaga just rinna piirkonda, mille tagajärjel võib saabuda inimese surm. Samuti viitas prokurör süüdistatava teoeelsele käitumisele, mille kohaselt süüdistatav ähvardas kannatanu tappa lüües seejärel rusikaga vastu nina ja pea vastu seina, lohistas kannatanu korterisse surus tahtlikult kannatanu jala ja käe ukse vahele takistamaks kannatanul korterist lahkuda. Eelkirjeldatu pinnalt järeldas prokurör, et süüdistatava tegu oli suunatud mitte kannatanule pelgalt tervisekahjustuste tekitamisele, vaid kannatanu tapmisele. Kohtu hinnangul on prokuröri järeldused osaliselt põhjendamata. Prokurör ei pööranud tähelepanu asjaolule, et löögi tagajärjel murdus noa tera kolmeks osaks kuid selle sama löögi tagajärjel tekkis kannatanule rinna alla väga väike pindmine vigastus mida silmaga isegi keeruline tuvastada (vt fototabelid kannatanu isiku läbivaatuse protokollis). Kuigi kohtu hinnangul ei ole alati vigastused füüsiliselt silmatorkavad on käesoleval juhul olukord kus need kaks asjaolu on omavahel vastuolus ja prokurör ei ole püüdnud seda vastuolu kõrvaldada kuid siinkohal subjektiivsete asjaolude analüüsimisel omab nimetatu väga suurt kaalu. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kuidagi ei saa teha tõsikindlat järeldust, et süüdistatav soovis kannatanut selles olukorras tappa - vähemasti seda ei kinnitada mitte ükski käesolevas kriminaalasjas kogutud objektiivne tõend. Prokurör viitas Riigikohtu praktikale, põhjendamaks individualiseeritust Aleksei Ossipovi osas, viidates nii toimepanija isikule kui ka tema võimalikule emotsionaalsele seisundile teo toimepanemise ajal. Prokurör on jõudnud järeldusele, et noa sihipärase võtmisega ning ka asjaoluga, et pärast seda kui süüdistatav lõi kannatanut rusikaga nina vastu ja peaga vastu seina, lõi kannatanut noaga rinna piirkonda, kuid see ei õnnestunud vaid tänu sellele, et nuga läks katki on kohtu hinnangul ennatlik kuivõrd tõendite hindamisel on kohtu hinnangul vastuolu, mida ei ole kõrvaldatud. Kohtu hinnangul ei ole kõiki tõendeid kogumina hinnates võimalik järeldada, et süüdistatav läks nuga võtma just selleks, et kannatanult elu võtta. Taolist järeldust peab olema võimalik objektiivsete tõendite alusel põhjendada. Ekspert on arvamuses kirjeldanud, et torkejälg võib olla tekitatud löömisest torke-lõikevahendi (näiteks noa) terava torkava otsaga. Asitõendi vaatlusest ning ka ütlustest nähtub, et noa teraviku ots oli murdunud enne sündmuse toimumist, 18 seega pole loogiline, et kavatsetult tapmiseks valitakse just see nuga mille teravik on murdunud. Kui mööda vaadata peaaegu märkamata vigastuse ulatusest (vaatlusprotokolli järgi ca 2mm jälg, ekspert on nimetatud asjaolu jätnud märkimata) mis noaga löögi tagajärjel tekkis, märgib kohus ära ka kaitsja tähelepaneku vigastuse asukohale. Nimelt on tegemist rinna all oleva torkejäljega. Selleks et taolisse kohta lüüa pidanuks kannatanu või süüdistatav kannatanu rinda tõstma kuivõrd vaatlusel on fikseeritud, et kannatanu hoiab oma rinda üleval pildi tegemise hetkel – vastasel juhul ei oleks võimalik haava näha. Samuti asjaolu, et kannatanul seljas olnud särgil polnud näha torkejälge või vigastust on kohtu hinnangul ebaloogiline kuivõrd see teravik millega vigastus tekitati pidi ju ometi läbima ka seljas olnud särki. Prokurör viitas, et kannatanu seljas oleval särgil olid suured kaenlaaugud ja torge ei olnud tehtud läbi särgi vaid särgi kaenlaaukude avast – nimetatu on tuvastamata asjaolu ning ilmnes alles vaidlustes, seega tuleb sellekohane prokuröri märge jätta tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et tapmistegu jäi lõpule viimata süüdistatavast olenemata asjaoludel kuna noaga löömise hetkel kannatanu rinna piirkonda läks nuga katki. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik välja selgitada süüdistatava teoplaani ning hinnates kõiki tõendeid kogumina jõudis kohus järeldusele, et Aleksei Ossipovi toimepandud tegu ei saa kvalifitseerida

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Mis puudutab prokuröri väidet, et tapmise katse subjektiivne koosseis on täidetud ka kaudse tahtlusega leiab kohus, et nimetatu on esiteks põhjendamata ning teiseks ei saa kohtu hinnangul kaudset tahtlust a priori eeldada kuivõrd ühe noalöögi rindkere piirkonda ei ole selline tegu, mis annaks automaatselt alust rääkida tapmistahtlusest (RKKK 3-1-1-142-05 p 20). 2.2 Kuivõrd rünnatavaks õigushüveks on käesoleval juhul teise inimese tervis, kontrollib kohus järgnevalt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest lähtuvalt

§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 koosseisudele vastavaid süütegusid.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus nr 3-1-1-46-08, p 37). Käesoleval juhul on olukord, kus kohtuliku arutamise tulemina on välistatud süüdistatava süüdi tunnistamine talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, seega on kohtu hinnangul tegemist KrMS § 268 lg 6 olukorraga, mille kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. 2.2.1

§ 120

lg 1 objektiivse koosseisu moodustub ähvardamise teost, mille sisuks on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Käesoleval juhul lähtudes eelpool kohtu poolt avatud ning hinnatud tõenditest esines Aleksei Ossipov’i teos kohtu hinnangul ähvardamise tegu. Kannatanu, tunnistajate ütlustest ning eelpool loetletud kirjalike tõenditest tulenevalt on eluliselt usutav, et olukorras kus alkoholijoobes mees lööb naist rusikaga näkku, tõukab ning surub käe ja jala ukse vahele ning seejärel võtab noa siis lisaks kehalisele väärkohtlemisele on tegu suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud situatsioonist võimalik ühemõtteliselt järeldada, et tegemist oli olukorraga, kus kannatanu võis tunda hirmu oma elule ehk tegemist oli tapmisähvardusega. Süüdistatav oma ütlustes eitab tapmisähvarduse suulist esitamist, vastupidiselt kannatanule. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et arvestades situatsiooni kirjeldust ei ole asjaolul, kas süüdistatav ütles sõnaliselt ähvarduse välja või mitte kuivõrd vägivalla kasutamine kannatanu suhtes, seejärel noa haaramine on piisav ähvardusteo sisuks ja ei ole kahtlust, et kannatanul tekkis hirmutunne, mis ohustas konkreetselt kannatanu elu ja tervist mistõttu hindab kohus süüdistatava tegu kui tapmise ähvardust

§ 120lg 1 järgi.

Kohtul on alust arvata, et ähvardustegu oli veenev ja kannatanul oli piisav alus karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu suhtes eelnenud vägivalla kasutamise osas vaidlust ei esine. Aleksei Ossipovi alkoholijoobe seisund, psüühiline olukord (lahutus, kannatanu soov 19 süüdistatava väljakolimise osas) ja kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on piisavad tuvastamaks kannatanu kartust ning kohtu hinnangul oli ähvardus veenev. Teoobjektiks siinkohal oli kannatanu ning kohtu hinnangul on ähvardamise teo objektiivsed asjaolud igakülgselt täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamise koosseis tahtlust. Kohtu hinnangul on Aleksei Ossipov ähvardamise teo toime pannud otsese tahtlusega. Aleksei Ossipov pidi aru saama, et kui ta kasutab oma naise suhtes füüsilist vägivalda, võtab noa ning on kannatanu vahetus läheduses pidi ta võimalikuks pidama, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohtu hinnangul on kuritegu lõpule viidud. 2.2.2

§ 121

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab nii tervise kahjustamist kui ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Aleksei Ossipov lõi kannatanut rusikaga näkku (seda kinnitavad kõik kohtu poolt uuritud tõendid mis on käesolevas otsuses avatud), nähtuvalt kriminaalasja materjalidest tekitas kannatanule tervisekahjustusena ka ninaluu murru. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et kannatanu tundis süüdistatava löögi tagajärjel valu. Arvestades, et kannatanu on süüdistatavaga abielus ja nad elasid koos on tegu toime pandud lähisuhtes, mis on kohtu hinnangul vastutust raskendav eriline isikutunnus

§ 24

lg 3 mõttes ning kõne all olev tegu tuleb koosseisult kvalifitseerida vastavalt

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust ning kohtu hinnangul on Aleksei Ossipov kehalise väärkohtlemise pannud toime otsese tahtlusega. Kogutud tõenditest nähtuvalt tunnistab Aleksei Ossipov oma süüd osaliselt süüdistusaktis esitatu kohta selgitustega, et ta kindlasti ei soovinud kannatanut tappa vaid emotsionaalne seisund oli keeruline ning ta soovis psüühiliselt väljapääsmatus olukorras hoopis endalt elu võtta sooviga lõigata võetud noaga läbi iseenda veenid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul rikkumine raske, süüdistatava tegu - nimelt kannatanu ähvardamine tapmisega, löök rusikaga vastu nina ja kannatanu pea löömine vastu seina, vägivalla kasutamine takistades kannatanul korterist lahkuda, surudes jõuga korteri ust kinni nõnda, et kannatanu parem jalg ja parem käsi jäi ukse vahele on tegevused, mida tehes peab eeldama lööja arusaama, et löögid võivad põhjustada kannatanule raskeid tagajärgi. Seega leiab kohus, et süüdistatav on kehalise väärkohtlemise pannud toime otsese tahtlusega. 2.3 Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine asjaolusid, et võiks kahelda Aleksei Ossipovi süüvõimelisuses. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V Tsiviilhagi antud kriminaalasjas ei esitatud. VI Karistus:

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 20 1) Seadusandja on

§ 121

lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kaks aastat ja kuus kuud. Hinnates Aleksei Ossipov’i süü suurust

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav ründas kannatanut intensiivselt lüües pea piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Samuti kasutas süüdistatav füüsilist jõudu takistamaks kannatanul korterist lahkuda. Kohus, arvestades süüteo asjaolusid tervikuna leiab, et süüdistatava süü on keskmises määras. Kohus ei saa eirata ründe intensiivsust ja olukorda, milles rünne toime pandi. Kriminaalasjas kogutud materjalidest on järeldatav, et süüdistataval esines probleeme alkoholi liigtarbimisega, kuriteo toimepanemise hetkel oli süüdistatav alkoholijoobes. 2)

§ 120

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Keskmine määr on seega kuus kuud vangistust. Hinnates Aleksei Ossipov’i süü suurust

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel leiab kohus, et ka siinkohal on süüdistatava süü keskmise suurusega. Kohus analüüsis käesoleva kriminaalasja tapmise katse subjektiivseid asjaolusid (otsuse lk 18-19) – sellekohane argumentatsioon põhjendab kohtu hinnangul mh ka süü suuruse hindamiseks vajalikke asjaolusid ning kohus ei hakka siinkohal otsust korduva analüüsiga koormama. Ähvardamise koosseisu objektiivete asjaolude analüüsis (otsuse lk 19-20) jõudis kohus järeldusele, et on eluliselt usutav, et olukorras kus alkoholijoobes mees lööb naist rusikaga näkku, tõukab ning surub käe ja jala ukse vahele ning seejärel võtab noa siis lisaks kehalisele väärkohtlemisele on tegu suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud situatsioonist võimalik ühemõtteliselt järeldada, et tegemist oli olukorraga, kus kannatanu võis tunda hirmu oma elule ehk tegemist oli tapmisähvardusega ning käesolevas olukorras kus rünnati kannatanu õigust elule on kohtu hinnangul aluseks hinnata süü vähemalt keskmiseks. Kohtul on alust arvata, et ähvardustegu oli veenev ja kannatanul oli piisav alus karta ähvarduse täideviimist kuivõrd ähvarduseks kasutas süüdistatav terariista - nuga. Kannatanu suhtes eelnenud vägivalla kasutamise osas vaidlust ei esine. Kuivõrd Aleksei Ossipov oli alkoholijoobe seisundis, tema psüühiline olukord (lahutus, kannatanu soov süüdistatava väljakolimise osas) ja kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on kohtu hinnangul piisavad argumendid põhjendamaks tapmisähvarduse teo süü suurus keskmiseks. Süü suuruse hindamisel lähtus kohus ka karistust kergendavate ja asjaoludest. Nimelt karistust kergendavaid asjaolusid (

§ 57

) kohus ei tuvastanud.

§-s 58 nimetatud karistust raskendavate asjaoludena esinevad p 4 - süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ja p 13 - isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kannatanu oli süüdistatava abikaasa, seega tegemist on lähedase pereliikmega. Samuti viibis süüteo toimepanemise ajal juures kannatanu ja süüdistatava alaealine laps, kes kutsus politsei ning nägi pealt konflikti kus isa kasutab ema suhtes füüsilist vägivalda - kohus käsitleb seda igakülgselt raskendava asjaoluna. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestab kohus ka süüdlase isikut. Iseloomustava materjalina on kohtule esitatud Aleksei Ossipov’i karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole. Prokurör esitas kohtule 29.11.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millest nähtuvalt 03.10.2015 A. Ossipov kasutanud füüsilist vägivalda sama kannatanu, enda abikaasa R. O. suhtes, kriminaalasi lõpetati 29.11.2016 21 kohtuväliselt lepitusmenetluse kohaldamisega. Kohus arvestab esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust iseloomustava materjalina kuid karistuse määramisel arvestab ka asjaolu, et tegemist oli lepitusmenetlusega seega hindas prokuratuur asjaolusid sellisteks et oli võimalik lepitusmenetlust kohaldada ning ka kannatanu oli sellekohase lahendusega nõus. Samuti arvestab kohus, et kõnealune sündmus toimus 2015 aastal, seega ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et süüdistatav on korduvalt kannatanu suhtes vägivalda kasutanud vaid vastupidi. Kuivõrd vahepealseid sündmusi registreeritud ei ole tuleb asuda järeldusele, et järelikult ei olnud lähisuhtes sedavõrd suuri konflikte millele tuleks anda karistusõiguslik hinnang. Aleksei Ossipov on varem kriminaalkorras karistamata. Eelnimetatu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid süü suurusele vastava karistuse määramisel kohus seda arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada. Kohus hindas Aleksei Ossipov’i süü suuruse keskmiseks, arvestades eripreventiivset eesmärki ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistus nii

§ 121

lg 2 p 2 kui ka § 120 lg 1 toimepandud kuritegude eest ettenähtud sanktsioonide keskmises määras. Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida Aleksei Ossipov’i edaspidi kuritegusid toime panemast – tuleb kohtu hinnangul

§ 121

lg 2 p 2 eest mõista Aleksei Ossipov’ile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 120lg 1 eest mõista Aleksei Ossipov’ile karistuseks 6 kuud vangistust.

Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja Aleksei Ossipov’i isikut on kohus seisukohal, et mõistetud vangistust saab pöörata täitmisele osaliselt, määrates koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 10 kuud – s.o osaliselt aeg mil süüdistatav on viibinud vahi all. Seega leiab kohus, et

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks 29.11.2019, mis Aleksei Ossipov kinni peeti. Kohtu hinnangul kuivõrd raskem karistus s.o kehaline väärkohtlemise eest määratav karistus on kohtu hinnangul süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav, lähtub kohus karistuse määramisel absorptsioonipõhimõttest ning loeb kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Seega

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõistab kohus liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Ossipov’i puhul põhikaristuse reaalne täielik ärakandmine otstarbekas. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kel puuduvad varasemad karistused leiab kohus, et süüdistatavale tuleb anda võimalus jätkata õiguskuuleka käitumisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud ärakandmata karistus s.o. 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud jätta tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Ossipov ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 17.09.2020 ja tõkend vahistamine tuleb tühistada peale ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist. VII Lähenemiskeeld Prokurör esitas kannatanu R. O. nõusolekul (kannatanu esitas sellekohase taotluse) kohtule taotluse kannatanu isikuõiguste kaitseks kohaldada süüdistatava suhtes lähenemiskeeldu nii kannatanule kui ka kannatanu ja süüdistatava ühisele lapsele I. O.’ile. Kohtu hinnangul on käesoleva süüdistuse asjaolusid kogumina hinnates lähenemiskeelu kohaldamine kannatanu suhtes põhjendatud. Arvestades, et kannatanu õigushüve – tervist (nii kehalist kui ka vaimset heaolu) on süüdistatav rünnanud tuleb kannatanut kohtu hinnangul kaitsta süüdistatava võimalike edaspidiste rünnete eest. Menetlusliku abinõuna tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada ajutist lähenemiskeeldu KrMS § 1411 järgi kuivõrd pikaajaline lähenemiskeeld hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest kuid vajalik on tagada kannatanu kaitse ka selle aja jooksul kuni kohtuotsus jõustub. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS § 1055 lg 1 ja see võimaldab kannatanul taotleda lähenemiskeelu kohaldamist kriminaalmenetluse raames nii nagu käesoleval juhul kannatanu taotles. Kohtu hinnangul on täidetud ka VÕS § 1055 lg 1 sätestatud lähenemiskeelu materiaalõiguslikud eeldused – kannatanule tekitatud kahju on õigusvastane, kannatanu võib nõuda 22 kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, rikutud on kannatanu isikuõigusi (talle tekitati kehavigastusi ning kahjustati tervist - pandi toime isikuvastane kuritegu). Eelnimetatud asjaolud tuginevad kannatanu isikuõiguste rikkumist kinnitavatest faktilistest asjaoludest mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks KrMS § 1411 lg 1, 2 alusel kohaldada ajutine lähenemiskeeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldada KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Aleksei Ossipov’ile (ik 37104130394) lähenemiskeeld R. O. (ik xxx) suhtes kolmeks aastaks, keelates Aleksei Ossipov’il: - läheneda R. O.’le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse ruumides; - läheneda R. O. ja I. O. elukohale (käesoleval ajal xxx) lähemale kui 100 meetrit; - Keelata Aleksei Ossipov’il suhelda kannatanuga vahetult või võtta ühendust temaga telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu sh interneti suhtluskeskkondades või tavaposti teel. - Lubada Aleksei Ossipov’il suhelda R. O.’ga vaid viimase poolt määratud e-posti teel kirjalikult (aadressil: xxx) või sms-i teel (tel nr: +xxx) nende ühist alaealist last, I. O.’i (ik xxx) väga erandlikel ja vajalikel põhjustel konkreetselt lapsega seotud küsimustes. - Lubada Aleksei Ossipov’il läheneda R. O.’le: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende mõlemate õigusi ja kohustusi ning nende ühise alaealise lapse, I. O.’i (ik xxx), üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas. Kannatanu R. O. esitas taotluse ka tema ja süüdistatava ühise lapse I. O.’i (ik xxx) isikuõiguste kaitseks. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt on kuritegu toime pandud kannatanu R. O. suhtes. Kannatanu ja süüdistatava alaealise poja suhtes kuritegu toime pandud ei ole, tema isikuõigused ei ole saanud kuidagi kahjustada ning lähenemiskeelu kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud. Seega ei ole lähenemiskeelu kohaldamine I. O. osas käesoleval juhul võimalik. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kuigi on tõendatud, et Aleksei Ossipov’ilt on ära võetud hooldusõigus ei piira see fakt kuidagi isal lapsega suhelda kui laps seda soovib. Kuivõrd laps elab koos emaga nende ühises elukohas on kohtu hinnangul põhjendatud seada piirang elukoha osas – keelata süüdistataval läheneda kannatanu R. O. elukohale, kus elab ka süüdistatava ja kannatanu ühine alaealine laps I. O.. Seega on kohtu hinnangul kannatanu taotlus osaliselt põhjendatud ja peab vajalikuks KrMS § 1411 lg 1, 2 alusel kohaldada ajutine lähenemiskeeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldada KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Aleksei Ossipov’ile (ik 37104130394) lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda R. O. elukohale (käesoleval ajal xxx), kus elab ka nende ühine alaealine laps I. Ossipov lähemale kui 100 meetrit 3ks aastast alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta R. O. taotlus rahuldamata, kuivõrd Harju Maakohtu 19.05.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-19283 p. 12 on sedastatud, et hooldusõiguse äravõtmine ei võta Aleksei Ossipov’ilt õigust lapsega suhtlemiseks. See ei saa aga toimuda vastu lapse tahtmist. Kui Aleksei Ossipov soovib suhtlemist lapsega taastada, tuleb selleks eelkõige teha pingutusi temal enesel. Kui Aleksei Ossipov neid pingutusi heas usu tegema asub, ei tohi avaldaja seda takistada ja peaks omalt poolt neid pingutusi toetama. Kui vanemad ei suuda lastega suhtlemise korras kokku leppida, on võimalik nõuda selle reguleerimist kohtu poolt (PKS § 143). Samuti kuivõrd süüdistatav omab käesoleval juhul kannatanuga ühist elukohta on kohtu hinnangul vajalik reguleerida ka olukord, kuidas süüdistatav saaks välja kolida. Arvestades asjaolusid kogumine leidis kohus, et on mõistlik määrata lähenemiskeelu tingimustes, et Aleksei Ossipov’il on õigus üksnes kolmandate isikute, s.o. politsei vahendusel minna lähenemiskeelu kehtimise ajal ühisesse elukohta, et võtta oma isiklikud asjad. VIII Menetluskulud 23 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsja tasud riigi õigusabi korras määratud kaistjale kohtueelses menetluses 420 eurot ja kohtumenetluses 1273.80 eurot s.o kokku 2653.80 eurot. Menetluskulude hulka tuleb arvestada ka isiku kohtuarstlik ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0224) kulud summas 84 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 121lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrusele nr 115 on töötasu alammäär alates 01.01.
2. a 584 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 876 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Aleksei Ossipov’il tasuda sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd Aleksei Ossipov’il on küll sissetulek siis prokurör esitas tõendi isiku maksustatava tulu kohta ja teatise keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtuvalt oli Aleksei Ossipovi
3. aasta keskmine päevasissetulek 24,72 eurot. Seega ei ole süüdistatava varaline seisund kohtu hinnangul kuigi hea ning kohtu hinnangul on põhjendatud võimaldada süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulusid ositi. Seega määrab kohus, et menetluskulusid kokku 2653.80 eurot on süüdistataval võimalik tasuda 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuses jõustumisest iga kuu Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vähemalt 221.15 eurot. IX Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1). Antud kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid CD-plaat helisalvestisega, DVD plaat videoülekuulamisega, DVD plaat vormikaamera nr 19103 salvestisega, DVD plaat vormikaamera nr 18986 salvestisega tuleb jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Ülejäänud loetletud asitõendid: sündmuskohalt võetud nuga Fiskars, isiku läbivaatusega võetud naiste öösärk kirjega DO ja NOT DISTURB ja hallid püksid, ülekuulamise käigus võetud meeste särk FSBN ja püksid Nike tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. Kohus juhindub KrMS § 311; § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Angelika Varis rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Toomingas rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 24 25