Obsah (4)
§ 28§ 41§ 23§ 105MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-2317 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus tasuta kirjavah
§ 28lg 2 alusel toimub kirjavahatus kinnipeetava kulul.
Vangla kulul saadetakse kirjad, mis on adresseeritud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule. Õigusnormidest ei tule kinnipeetavale õigust pidada tasuta kirjavahetust teiste kinnipeetavatega. 2. Tallinna Vangla esitas kohtule asja materjalid ja seisukoha, millest nähtub järgmist: - Taotleja esitas 23.10.2020 taotluse, kus palub vastata, miks Tallinna Vanglas ei kasutata tasuta siseposti kinnipeetavate vahel, arvestades
§ 41lg 1, § 23, § 105 lg 21 p 4 ja inimõiguste konventsiooni art 3.
Üldjuhul tasuline post ikka toimib. - Taotleja esitas 24.11.2020 vangla 17.11.2020 vastusele vaide, kus vaidlustab kirjavahetust vangla kulul vangla sees. Põhjusena on märgitud ökonoomia ja suhtlemine. Taotleja taotleb uuesti otsustamist. - Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punktiga 3 peatati Tallinna Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. Tallinna Vangla märkis vastuses täiendavalt, et 19.03.2020 käskkirjaga samal ajal peatati ka lähedastega kokkusaamine, mistõttu tuli vanglal tagada lähedastega alternatiivsed suhtlemisvõimalused 1
(3)ning taotluste alusel oli võimalik vangla kulul saada hädavajalikke kirjatarbeid. Seejuures ei teostanud vangla kontrolli adressaatide üle, kellele kinni peetavad isikud kirjutasid. Vangla ei saa välistada, et vangla kulul antud kirjatarbeid ei kasutatud sihipäraselt taasühiskonnastaval eesmärgil lähedastega suhtlemiseks. Erinevates kohtuasjades on kohtud kontrollinud taotleja eraldatud lukustatud kambris viibimist ega ole leidnud, et tema vaimsest seisundist tuleks takistused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele või vajadus tema erikohtlemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- K-raha väljavõtte kohaselt on kaebaja sissetulekud taotlusele eelneva nelja kuu jooksul olnud 65 eurot. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab kinnipeetavale olema tagatud igakuiste vältimatute vajalike kulutuste katteks 116,80 eurot (29,20 × 4) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määruse nr 3-20-1955 p 8). Kuna kaebaja sissetulekud ei ületa vältimatute kulutuste määra, puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks ja ta tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
- HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (lg 3).
- Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja 23.10.2020 taotlus on sõnastatud selgitustaotlusena, kus isik küsib, miks ei võimaldata tasuta siseposti kinnipeetavate vahel. Selgitustaotlus vastuse saamiseks on erinev taotlusest, kus isik soovib, et talle võimaldataks tasuta siseposti. Kui taotlus on ebamäärane, siis võib olla haldusorganil kohustus taotlust täpsustada. Samas on käesoleval juhul taotluses üheselt nõutud selgitust ehk vastust, mitte aga toimingu tegemist. Kui vangla jätaks sellise taotluse käiguta, võib isik, kes tegelikult sooviski üksnes vastust, mitte toimingut, avaldada pahameelt oma selge taotluse käiguta jätmisele. Kui taotleja soovib selgituse asemel toimingu tegemist, siis peabki ta seda selgelt taotlema. Taotleja selgitustaotlusele on 17.11.2020 ammendavalt vastatud. Kohtule ei nähtu, et vastus selgitustaotlusele võiks kuidagi mõjutada esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebaja õiguseid või kohustusi või tekitada kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohtule ei nähtu samuti, et vaide tulemusel tuleks kaebajale teistmoodi vastata või jõuda järeldusele, et kaebajale on vastamata. Eeltoodust, lähtudes taotleja selgitustaotlusest, ei teki selle vastusest kaebajale mistahes pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti on võimalik kaebus perspektiivitu.
- Taotlus tuleb rahuldamata jätta ka juhul, kui kaebaja algselt pöördumist tõlgendada selgitustaotluse asemel toimingu sooritamise taotlusena. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja võimalik kaebus on eduväljavaadeteta. Kohtule ei nähtu kaebaja taotlusest mistahes esialgse õiguskaitse vajadust, miks peaks kohus kiireloomuliselt kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset kohaldama juba vaidemenetluse jooksul ja millised pöördumatud tagajärjed sellest isikule kaasneksid.
§ 28lg 2 sätestab, et kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul.
Kirjavahetuse toimumine kinnipeetava kulul ei ole vastuolus isiku inimväärse kohtlemisega vanglas (
§ 41
lg 1), kuna ka väljapool vanglat peavad isikud oma kirjavahetuse kulud ise tasuma. Ka ei võimaldata väljaspool vanglat kindlate riigiorganitega tasuta kirjavahetust. 2
(3)Vanglasisese tasuta siseposti puudumine ei ole vastuolus ka
§ 23
lg-ga 1, kuna selles sätestatakse vanglavälise suhtlemise eesmärk, milleks on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Teiste kinnipeetavate kui kuriteo toimepannud isikutega vanglasisest suhtlemise soodustamist seadus ette ei näe ja see ei pruugi olla ka kooskõlas kinnipeetava õiguskuulekale teele juhtimise eesmärgiga. Vangla ei pea mistahes vaba aja veetmise võimalusi (
§ 105lg 21 p 4) võimaldama ka riigi kulul.
Taotleja on täiendavalt viidanud, sh menetlusabi taotluses inimõiguste ja põhiõiguste kaitse konventsioonile. Vanglasisese tasuta kirjavahetuse puudumine ei ole isiku piinamine ega ebainimlikult või alandavalt kohtlemine ega karistamine (art 3). Vanglasisese tasuta kirjavahetuse puudumine ei ole ka täiendav vabadusevõtmine art 5 lg 1 p (e) mõttes. Taotleja on viidanud ka EIKi otsusele Rooman vs Belgia1, kuid seal oli vaidluse all kinnisesse psühhiaatriaasutusse paigutatud isikule arstiabi osutamine, sh keeleliste raskuste tõttu. Vanglasisese tasuta kirjavahetuse puudumine ei ole sama kaaluga piirang. Ka haldusasjas nr 3-20-1936 toodu ei ole käesoleva taotlusega seostatav, kuna seondub hoopis taotlejal puude tuvastamisega. Ka puude tuvastamisel ei näe seadus ette, et taotlejal tuleks tagada suhtlus teiste vangistust kandvate süüdimõistetutega riigi kulul. Sellise tasuta suhtluse puudumine ei ole ka vastuolus inimväärikusega. Tallinna Vangla on ka selgitanud, et 2020. aasta kevadel tagati kinnipeetavatele kaupluse sulgemise ja kokkusaamiste ärajäämise tõttu hädavajalikud kirjatarbed, et kinnipeetavatel oleks võimalik lähedastega suhelda. Asjaolu, et taotleja võis neid kirjatarbeid kasutada hoopis vanglasiseselt teiste kuriteo toimepannud süüdimõistetutega suhtlemiseks, ei ole kohtulikku kaitset vääriv eesmärk. Kaitstavaks on siiski isiku õigus suhelda vanglaväliselt oma perekonna, sugulaste ja teiste lähedastega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 1 http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-189902, kokkuvõte https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/16087 3
(3)