← Eesti

2-20-115605/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-115605 Tsiviilasi Tõsta OÜ hagi FKC GROUP OÜ vastu 86 euro 36 senti, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 148 eurot 42 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tõsta OÜ; registrikood 14499240; asukoht Köömnemäe, Mõndavere küla, Kadrina vald, 45222, LääneViru maakond. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Mägi e-post kristjan.magi@supremia.ee Kostja: FKC GROUP OÜ, registrikood 11469349; asukoht Männisalu vkt 10, Aardlapalu küla, Haaslava vald, 62105, Tartumaa. Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige P.T. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada tagaseljaotsusega Tõsta OÜ hagi FKC GROUP OÜ vastu 86 euro 36 senti, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise väljamõistmiseks.
  3. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja: 2.
  4. 126 eurot 36 senti (sh põhivõlg 86 eurot 36 senti ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot); 2.
  5. viivis põhivõla 86 euro 36 sendi jäägilt alates
  6. aprillist 2020 kuni põhivõla 86 euro 36 sendi täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 86 eurot 36 senti.
  7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  9. Jätta menetluskulud FKC GROUP OÜ kanda.
  10. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja menetluskulud 245 eurot.
  11. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  12. Tõsta OÜ (hageja) esitas
  13. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse FKC GROUP OÜ-lt (kostja) põhivõla 971 euro 40 sendi ja intressi 971 euro 40 sendi väljamõistmiseks. Kostja esitas
  14. mail 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas
  15. mai 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule.
  16. Hageja esitas
  17. mail 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 86 eurot 36 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivised 86 eurolt 36 sendilt 0,07% päevas alates
  18. aprillist 2020 kuni võlgnevuse 86 euro 36 sendi täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 86 eurot 36 senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt välja. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX omavaheliste suhete reguleerimiseks ja koostöö lihtsustamiseks kõrgustes töötamiseks vajalike vallasasjade (erinevad tõstukid ja tõsteseadmed) üürimiseks üürilepingu nr XXX. Kostja tellis lepingu alusel hagejalt erinevaid seadmeid ja üüritavate vallasasjade transporditeenuseid. Kui kostja ei tagastanud seadmeid täidetud kütusepaagiga, pidi ta lepingu alusel tasuma ka määrdeainete ja kütuse eest. Kostja üüris hagejalt perioodiks
  19. november 2019 –
  20. november 2019 käärtõstuki Genie XXX ja tellis selle transpordi. Kuivõrd seadme tagastamisel ei olnud kütusepaak täidetud, lisandus kütusekulu. Hageja esitas
  21. novembril 2019 kostjale selle eest arve nr XXX summas 971 eurot 40 senti. Kostja kohustus tasuma arve hiljemalt
  22. detsembril
  23. Kohustus muutus sissenõutavaks
  24. detsembril
  25. Kostja tagastas üüritud seadmed, kuid ei tasunud arvet. Hageja pöördus kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Kostja lubas võlgnevuse tasuda, kuid ei teinud seda. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist
  26. aprillil 2020 hagejale 971 eurot 40 senti. Kuna kostja viivitas võla tasumisega perioodil
  27. detsember 2019 –
  28. aprill 2020, arvestas hageja selle eest viiviseid 86 eurot 36 senti. Hageja arvestas kostja poolt
  29. aprillil 2020 tasutud summast 86 eurot 36 senti sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning ülejäänud osas põhivõla katteks. Kostja võlgneb pärast
  30. aprilli 2020 makse tegemist põhivõlana 86 eurot 36 senti. Hageja võib lepingu järgi nõuda viiviseid määras 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja nõuab viiviseid määras 0,07 % päevas. Hageja loobus viivisenõuetest, mis ületavad määra 0,07 % päevas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot.
  31. Harju Maakohus saatis
  32. mai 2020 määrusega tsiviilasja lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
  33. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja võttis
  34. juuli 2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
  35. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja andis
  36. juuli 2020 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  37. juuli 2020 määrus on jõustunud.
  38. Tartu Maakohus andis
  39. augustil 2020 kostjale uue tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Tartu Maakohus selgitas, et vastus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  40. Hagimaterjalid koos lisadega, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  41. juuli 2020 määrus ja Tartu Maakohtu
  42. augusti 2020 kiri on kostjale e-posti teel kätte toimetatud
  43. oktoobril
  44. Kostja ei ole esitanud hagile tähtaegselt kirjalikku vastust. KOHTU PÕHJENDUSED
  45. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  46. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse
  47. aprillil
  48. Kuna maksekäsu kiirmenetlusele järgnes hagimenetlus, loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
  49. aprillil
  50. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja enne hagi esitamist võla tasumiseks kostja poole, kuid kostja ei tasunud võlga. Kostja põhjustas oma käitumisega seega hagi esitamise. Kostja tasus hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist, so
  51. aprillil
  52. Menetluskulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 9 alusel kostja kanda.
  53. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu esitatud nõuete hind on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 1942 eurot 80 senti. Maksekäsu kiirmenetluse asjas avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 järgi riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Hageja tasus
  54. aprillil 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 3% nõudelt, so 58 eurot 28 senti. Pärnu Maakohus lõpetas
  55. mai 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja tasus
  56. mail 2020 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendava riigilõivu 141 eurot 72 senti. Harju Maakohus edastas hagi kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule, kes võttis hagi menetlusse. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 järgi tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul kostja vastu esitatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi 148 eurot 42 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 350 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja pidi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tasuma riigilõivu seega juurde 16 eurot 72 senti (75 – 58,28). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tasunud riigilõivu seaduses sätestatust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna hageja oli kohustatud tasuma riigilõivu kokku üksnes 75 eurot, on hageja menetluskuluna põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 75 eurot.
  57. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja nõudis kostjalt poolte vahel sõlmitud seadmete üüri ja teenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmist. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse ja selle lisade mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu
  58. mai
  59. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul hagiavalduse koostamise ajaks oli kostja suurema osa nõudest tasunud. Hagiavalduse koostamise ajal oli hagi hind 148 eurot 42 senti. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja lepingulise esindaja kulud, mis on seotud maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tehtud toimingutega, on vajalikud ja põhjendatud 150 euro ulatuses (käibemaksuta).
  60. Hageja menetluskulud on seega kokku 245 eurot (75 + 20 eurot + 150). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb need kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  61. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.