1-18-10315/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-18-10315 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Jevgeni Tannumi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks Kinnipeetav Jevgeni Tannum (endine Kapralov) isikukood 39011186513; xxxxxxxxxxxxxxxxx Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (kirjalik seisukoht) Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg kaugkohtuistung,
2. detsember 2020 RESOLUTSIOON Jätta vabastamata Jevgeni Tannum temale Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10315 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Jevgeni Tannum tunnistati Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ehk 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning J. Tannumile ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. J. Tannum kannab alates 20.12.2019 karistust Tartu Vanglas ning tema karistuse kandmise tähtaeg lõpeb 17.10.
10. 1
11. 24.11.2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid J. Tannumi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta J. Tannumi vabastamist.
12. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Tannumit karistatud 28.08.2020 käskkirjaga nr 62/523 noomitusega ähvardavate väljendite kasutamise eest. 07.10.2020 käskkirjaga nr 6-3/284 on J. Tannum määratud majandustöödele abitöölise ametikohale – J. Tannumil on vangistuses soov töötada. Süüdimõistetu osaleb alates 26.08.2020 sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Senistest programmikohtumiste tagasisidedest nähtub, et isik on tundides aktiivselt osalenud ja kaasa rääkinud ning on motiveeritud programmis osalema. Vabanemisel on J. Tannumil võimalik asuda elama aadressile xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx on üürikorteriga, kus kinnipeetav enne vanglasse saabumist abikaasa ja lastega elas. Korteri omanik Kohalik Kinnisvara OÜ juhatuse liige on andnud nõusoleku J. Tannumi elama asumiseks antud aadressile. J. Tannum asus peale põhihariduse omandamist tööle – erialast väljaõpet süüdimõistetu ei oma, kuid tal on enda sõnul olemas kindlad tööoskused (ekskavaatorijuht, metsaraie, ehitus), mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Vabanedes soovib J. Tannum asuda tööle ettevõttesse xxxxxx. Juhatuse liikme sõnul ei ole ettevõttel J. Tannumile garanteeritud töökohta pakkuda, kuid kinnipeetava vabanedes vaadatakse üle ettevõttes vabade ametikohade olemasolu ning võimalusel palgatakse J. Tannum ametlikult tööle. Kinnipeetava abikaasa sõnade kohaselt on ta valmis oma meest vabanedes majanduslikult toetama. Ka kinnipeetava ema kinnitas, et ta on valmis oma poega majanduslikult toetama. J. Tannumil on suur tugivõrgustik ning kõik lähedased on nõus vajadusel kinnipeetavat majanduslikult aitama. J. Tannumi perekonda kuuluvad ema, isa, 5 venda ja abikaasa koos ühise lapsega. Suhted perekonnas on head.
13. J. Tannumit iseloomustab positiivselt ja räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt käitumine karistuse kandmise ajal (osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammis), kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja tööoskused, mis aitavad vabanemisel leida uue töökoha.
14. Karistusregistri andmetel on J. Tannumil käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust muuhulgas kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, varguse kvalifikatsioonide, joobes juhtimise, kelmuse ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Viimase kuriteo eest mõistetud karistust J. Tannum ka käesoleval ajal Tartu Vanglas kannab. J. Tannumi kriminaalset ajalugu iseloomustab asjaolu, et ta ei ole suutnud katseajal õiguskuulekalt elada, mis on tinginud ka niivõrd paljude erinevate kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmise viimase 9 aasta jooksul. J. Tannumile on muuhulgas iseloomulik vägivallakuritegude toimepanemine (karistatud kokku 6 korral, sh ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest). Kalduvus tarvitada sotsiaalsetes situatsioonides vägivalda (sh lähisuhtes ja avalikus kohas) suurendab oluliselt uute vägivallakuritegude toimepanemise ohtu.
15. Eelmise vangistuse ajal on J. Tannum läbinud sotsiaalprogrammi „Viha Juhtimine“. J. Tannum suudab enda sõnul oma viha ära tunda ja seda tunnet ka taltsutada. Kinnipeetav 2 tunnistab, et aeg-ajalt ikka ärritub, aga nüüd oskab ennast rahustada. Vabanedes plaanib J. Tannum elada pereelu, minna tööle ja teha lõpuni C-kategooria load.
16. J. Tannumi sõnul tarvitas ta viimati alkoholi regulaarselt aastal
17. J. Tannum jättis alkoholi tarvitamise, kuna alkohol muutis teda agressiivseks. Kinnipeetav tunnistab, et on kõik kuriteod, välja arvatud viimase, toime pannud alkoholijoobes ning joomasööstu ajal ei andnud aru oma tegutsemisele. Isik on läbinud eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
18. Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et kriminaalhooldusametnik tegi 12.10.2020 elukoha kontrolli aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx selgus, et elektroonilise valve seadet ei ole hetkel kuskile paigaldada. J. Tannumi abikaasa arvas, et seinale kinnitatakse riiul, mis asub elektripistiku lähedal. Korteris on olemas püsiv elektri- ja internetiühendus, koduvalveseadme jaoks oli olemas vajaminev levi ning korteri omanik ja korteris elav täisealine isik on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks.
19. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
20. J. Tannum selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused
21. J. Tannum kannab liitkaristusena vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest.
22. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
23. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
24. Süüdimõistetu J. Tannum on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 3 kontrollinud J. Tannumi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx asunud seisukohale, et nimetatud elukoht on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks üldiselt sobiv. Olemas on korteriomaniku ja korteris elava täisealise isiku nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, korteris on olemas elektri- ja internetiühendus ning korter asub GSM-i levialas. Samas ei olnud kohta, kuhu paigaldada püsivalt valveseadet – kinnipeetu abikaasa sõnul on aga selline koht võimalik tekitada. Seega on kohtu arvates täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
25. Kuid kohus leiab, et J. Tannumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine pole sisuliselt põhjendatud. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda J. Tannumit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
26. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 19). Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest kuriteo raskusele antakse hinnang juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetava karistusega (vt nt RKKKm 1-09-14104, p 20).
27. Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. J. Tannum kannab praegu vangistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning teda on eelneva 9 aasta jooksul karistatud kuuel korral vägivallakuritegude toimepanemise eest. Seega on temalt suure tõenäosusega oodata uute vägivallakuritegude toimepanemist vabaduses. Kuigi J. Tannum soovib pärast vabanemist hakata elama õiguskuulekalt, siis arvestades isiku varasemat käitumist, ei tundu kohtule kinnipeetava soov väga siiras. Ka käesoleva vangistuse ajal on J. Tannumit karistatud noomitusega ähvardavate väljendite kasutamise eest. Järelikult on süüdimõistetul enda emotsionaalse tasakaalukuse saavutamise osas veel arenguruumi. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Kuna J. Tannum ei ole veel mõned kuud tagasi ka vangla range järelevalve tingimustes suutnud säilitada tasakaalukust (pani toime ähvardamise), siis võib eeldada, et sarnast käitumismustrit hakkab esinema ka vabaduses, mis omakorda viitab aga uute kuritegude toimepanemise riskile.
28. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetu tunnistab, et temapoolsete kuritegude toimepanemine on korrelatsioonis alkoholi tarvitamisega. Kuigi J. Tannum enda sõnul tarvitas viimati alkoholi aastal 2016, siis suure tõenäosusega, arvestades tema varasemat käitumist 4 joobeseisundis, pani ta ka
29. aastal kuriteo toime alkoholijoobes. Kuigi süüdimõistetu ise on eitanud alkoholi tarvitamist
30. a kuriteo toimepanemisel, siis kohtuotsuse kohaselt ei saa seda asjaolu välistada (oli kõigiti võimalik, et mitu tundi järjest Triinu baaris olnud J. Tannum oli purjus). Seetõttu ei ole kohus veendunud, et sarnast käitumismustrit enam tulevikus ei kordu.
31. Kaaludes J. Tannumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (kindel elukoht, lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, isik, varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles veel negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid J. Tannumil olemas ka varem, kuid need ei takistanud tal katseajal kuriteo toimepanemist.
32. J. Tannumile on mitmel korral antud võimalus jätkata enda elu vabaduses, kuid süüdimõistetu ei soovinud seda võimalust kasutada ja on kohtu usaldust kuritarvitanud uute kuritegude toimepanemisega katseajal. J. Tannumi karistuse tähtaeg lõpeb 17.10.2022 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud peaaegu 1 aasta. J. Tannumi näol pole tegemist isikuga, kes kannaks reaalset vangistust esmakordselt. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab reaalset vangistust teist korda. Kuna J. Tannum ei viibi vanglas esmakordselt, puudub alus eeldada, et kantud karistusaeg on oma preventiivset toimet juba avaldanud, arvestades eriti asjaolu, et ka vangistuses on J. Tannum toime pannud distsiplinaarrikkumise (ähvardamise). Seega pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab J. Tannum uute vägivallakuritegude toimepanemisest hoiduda ning alluda käitumiskontrollile. Kohtu arvates on vajalik, et J. Tannum saaks positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises karistuse edasise kandmise aja jooksul veelgi enam kinnistada.
33. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski. Ka elektroonilise järelevalve all on võimalik panna toime teatud liiki kuritegusid (nt vägivallakuritegusid, ähvardamist).
34. J. Tannumi karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidi. (allkirjastatud digitaalselt) 5