Obsah (7)

§ 168§ 162§ 657§ 654§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13428 Tsivii

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kõik menetlusega seotud kulud oleksid olnud ära hoitavad, kui kostja oleks olnud nõus lepingu tagasi täitma juba kohtueelselt. Hageja pakkus kostjale lepingu tagasitäitmist juba enne kui kumbki pool oli kandnud menetluse tarbeks kulusid. Kostja keeldus sellest, mistõttu ei olnud hagejal muud võimalust, kui pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Kostja soovimatus sõlmida kompromiss suurendas ka hageja kulusid menetluse vältel. Seetõttu on menetluskulude kostja kanda jätmine õiglane ja mõistlik.

1. Kostja nõustus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotletud menetluskulude jaotus ei ole mõistlik. Hageja esitas müügilepingust taganemise avalduse ja hagi liigselt kiirustades. Kostja oli valmis tellima varuosi ja ATV-d remontima, kuid hagejaga ei olnud võimalik läbirääkimisi pidada. Hageja jättis kasutamata VÕS § 222 lg 1 võimaluse nõuda müüjalt asja parandamist. Vaatamata kostja kõnedele, polnud võimalik hagejaga kokkulepet saavutada. 2 Kostja oli hageja kompromissettepanekuga (lepingu tagasitäitmise ja hageja kulude hageja kanda jätmisega) nõus, kuid soovis enne ATV üle vaadata ja veenduda, et see on sõidukõlbulik. Kostja soov oli õigusrahu huvides vaidlus lõpetada, kuid hagejaga ei olnud võimalik ATV ülevaatamise aega kokku leppida. Menetlus venis hageja enda pahatahtliku käitumise tulemusena ning mõlema poole menetluskulud suurenesid põhjendamatult. Hageja eksitas kostjat algse lubadusega, et loobub menetluskulude nõudest. Kostja suhtes ei oleks õiglane jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt või kõige hiljem
3. a jaanuaris, kui pooled alustasid läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on olnud kohtueelselt ja kohtus oma seisukohtades väga jäik ning temaga pole olnud võimalik kompromissi saavutada. Kohus lõpetas menetluse loobumise tõttu põhimõtteliselt samadel asjaoludel nagu pakkus kostja menetluse kestel esitatud kompromissis, st kostja vaatas ATV üle, hageja andis kostjale kõik ostetud esemed tagasi ning kostja hüvitas hagejale täielikult ostuhinna. Kohus nõustus, et hageja taganes lepingust ja esitas hagi kiirustades. Kohus leidis, et hageja oleks pidanud võimaldama kostjal kasutada eelkõige VÕS § 222 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kostja
4. augusti 2019 vastus hageja taganemisavaldusele ei ole kategooriline keeldumine asja tagasiostmisest. Kostja soovis vaadata ATV üle ja veenduda sellel esinevates vigades. Selline soov on mõistlik ja põhjendatud. Hageja jäigast positsioonist vaidluses annab tunnistust ka see, et hageja sisuliselt keeldus ATV ülevaatamise kuupäeva kokkuleppimisest enne, kui kohus määras kompromissi arutamiseks istungi. Kostja on püüdnud saavutada täiesti mõistlikel tingimustel kompromissi ning kokkuleppe oleks võinud saavutada nii kohtueelselt kui menetluse kestel. Sisuliselt lõppes asi kostja pakutud tingimustel, s.o kostja vaatas
5. mail 2020 ATV ja lisavarustuse üle ning viis
6. mail 2020 asjad minema ja maksis kogu ostusumma tagasi. Seega on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 168

lg 5 asemel

§ 162

lg-t 4.

§ 168

lg 5 ei jäta kohtule kaalutlusruumi olukorras, kus hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kuigi õigusteooria järgi on kostjal võimalik tuua esile asjaolud, mis lubavad hinnata, et

§ 168

lg 5 kohaldamine oleks kostja suhtes ebaõiglane, tuleb selle hindamisel lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis saavutada. Hageja pakkus kostjale lepingu tagasitäitmist juba

1. augustil
2. Kostja vastas
3. septembril 2019, et ta ei ole sellega nõus ning kordas enda vastuväiteid
4. oktoobril
5. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja esitas taganemisavalduse ja hagi kiirustades. 3 Seadusandja on sätestanud

§ 162

lg 4 kohaldamiseks kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Maakohus ei ole selliste asjaolude olemasolu põhjendanud. Poolte erimeelsused ei ole sellisteks erandlikeks asjaoludeks. 7. Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 162lg-t 4 ning maakohtu sellekohane otsustus on piisavalt põhjendatud.

Kostja ei nõustu, et maakohus ei ole välja toonud, milles seisnesid erandlikud asjaolud või äärmine ebaõiglus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

9. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

§ 168lg 5 alusel.

Hageja hinnangul ei esine

§ 162

lg 4 olukorda, mis lubaks teistsugust kulude jaotust.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahv lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on õigesti arvestanud poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule ka

§ 162lg-ga 4 (Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). Kostjal on

§ 168

lg 4 ja 5 kohaldamisel võimalik esile tuua asjaolud, mis lubavad hinnata, et lõike 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Mh võib selliseks asjaoluks olla kohtuvaidluse põhjustamine hageja enda poolt. Asja materjalide kohaselt soovis kostja alates hagejalt esimeste pretensioonide saamist ATV-d näha (vt kostja

1. augusti 2019 vastus taganemisavaldusele), kuid hageja sellega ei nõustunud. Ka
2. aprilli 2020 istungi toimumise ajaks ei olnud kostja saanud ATV-d üle vaadata, mistõttu tegi maakohus pooltele ettepaneku leppida kokku ATV ülevaatamise aeg.
3. mail 2020 vaatas kostja ATV ja lisavarustuse üle ning pooled jõudsid kokkuleppele (I kd, tl 72). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja ei võimaldanud kostjal pikka aega ATV-d üle vaadata (mis takistas mh asja lahenduseni jõudmist), siis oleks äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud üksnes kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et sisuliselt lahendasid poole asja kompromissiga – kostja sai ATV ja varustuse üle vaadatud ning hageja sai lepingu tagasi täidetud. Ka eeltoodu tõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

4 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses esindaja kulu 2 h ulatuses kokku 200 eurot, hinnaga 100 eurot/h. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile seoses määruskaebusele vastamisega on

§ 175lg 1 tähenduses 100 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse mõista väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5