← Eesti

2-19-9832/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-9832 Tsiviilasi A.A. ja B.B. suurendamiseks hagi C.C. vastu elatise C.C. vastuhagi A.A. ja B.B. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. osas 990 eurot B.B. osas 990 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja (kostja): C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Kutser RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. juuni 2020 otsus osaliselt Viru Maakohtu
  5. septembri 2017 määrusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamise osas (resolutsiooni punktid 4 ja 5) ning vähendada C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud igakuulist elatist 100 euroni kuus kummagi lapse kasuks.
  6. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  7. juuni 2020 otsus muutmata.
  8. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine: „3.
  9. Jätta A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu vastu elatise suurendamiseks rahuldamata. 3.
  10. Rahuldada C.C. vastuhagi osaliselt. 3.
  11. Vähendada Viru Maakohtu
  12. septembri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-129248 C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatist. 3.
  13. Välja mõista C.C.lt igakuine elatis A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks alates 10.09.2019 summas 100 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni 21.09.
  14. 3.
  15. Välja mõista C.C.lt igakuine elatis B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks alates 10.09.2019 summas 100 eurot kuus kuni B.B. täisealiseks saamiseni 16.06.
  16. 3.
  17. Elatis kuulub tasumisele A.A. arveldusarvele nr. X AS-s Swedbank.“
  18. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  19. Jätta tähelepanuta kinnistusosakonna väljavõte registriosa nr 4388831 kohta.
  20. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  21. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid
  22. juunil 2019 Viru Maakohtule hagi C.C. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad palusid suurendada kostjalt tsiviilasjas nr 2-16-129248 väljamõistetud elatise suurust ühele hagejale perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärani kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad esitasid ka taotluse kohustada kostjat esitama andmeid oma sissetulekute ja varade kohta. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kinnitasid pooled tsiviilasjas nr 2-16-129248 kompromissi, mille alusel kohustus kostja maksma elatist igakuiselt mõlemale hagejale kokku 250 eurot. 2 Hagejad paluvad elatist suurendada, kuna nende vajadused on suurenenud ning kokkulepitud elatis ei ole kooskõlas seaduses sätestatud miinimummääraga. Hagejate seaduslik esindaja D.D. (ema) töötab Kunda Hooldekodus. Lisaks tavapärastele kulutustele tuleb tal maksta lapsehoidjale igakuiselt 100 eurot, kuna tal tuleb ka öösiti töötada. Sellele lisandub korteri üür, millega kaasnev igakuine kulu on talvel 300 eurot ja suvel 150 eurot, samuti lasteaiatasu 60 eurot kuus ning kulud koolile (lapsed sõidavad tihti väljasõitudele). Kostja elatist ei maksa, väites, et ta ei tööta. See väide ei vasta tõele. Tegelikkuses töötab kostja aastaid Osaühingus Varudi Mõis. Kostjal puuduvad takistused tasuda hagejatele igakuiselt elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Ema ei pea rohkem panustama laste ülalpidamisse kui isa.
  23. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mis oleksid muutunud pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist. Hagejate nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu töötaks ta Osaühingus Varudi Mõis. Kostja oli pikemat aega töötu ja sai Eesti Töötukassa poolt töötutoetust kuni juulini
  24. Eesti Töötukassa
  25. augusti 2019 otsusega on kostjal tuvastatud osaline töövõime ning
  26. augustil 2019 otsusega on kostjale määratud töövõimetoetus, mille suurus ühe kalendripäeva eest on 7,8603 eurot. Seega on kostjale makstav toetus ühes kuus 235 eurot 81 senti kuni 243 eurot 67 senti (sõltuvalt kalendripäevade arvust). Lisaks on kostjale määratud keskmine puue. Puuetega inimeste igakuine sotsiaaltoetus on 34 eurot 1 sent. Eelnimetatud summad hakkasid kostjale laekuma alates septembrist
  27. Kostjal on enda tervislikust seisundist tulenevalt raske leida sobilikku tööd ning majanduslikult aitab tal toime tulla tema abikaasa. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
  28. Kostja esitas
  29. septembril 2019 Viru Maakohtule vastuhagi elatise vähendamiseks, milles palus vähendada tsiviilasjas nr 2-16-129248 kinnitatud kompromissi alusel igakuiselt tasumisele kuuluvat elatise suurust mõlema hageja kasuks 50 euroni kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on tõusnud perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 alusel makstav lapsetoetus, mis pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega on osa hagejate vajadusi kaetud makstava lastetoetusega.
  30. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu. Elatise vähendamiseks puudub alus. Kostja olukord on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga paranenud. Sel ajal ta ametlikult ei töötanud ega mingeid toetusi ei saanud. Käesoleval ajal saab kostja töövõimetoetust ja töötab. Isegi üks lastest on augustis tema töökohas käinud. Kostja on kogu aeg oma sissetulekuid varjanud ja ta käitub laste huvide vastaselt. Kostja on füüsiliselt terve ja võimeline töötama. Elatise maksmiseks kohustatud isikul tuleb leida võimalus elatise tasumiseks. Kostja ei ole maksnud hagejatele kompromissis kokkulepitud igakuist elatist 250 eurot. Hagejad on alternatiivselt nõus miinimumelatise suurust vähendama poole peretoetuste võrra. MAAKOHTU LAHEND
  31. Viru Maakohus jättis
  32. juuni 2020 otsusega hagi elatise suurendamiseks rahuldamata ning rahuldas kostja vastuhagi osaliselt. Maakohus vähendas Viru Maakohtu
  33. märtsi 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-129248 kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust 3 ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates
  34. septembrist 2019 igakuise elatise 90 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb elatis kanda hageja I arvelduskontole nr X. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejad välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kompromissis kokkulepitud elatise muutmiseks. Hagejad ei ole tõendanud, et nende igapäevased kulutused oleksid oluliselt suurenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Hagejate väide, et kostja tegelikkuses töötab, ei ole asjakohane. Kompromissi sõlmimise ajal kostja töötas. Viide Eesti Vabariigi poolt kehtestatud elatise miinimummäärale ei ole samuti asjakohane, kuna määr oli kehtestatud ka juba kompromissi kinnitamise ajal. Sellegipoolest leppisid pooled kokku elatise maksmises miinimummäärast oluliselt väiksemas ulatuses. Maakohus jättis hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on tõendanud, et tema majanduslik seisund on võrreldes
  35. aastaga halvenenud – kompromissi kinnitamise ajal ta töötas ning omas sissetulekut töötasu näol (isegi kui selle suurus vastas miinimumpalga suurusele), kuid käesoleval ajal on ta töötu ning omab osalist puuet. Kostja saab töövõime- ja puude toetust (kokku igakuiselt 269 eurot 82 senti kuni 277 eurot 68 senti), mis on oluliselt väiksem kui kehtestatud miinimumpalk. Hagejate seadusliku esindaja igakuine keskmine sissetulek (töötasu) on 607 eurot, millele lisandub peretoetus 120 eurot. Maakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud vähendada igakuiselt tasumisele kuuluvat elatist ühe hageja kohta 90 euroni (lähtudes kostja igakuise sissetuleku suurusest 270 eurot). Maakohus lisas, et kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad ja muud kohustused ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kuna kostja on osalise töövõimega, siis peab ta tegema kõik endast sõltuva, et leida endale sobiv töö. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  36. Hagejad esitasid
  37. juulil 2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada, hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Alternatiivselt nõustuvad hagejad suurendada kostja poolt mõlemale hagejale igakuiselt makstavat elatist 200 euroni või paluvad saata asi tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Hagejad paluvad nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on vaidlustatud kohtuotsus ebaseaduslik ja motiveerimata. Maakohus on asja menetlemisel rikkunud menetlusnorme. Kohus on asja menetletud pealiskaudselt, jätnud tegelikud asjaolud uurimata ja hagejate väited tähelepanuta. Maakohus ei kontrollinud kohtuistungil isikuandmeid, sh kostja elukohta. Samuti ei ole kostja ise avaldanud oma õiget elukohta üheski dokumendis. Kostja elab Osaühingu Varudi Mõis kinnistul. Kuigi kostja väidab, et ta seal ei tööta, tekib küsimus, miks elab isik äriühingu kinnistul tasuta, kui tema ega tema elukaaslane selles äriühingus ei tööta. Maakohus on elatist põhjendamatult vähendanud. Kostja on võimeline maksma suuremat elatist, sest ta omab piisavat sissetulekut. Maakohus ei selgitanud välja, mida on kostja teinud selleks, et leida endale sissetulek. Kohus tugines üksnes toetustele ja jättis tähelepanuta kontole laekunud rahad ja laekumise põhjused. Asjas esitati teise isiku konto väljavõte, millest järeldub, et kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja konto on elatise võlgnevuse tõttu arestitud, kuid see ei takista sellele kontole sissetulekute laekumist. Lisaks tuleks arvesse võtta, et kostja on üksnes osaliselt töövõimetu. Kostja elustiil näitab, et ta ei ela ainult toetusest. Elatise suurendamise hagi rahuldamata jätmine on ebaseaduslik. Hagejate seaduslik esindaja nõustus
  38. aastal kompromissiga sõlmimisega, kuna tal puudus esindaja. Hagejate kulutused 4 on suurenenud, mille on mh tinginud laste kasvamine. Lisaks on suurenenud lasteaiatasud, maksta tuleb lapsehoidjale, samuti tuleb kanda kooli- ja eluasemekulusid. Kulutuste suurust pole kohus uurinud ega nõudnud ka vastavate tõendite esitamist.
  39. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  40. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  41. juuni 2020 otsus tuleb tühistada osaliselt Viru Maakohtu
  42. septembri 2017 määrusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamise osas ning vähendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus kumbagi hageja kasuks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse on esitanud hagejad, kes vaidlustavad hagi rahuldamata jätmist ja vastuhagi osalist rahuldamist ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate poolt vaidlustatud ulatuses.
  43. Ebaõige on hagejate väide, et vaidlustatud kohtuotsus on ebaseaduslik ja motiveerimata ning maakohus on asja menetlemisel rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning asjaolu, et hagejad ei rahul maakohtu otsusega, ei anna alust väita, et see on ebaseaduslik, motiveerimata ning, et maakohus on asja menetlenud pealiskaudselt. Arusaamatu ja asjakohatu on hagejate väide, et maakohus ei kontrollinud kohtuistungil isikuandmeid, sh kostja elukohta. Isikuandmete kontrollimisest kohtuistungil ei sõltu kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et ta elab Osaühingule Varudi Mõis kuuluval elamispinnal (ja maksab igakuiselt üüri 20 eurot), kuid samas ei tõenda see asjaolu kostja töötamist osaühingus ja sissetuleku saamist.
  44. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hagejate hagi kostja vastu elatise suurendamiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetud elatist kumbagi hageja kasuks 90 euroni kuus. Maakohtu istungil 26.05.2020 on kostja esindaja selgitanud, et „100 eurot oleks maksimum summa, mis kostja on nõus maksma, muidu on tal endal raske.“ (tl 94 pöördel). Seega on kostja nõustunud maksma lastele elatist kummagile 100 eurot ning seetõttu ringkonnakohus suurendab maakohtu poolt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist.
  45. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega selles, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et asjas ei ole välja toodud ega tõendatud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse
  46. septembri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-129248 kinnitatud kompromissi muutmiseks, s.o et puuduvad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Asudes nimetatud seisukohale hagi osas, on samas maakohus leidnud vastuhagi lahendamisel, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Seega on pigem küsimus selles, kas antud juhul TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on aluseks maakohtu
  47. septembri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-129248 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatise suuruse suurendamisele või vähendamisele. 5
  48. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostjal tuvastatud (05.08.2019 otsusega nr P26-2019170792) keskmine puue. Töövõime on kostjal osaline ning töövõime vähenemise periood on 22.07.2019 – 21.07.2024 (tl 22-26). Kompromissi sõlmimise ajal kostja töötas, kuid alates 25.11.2018 ta enam ei oma töökohta (tl 64-67). Seega on kostja majanduslik seisund võrreldes
  49. aastaga (s.o kompromissi sõlmimise ajaga) halvenenud, sest kompromissi kinnitamise ajal ta töötas ning omas sissetulekut töötasu näol ning tal ei olnud töövõime vähenemist (osaline töövõime). Käesoleval ajal on kostja töötu ning omab osalist puuet, millest tulenevalt saab töövõimetustoetust ja puude toetust, millede kogusumma on oluliselt väiksem, kui kompromissi sõlmimise ajal saadud töötasu.
  50. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on kostja sissetulekuks puudega seoses makstav toetus ca 269 eurot 82 senti kuni 277 eurot 68 senti kuus. Maksu- ja Tolliameti 20.05.2020 vastuse järgi kostjal ajavahemikul 01.05.2019-30.04.2020 sissetulek puudus (tl 91). Kostjal ei ole kinnisvara (tl 62, 63) ja ta omab sõidukit Mitsubishi Galant, reg.märgiga X,
  51. aasta väljalase, millele on 13.08.2018 seatud käsutamise keelumärge (tl 69). Maakohus on tuvastanud asjas esitatud tõendite alusel hagejate ema kuu keskmine sissetuleku 607 eurot, millele lisandub 120 eurot peretoetus, kokku moodustab leibkonna sissetulek 727 eurot ehk 242 eurot inimese kohta. Hagejate emal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Maakohus on õigesti, lähtudes hagejate ema ja kostja sissetulekust ning varalisest seisundist, asunud seisukohale, et esineb alus muuta Viru Maakohtu
  52. septembri 2017 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-16-129248) väljamõistetud elatiste suurust ning vähendada tasumisele kuuluvat elatise summat. Vastavalt käesoleva otsuse p-s 10 märgitule tuleb hagejate kasuks väljamõistetud elatist vähendada 100 euroni kuus kummagile lapsele.
  53. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib olla õige hagejate väide, et nende kulutused on suurenenud seoses lasteaiatasu suurenemisega, kooli- ja eluasemekulude tasumisega ning lapsehoidjale tasumise vajadusega, kuid nimetatu ei ole automaatselt aluseks kompromissiga kokkulepitud elatise suurendamisele. Kompromissiga kokkulepitud elatise suurendamine eeldab siiski ka vanemate varalise olukorra kindlaks tegemist ning antud juhul on tõendatud see, et kostja oma varalise olukorra tõttu ei ole võimeline tasuma hagejatele suuremat elatist kui 100 eurot kuus kummagile. Suuremal elatise maksmisel võib sattuda ohtu kostja enda igapäevane toimetulek.
  54. Tõendamata on hagejate väide, et kostja on võimeline maksma suuremat elatist, sest ta omab piisavat sissetulekut. Alusetu on hagejate seisukoht, et asjas esitatud teise isiku konto väljavõttest saab järeldada, et kostja varjab oma sissetulekuid. Kolmanda isiku kontole on laekunud toetused kostjale (tl 93). Iseenesest õige on hagejate seisukoht, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, kuid antud juhul on kostjal tulenevalt puudest raskendatud sobiva töö leidmine. Eesti Töötukassa
  55. augusti 2019 otsusest nähtub muuhulgas, et kostjal esinevad tunnetuslikud häired ja emotsioonide reguleerimise raskused, kiiresti tekib vaimne väsimus, alanenud on mälu; sellest tulenevalt on raskendatud keeruliste oskuste omandamine ning igapäevatoimingute planeerimine ja elluviimine; vähenenud on toimetulekuvõime stressi ja igapäevaelu muutustega; ärevus- ja hirmutunne põhjustab raskusi kodust väljaspool liikumisel. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja on osalise töövõimega, siis peaks ta tegema kõik endast sõltuva, et leida siiski endale sobiv töö ja tasuda lastele juba võlgnetav elatis (nõue on täitemenetluses). Hagejate väide, et kostja elustiil näitab, et ta ei ela ainult toetusest, on paljasõnaline. 6
  56. Hagejad on esitanud koos apellatsioonkaebusega kinnistusosakonna väljavõtte. Kuna tegemist on asjakohatu tõendiga, siis jätab ringkonnakohus selle TsMS § 238 lg 1 alusel tähelepanuta.
  57. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.