Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 16.06.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse S. G. M. (kostja) (endise ees- ja perekonnanimega R. S.) vastu võlgnevuse nõudes. 06.07.2020 keeldus Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 08.07.2020 esitas hageja Viru Maakohtu 06.07.2020 kohtumäärusele määruskaebuse, milles palus viidatud kohtumääruse tühistamist ja menetluse jätkamist. 09.07.2020 jättis kohus hageja määruskaebuse käiguta ja andis hagejale 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada tõendid, mis kinnitavad seda, et hageja pöördus juunis 2020 avaldusega Soome kohtusse kostja vastu teise nõude osas ja Soome kohus keeldus avalduse läbivaatamisest seetõttu, et kostjal puudus elukoht Soomes, kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks on xxx xx-xx, xxx linn, Lääne-Viru maakond, kostja elab jätkuvalt Eestis ja tema peamiseks elukoha aadressiks on xxx xx-xx xxx, Lääne-Viru maakond ning mida ta on
17.07.2020 esitas hageja kohtule vastuse ja tõendina kirjavahetuse Soome kohtuga, milles Soome kohus on kinnitanud, et kostjal ei ole registreeritud elukohta Soomes. Kostja ei ole hagejale vastavalt laenulepingu nr xxxxx p 9.1.2.3 teatanud kontaktandmete muutusest. Hageja on kohtuväliselt teinud päringuid avalikesse andmebaasidesse, kuid kostja asukohta ei õnnestunud tuvastada. Hageja märkis, et on teinud kõik endast oleneva, et esitada kohtule kostja viibimiskoha kohta 2
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja palub välja mõista kostjalt hagis 03.01.2019 Inbank AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxxx tekkinud põhivõlgnevuse 14 956,60 eurot, intressi 991,72, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1998,20 eurot (periood 19.07.2019 kuni 16.06.2020), sissenõudmiskulu 35 eurot ja alates 17.06.2020 põhinõudelt14 956,60 eurolt viivise 0,04% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1320 eurot (sh riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1140 eurot (900+240).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.