KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-111839 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi Mareks Leinise vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4126,40 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood xxx Hageja lepingulised esindajad: A.Ž, xxx; e-post: xxx Kostja: Mareks Leinis, isikukood xxx; elu- ja asukoht teadmata Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Mõista Mareks Leiniselt välja Aktiva Finants OÜ kasuks Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenev võlgnevus kokku 3966,40 eurot, millest põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 176,24 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 27.08.2020 seisuga 1740,16 eurot.
- Mõista Mareks Leiniselt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2000 eurot) alates 28.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivis (koos kuni 27.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega) mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Jätta menetluskulud Mareks Leinise kanda.
- Määrata Aktiva Finants OÜ menetluskulude suuruseks 550 eurot, mis koosneb riigilõivust 350 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikuludest 200 eurot.
- Mõista Mareks Leiniselt välja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kõik kokku 550 eurot. Mareks Leinisel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõuded kokku 280 euro ulatuses.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
- Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants nõuab
- augustil 2020 esitatud hagis Mareks Leinise vastu 2000 euro suuruse põhivõlgnevuse, 176,24 euro suuruse intressi, 50 euro suuruse võla sissenõudmiskulude ja 1740,16 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud järgnevatest laenulepingutest: -
- märtsil 2018 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1000 eurot; 2
(4)-
- märtsil 2018 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1000 eurot. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt/täielikult – laenu tagastamine koos intressidega maksegraafiku alusel – täitmata. Mõlemad lepingud ütles Placet Group OÜ ütles
- juunil 2018 ja loovutas
- juunil 2018 oma nõuded kostja osas hagejale. Tartu Maakohtu
- augusti 2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja üritati kostjale kätte toimetada hagis näidatud aadressil: xxx. Kuna juba ka sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
- septembril 2020 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt
- oktoobril 2020 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 29.10.2020). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 480 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 3
(4)Hagihind käesolevas vaidluses on küll suur, s.o 4126,40 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 280 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 550 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)