Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 162

2-20-3363 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-20-3363 Kohtuasja number Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 25. november 2020, kell 13.00 Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Koht

) § 404 lg 1 aluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest 292 eurot kuus. Kostja väitel ei võimalda tema majanduslik olukord elatist maksta.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustust täidetakse PKS § 100 lg 2 järgi reeglina perioodiliste maksetega, makstes lapsele elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagi esitamise seisuga tuli alaealisele lapsele maksta elatist töötasu alammärast pool, so. 292 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Eesti Töötukassa andmetel ei ole kostja töötuna ega tööotsijana arvel, sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole kostjale määratud pensioni ega sotisaaltoetusi. EMTA andmetel on kostjale perioodil 01.05.2019 – 30.04.2020 teostatud väljamakseid 16854,30 eurot (töötasu), mis teeb keskmiseks palgatuluks kuus 1404,53 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx, sõidukeid tema nimel ei ole. Käesolevaks ajaks on kostja vahi alt vabanenud ning TÖR-i andmetel töötab xxx. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimumsummas. Kostja on kinnitanud, et tööle asumisel on nõus elatist tasuma. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära. Kostjal ei ole tuvastatud töövõimetust. Ühtegi muud väidet ja asjaolu, mis annaks alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja esitanud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada.
3. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-118-12, p 15). Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise 2 2-20-3363 aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled

§ 459

lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hageja palus esialgses hagis välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*292). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot, Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hagejad määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3