Obsah (4)

§ 124§ 173§ 174§ 163

2-19-16163 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-16163 Otsuse avalikult teatavaks 27. november 2020 kell 14.00, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Koht

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 2-19-16163 Pooled ei vaidle selle üle, et 31.07.2018 kahjustas kostja xxx hagejale kuuluvaid asju (mootorratas ja sõiduauto). Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgse kahju hüvitamise nõudena. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja asjad said kahjustada, mistõttu reguleerib kahju hüvitamist VÕS §

1. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 2-17-11269 p 12.1.). VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
2. 11.10.2018 väärteootsusest ja Politsei ja Piirivalveameti 19.07.2019 vastusest nähtub, et 31.07.2018 kell 22.00 - 01.08.2018 kell 10.00 xxx juurde pargitud s/a xxx reg. nr xxx on kahjustatud aerosoolvärviga ning katki torgatud 2 sõiduki rehvi, lisaks on kahjustatud aerosoolvärviga m/r Suzuki reg. nr xx ja katki torgatud rehv. Hageja väitel on kindlustus talle hüvitanud auto remondi ja ühe rehvi. xxx arve järgi on 05.09.2018 sõidukil xxx xxx reg. nr xxx teostatud 3 rehvi vahetus summas 598 eurot, mis teeb ühe rehvi maksumuseks 199, 30 eurot. Olukorras kus sõidukil on kahjustatud 2 rehvi, on nende maksumus asja parandamise mõistlikuks kuluks ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja on põhjendanud kõigi 4 rehvi vahetust sõiduautol asjaoluga, et nelikveolisel sõidukil ei saa rehve vahetada üksikult, kuid hageja ei ole oma seisukohta kuidagi põhjendanud, selgitanud ega esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav. Seega ei ole tegemist vara endise olukorra taastamiseks vajaliku kuluga.
3. Hageja poolt esitatud Politsei ja Piirivalveameti 19.07.2019 vastusest ja väärteootsusest tuleneb, et kahjustatud oli mootorratta Suzuki 1 rehv ning kohtul puudub alus kahelda kohtuvälise menetleja tuvastatu õigsuses, olenemata hageja väitest, et väärteoasjade materjalidest nähtub 2 rehvi kahjustamine. Seega nõustub kohus kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 2 mootorratta rehvi maksumust. Kohtu hinnangul ei ole tõend (pakkumine) mootorratta värvist puhastamise kohta summas 600 eurot usaldusväärne. Toimiku materjalidest, ega ka pakkumisest ei selgu kui suures ulatuses oli mootorratta värv kahjustatud ning millises ulatuses ja millised tööd olid vajalikud asja endise olukorra taastamiseks. Teisiti öeldes ei ole viidatud tõenditega võimalik tuvastada, milliseid töid vaidlusaluse kahju hüvitamiseks telliti. Kuna hageja on hagi õigeks võtnud 160 euro ulatuses, siis tuleb ka selles osas hagi rahuldada. Poolte seisukohtadest võib järeldada, et tegemist on mootorratta kahjustatud tagumise rehvi maksumusega.
4. Kohtu hinnangul tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Hagejale on selgitatud õiguslikku olukorda, sh. seda, et asja kahjustamise korral ei näe VÕS ette õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. See on võimalik ainult asja hävimise korral erandlike asjaolude esinemisel (VÕS § 134 lg 4). Selliseid asjaolusid aga käesolevas asjas ei esine. 11.10.2018 väärteootsusest tuleneb, et kostjat on karistatud KarS § 203 lg 1 rikkumise eest (võõra asja rikkumine). Seega on ainetu hageja väide, et hageja hingelised kannatused tekkisid mh. füüsilise valu tagajärjel. Samas on hageja mittevaralise kahju alusena viidanud asjaolule, et üks tema tööpäev maksab 160 eurot ja hageja ei saanud töötada 4 päeva.
5. Kohus on hageja esindajale selgitanud, et sellises olukorras on tegemist varalise kahjuga, (saamata jäänud tulu, VÕS § 128 lg 4), mitte mittevaralise kahjuga, kuid hageja jäi oma mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja selle aluse juurde. Hageja esindaja ei ole kogu menetluse vältel toonud välja tuua kahju hüvitise konkreetset koosseisu Kokkuvõttes 3 2-19-16163 rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjal hageja kasuks välja 359, 30 eurot (199, 30+160). Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 2150 eurot, mis on ka hagi hinnaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaoluga, et kostja tunnistas osaliselt hagi ja hagi rahuldamise ulatust (16,71 %), jätab kohus menetluskulud osaliselt (pool riigilõivu) kostja ja ülejäänud osas poolte enda kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot, kuid pidi tasuma 250 eurot, millest poolt on 125 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Enammakstud riigilõivu vastaspoolelt välja mõista ei saa. Hagejal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu (50 eurot) tagastamist. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digiTselt/ 4