KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13965 Tsiviila

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. M I ja N S on T S vanemad. Viru Maakohus mõistis 01.10.
2. a õigeksvõtu otsusega hagejalt välja mõistetud alaealise ülalpidamiseks elatis, mis ei tohi olla väiksem kui seadusega kehtestatud määr. Hagiavaldus esitati kohtusse
3. aastal, mil elatise määraks oli 235 eurot.
4. aastal oli elatise määr 250 eurot ja
5. aastal 270 eurot. Alates käesolevast aastast on elatise määraks 292 eurot. Seega on hagejal olnud kohustus nimetatud määras lapsele elatist maksta.
6. Käesolevas hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks 156,66 eurot kuus, millelt maha arvestada riiklik peretoetus, kuna tema ülalpidamisel veel üks laps ning sissetulekud on muutnud.
7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
8. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). 3 2-17-13965
9. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
10. Perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. 17. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuste täitmine. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Hagejal sündis
3. aastal teine laps. Kohtuotsuse tegemise ajal
4. aastal tunnistas hageja nõuet, mistõttu ei ole kohus pidanud ka analüüsima vanemate maksevõimet. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli hageja
5. aastal töötu. Hageja väidab, et tema abikaasa on töövõimetu, mistõttu panustab tema ka kahe abikaasa eelmisest kooselust põlvnevaid lapsi.
6. Kohus selgitab, et elatise vähendamise korral tuleb kohtul välja selgitada lastevanemate maksevõime. Antud juhul selgitas kohus välja kostja lastevanemate maksevõime ning hageja
7. aastal sündinud lapse ema maksevõime. Kohus selgitab hagejale, et kuna hageja abikaasa varasemast kooselust sündinud lastel on oma isa olemas, kelle kohustus on maksta oma lastele elatist, seega ei saa kohus arvestada elatise määramisel nimetatud asjaoluga. Kui antud laste isa ei täida ülalpidamiskohustust on seaduseandja näinud ette selleks vastavad meetmed (hagi esitamine jne).
8. Kohus tegi TsMS § 230 alusel päringud, mille tulemusel selgitas välja, et: M I ülalpidamisel on alates
9. a teine laps. Töötukaasa andmetele (dtl 124) oli ta perioodil 28.05.2018 kuni 25.07.2018 töötu. Maksu ja Tolliameti andmetel on hageja saanud palgatulu perioodil 01.09.2017 kuni 31.12.2017 1880 eurot ning perioodil 01.01.2018 kuni 31.08.2018 4026,35 eurot Osaühing A poolt (dtl 141, 143-145). Alates 01.01.2019 kuni 31.03.2020 sai hageja palgatulu 7968,99 eurot (dtl 16-17). Osaühing A tõendi kohaselt (dtl 125) on hageja töötasu määraks
10. aastal 500 eurot ning
11. aastal 584 eurot (dtl 54). Hageja suhtes on algatatu täitemenetlus välja mõistetud elatise otsuse täitmiseks ning seisuga 01.06.2020 moodustab võlgnevus 19 435,80 eurot (dtl 123, 203-205; 207; 22). I I (hageja abikaasa) on osaliselt töövõimetu (dtl 137). Maksu ja Tolliameti andmetel (dtl 141, 146150) sai hageja abikaasa palgatulu kuni 30.06.2018 ning alates 01.07.2018 on saanud töövõimetushüvitist. Hageja abikaasa sai Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2017 aastal suure pere toetust 3300 eurot ning lapsetoetust kolme lapse eest 210 eurot, lapsehooldustasu 19,18 eurot (dtl 157). N S on Töötukassa andmetel töötu (dtl 137), mida tõendab ka Maksu ja Tolliameti töötajate register. Kostja emal on kinnisvarana korterit, mida pere kasutab elamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 4 2-17-13965 andmetel on kostja ema ülalpidamisel kaks last, kelle eest saab ta lastetoetust 110 eurot kokku, millel lisandub üksikvanema toetus 19,18 eurot kuus. Maksu- ja tolliameti andmetel sai kostja ema töötasu perioodil 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 940 eurot ning alates 01.01.2018 kuni 31.08.2018 summas 1972,88 eurot ning alates 01.10.2019 on lapse ema sissetulek null eurot (dtl 20). Töötukassa andmetel on isik töötu alates 16.07.2018 (dtl 137).
12. Tõendite alusel saab järeldada, et lapse seaduslikul esindajal puudub igakuine kindel sissetulek, samas on hagejal töötasu näol tagatud igakuine sissetulek. Samas ei tähenda hageja sissetulek, et tema peaks lapse vajadusi silmas pidades suuremas määras panustama kui lapse teine vanem. Kuna mõlemad lapsevanemad peavad endast kõik oleneva tegema, et leida endale tööd. Kostja seadusliku esindaja poolt ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks, et esineks takistus töö leidmiseks. Kohus selgitab, et perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas nõustub kohus hagejaga, et elatise vähendamiseks on alust kuna hageja ülalpidamisel on veel üks laps.
13. Kohus möönab, et teisele lapsele ülalpidamiskohustuse täitmine mõjutab hageja toimetulekut. Antud juhul on hageja igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 584 eurot. Antud summast kohustub hageja ülal pidama kahte alaealist last ja katma ka enda hädavajalikud kulud. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et hageja uuel abikaasal on määratud osaline töövõimetus, mis kindlasti mõjutab ka hageja teise lapse elutingimusi. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees. Samas on teada, et lapsevanem kelle juures laps elab kannab ka suuremaid kulutusi, kuid vanematel tuleb ka arvestada, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb kaaluda lastele tehtavate kulude suurust.
14. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

).

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.
3. Kohus juhib tähelepanu, et veebruaris 2020 valmis RAKE uuring „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, 5 2-17-13965 millest nähtub, et lapse igakuised elementaarsed kulud vanusegrupis 7-12 aastat moodustuvad 364 eurot, mis teeb 182 (364/2) eurot ühe vannema kulutuste suuruseks.
4. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama võrdväärselt lapse kulutuste katmisel. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanema, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
5. Kohus juhib ka tähelepanu, et antud juhul on vanemad jätnud kõrvale lapse huvid ja tema vajadused. Lapsevanemal on kohustus leida töö, mis katab nii lapse kui tema vajadused, seega ka lapse emal tuleb leida töö, mis tagaks temapoolse ülalpidamise kohustuse. Kohus selgitab hagejale, et kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt elatise makseid enam tulumaksuga ei maksustata, seega otsuse tegemisel lisanduvat tulumaksu ei pea arvestama. Peretoetuse osas märgib kohus, et arvestades vanemate võimalusi käesoleval hetkel siis selle võrra elatise vähendamine mõjutaks lapse igapäevaelu toimetulekut. Kohus selgitab kostjale, et jätab tähelepanuta tema poolt esitatud pildimaterjalid (dtl 209-239), kuna need ei ole asjasse puutuvad. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esindaja poolt esitatud materjalid, mis tõendavad kostja aktiivsust, õpitulemust jmt, kuna need ei ole asjasse puutuvad tõendid (dtl 175-202)
6. Lähtudes mõlema vanema varalisest seisust, lapse vajadusest ja asjaolust, et lähtuvalt võimalustele saab teha ka lapsele kulutusi. Samuti asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning kumbki laps ei tohi jääda halvemasse olukorda ning hageja igakuist sissetulekut ning hädavajalike kulutusi, leiab kohus, et esinevad elatise vähendamise asjaolud. Samas ei nõustu kohus, et elatist peaks vähendama kuni 156,60 euroni. Värske uuringu kohaselt 7-12 aastaste laste igakuised kulutused moodustavad 364 eurot, seega ühe vanema kulud moodustavad 182 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M I elatis T S kasuks alates 18.09.2017 igakuise elatusrahana 182 eurot kuus kuni T S täisealiseks saamiseni s.o
8. novembrini 2026 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulude jaotus
9. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
10. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6