← Eesti

4-20-4222/5

4-20-4222 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2020.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4222 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Oliver Nääs’i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Kaebuse esitaja Oliver Nääs, ik: 38608070278, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Oliver Nääs’i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale ning tühistada väärteoasjas nr 231520005503 otsus Oliver Nääs’ile Liiklusseadus § 227 lg 2 alusel määratud karistuse määra osas ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Määrata Oliver Nääs’ile LS § 227 lg 2 teo toimepanemise eest rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 24.09.2020 otsusega kiirmenetluses karistati Oliver Nääs’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot selle eest, et ta juhtis esmase juhtimisõigusega mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 4 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/

  1. h)mitte vähem kui 23 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus Oliver Nääs LS § 50 lg 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. 2. 09.10.2020 esitas Oliver Nääs kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks osas, millega kaebajale mõisteti rahatrahv 280 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega määrata kaebajale rahatrahv kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja kiirmenetluse otsuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja palub kohtul hinnata kaebajale määratud rahatrahvi põhjendatust ning vähendada talle määratud rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel, juhtides tähelepanu, et LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo puhul on sanktsiooni maksimummääraks 100 trahviühikut. Kaebajale mõistetud rahatrahv jääb seega sanktsioonimäärust keskmisest kõrgemale. Kaebaja leiab, et tulenevalt mitmete kergendavate asjaolude esinemisest ning raskendavate asjaolude puudumisest, tuleks kaebajale mõista rahatrahv sanktsioonimäära keskmisest madalam. Kaebaja toob kergendavate asjaoludena esile kahetsuse (märgitud ka vaidlustatud otsuses) ning varasemate karistuste puudumise. Raskendavaid asjaolusid vaidlustatud otsuse kohaselt ei esinenud. 3. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse esitajaga. Arvestades, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb ning isikul puuduvad väärteokaristused on kohtuväline menetleja seisukohal, et karistuse määr võib jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja 2315,20,00550 tühistamisega osaliselt s.o karistuse määra osas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Oliver Nääs’i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Kiirmenetluse otsuse nr 10220172115318 kohaselt juhtis Oliver Nääs 24.09.2020 kella 17:57 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 23-ndal kilomeetril suunaga Tallinna poole esmase juhtimisõigusega mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117+/-4 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
  2. h)mitte vähem kui 23 km/h võrra. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00172 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE0825 esitatud nõuetele ning on taadeldud 11.08.2020. Väärteotoimikule lisatud videosalvestiselt nähtub, et 24.09.2020 kell 17:57:44 sõitis sõiduauto xxx reg.nr xxx kiirusega 117 km/h, mis mõned sekundid hiljem hakkas langema. Oliver Nääs on nii kaebuses kui ka kiirmenetlusotsuse koostamisel menetlusaluse isiku ütlustes tunnistanud kiiruse ületamist ning avaldanud kahetsust. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Oliver Nääs juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117+-4 km/h, millega ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
  3. h)mitte vähem kui 23 km/h võrra. LS § 50 lg 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Oliver Nääs juhtis sõidukit kiirusega 117 km/h +- 4 km/h. Seega on Oliver Nääs’i kiiruse ületamine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Oliver Nääs teadis, et ta viibib asulavälisel teel ning seal määratud piirkiirusest, seega on õigusrikkumine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik 2 teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus märgib, et isiku tegu on tõendatud ning ei ole vaidlust asjaolus, et Oliver Nääs teo toime pani. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning rahatrahvi suurust. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole otsustuses arvestanud süü suurusega, millest sõltub rahatrahvi suurus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus toob välja, et keskmine sanktsiooni määr antud väärteo puhul on 50 trahviühikut, esinevad karistust kergendavad asjaolud, samuti isikul ei ole varasemaid rikkumisi, mis kõik kogumis tähendab ja arvestades ka kohtuvälise menetleja poolset nõusolekut kaebajaga esitatud kirjalikus seisukohas, tuleks määrata rahatrahv alla keskmist sanktsioonimäära, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja Oliver Nääsi karistanud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70 trahviühikut s.o 280 euroga, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohus on seisukohal, et kuna Oliver Nääs pani toime esmakordse rikkumise ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue rikkumise. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Oliver Nääs’ile määratud rahatrahv 70 trahviühikut on määratud sanktsiooni keskmist määra ületav ning tuginedes kohtu praktikale leiab kohus, et kaebuse esitajale on määratud keskmisest rangem karistus, mis aga ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et Oliver Nääs´i süü suurusele vastav karistus peab jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Seega rahuldab kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ning tühistab väärteoasjas nr 231520005503 otsuse Oliver Nääs’ile Liiklusseadus § 227 lg 2 alusel määratud karistuse määra osas. Kohus teeb uue otsuse, millega määrab Oliver Nääs’ile LS § 227 lg 2 teo toimepanemise eest rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.