Obsah (7)

§ 100§ 96§ 99§ 101§ 102§ 97§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02. november 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiv

§ 100lg 4), so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 01.

kuupäeval. Väljamõistetud elatise peab L.T. maksma P.M. arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“.

1. Menetluskulud jäävad hagi osalisel rahuldamisel poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hagi asjaolud ja hagejate nõue
2. 12.02.2020 esitas E.T.’e seaduslik esindaja P.M. Pärnu Maakohtule hagiavalduse L.T.’e vastu maksekäsuga väljamõistetud elatise suurendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise 2-20-2373 miinimummäärani, mis hagiavalduse esitamise ajal on 292,00 € kuus. Hagiavalduse kohaselt E.T. on P.M. ja L.T.`e ühine laps, kes elab koos oma ema, P.M.ga, L.T. hagejaga koos ei ela. Kostja isadus on tõendatud hagiavaldusele lisatud hageja sünnitunnistusega. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2012.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-12-20352 kohustati L.T.’t tasuma alaealisele E.T.’ele elatist 145,00 eurot kuus alates 24.05.2012 kuni avaldaja E.T. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Hageja leiab, et aja jooksul on kulud kasvanud ja väljamõistetud elatis neid enam ei kata. Last kasvatav vanem toob hagiavalduses välja, et lapse kulud kokku on 615 eurot, sh eluaseme kulud 100 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, ravimid 20 eurot, hügieenitarbed, 30 eurot, huvihariduse kulud 50 eurot, kulutused riietele/jalanõudele 100 eurot ja lapse taskuraha 125 eurot kuus. Hageja palub suurendada 16.07.
3. maksekäsuga L.T.elt välja mõistetud elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni summani, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2020.a on elatise miinimummäär 292 eurot kuus). Kostja kirjalik vastus
4. 25.03.2020 kirjalikus vastuses kostja L.T. hagiga ei nõustu, vaid palub hagi jätta rahuldamata, kuna kostjal sissetulekud on vähenenud ja tal puuduvad rahalised vahendid suurema elatise maksmiseks. Kostja selgituste kohaselt tegutseb ta kahe ettevõtte juhatuses, kuid temale palka maksev OÜ Xxxxxxxxxxx on juba mõnda aega tootnud miinuseid ning uue ettevõtte tegevus ei ole veel käivitunud ning säästud, mille arvelt on kostja juba mõnda aega elanud, on tänaseks lõppenud. Kostja toob välja, et hoolimata sellest, et ta on viimastel kuudel elanud laenatud rahast, on kostja sel aastal kandnud igakuiselt oma tütrele 147 eurot taskurahaks ning 292 oma täisealisele viimases klassis õppivale pojale. Kuigi nüüd on kostja võimalused samamoodi jätkamiseks lõppenud, loodab ta neid toetada paremate aegade saabumiseni kasvõi mõnekümne euroga kuus. Kostja vastusele on lisatud kostjale kuuluva 3 pangakonto väljavõtted: 1) põhikonto Swedbank AS, 2) Swedbank AS-is teine pangakonto, mis on tehtud kostja pangakonto külge kasutamiseks tütrele E.T.ele. Sellist isiklikku kontot, mida ta saaks oma ema eest varjata, polnud pangatelleri sõnul võimalik seoses tütre alaealisusega teha. Kontole on kostja kandnud talle kasutamiseks raha (jaanuar- märts 2020 igakuiselt 147 eurot kuus) ja kulutused on tütre tehtud. 3) SEB konto – kostja ei kasuta seda aktiivselt juba ammu, on selle alles hoidnud, kuna see on seotud paypal'iga ja elukaaslane kasutab kontot internetiostudeks. Kostjale kuulub osa kinnistust Xxxxxxxxxxx, hoonet aadressiga Xxxxxxxxxxx, Pärnu kasutavad eraisik L.T. (osakaaluga 64%) ja Xxxxxxxxxxx (osakaaluga 36%). Tulenevalt hoone kasutusest on kommunaalkulud jagatud proportsionaalselt eraisiku ja juriidilise isiku vahel.
5. Menetluse edasine käik. 28.09.2020 toimunud kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde. Laps elab koos emaga. Elatis on maksekäsu kiirmenetluses kostjalt välja mõistetud summas 145 eurot kuus. Kostja tasus elatist miinimummääras suusõnalise kokkuleppe alusel kuni 30 nov 2019, siis hakkas maksma nii, nagu oli välja mõistetud. 12 02 2020 pöördus hageja kohtu poole elatise suurendamise nõudega ning soovib elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Hageja esindaja P.M. selgitusel tema palk on 600-800 eur, laste toetus kummalegi lapsele 60 eur, on ka kolmas laps, keda toetab tema isa. Lapse ema võttis õigeks, et kostja annab lapsele E.T.ele 100 eur kuus taskuraha. 3.
6. Kostja istungil vaidles hagile vastu, kuna ei näe võimalust enamat maksta. Kostja on Xxxxxxxxxxx juhatuse esimees ja sissetulek on pool miinimumpalka. On seotud veel Xxxxxxxxxxx OÜ-ga, kus on samuti juhatuse liige ja osanik, ettevõte pole veel tööd alustanud. Samuti on MTÜ liige aga see ei too tulu. Kostja kinnitusel on tema sissetulek pool miinimumpalka kuus, temale kuuluv majaosa Xxxxxxxxxxx on aastaid müügis, kuid seda ei ole õnnestunud müüa. Kostja leiab, et annab niigi kõik ära. Ostis lapsele arvuti. Jooksvate asjade ostmiseks on panustanud. Eelmine kuu 2 2-20-2373 ostis lapsele uued jalanõud, hinda ei mäleta. Maksab lapsele iga kuu ka 100 eur taskuraha, mille maksmisel aitab praegu kostja elukaaslane. Kui ajad peaks paremaks minema, siis annab kostja kindlasti lapsele rohkem raha. 3.
7. Pooled kohtuistungil kompormissi ei saavutanud ja olid nõus, et kohus jätkab asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele aja kirjalike tõendite esitamiseks hiljemalt 09.10.
8. Kostjal tuli esitada kõikide pangakontode täielik väljavõte alates
9. jaanuarist 2020 kuni käesoleva ajani. Hageja seaduslikul esindajal esitada arvestus lapse reaalsete vajaduste kohta kuus, andmed enda sissetulekute kohta ning tõendid eluaseme kulude suuruse kohta, arvesse võttes, et hageja elukoht on vahetunud. Kui kostja on alates hagi esitamisest mingil moel veel lapse ülalpidamisest osa võtnud, siis ka selle kohta esitada arvestus ja tõendid. Teisele poolele vastamise tähtaeg ja ühtlasi eelmenetluse lõpptähtaeg oli 21 10
10. 3.
11. Hageja esindaja esitas 08.10.2020 kohtule hageja igakuiste kulutuste täpsustatud arvestuse, mille kohaselt lapse kulutused moodustavad 500 eurot kuus, sh eluasemekulud 45 eurot ja lapse taskuraha 75 eurot, muud kulud on sama suured, nagu on toodud 12.02.2020 hagiavalduses. Last kasvatava vanema sissetulek koos lastetoetuste ja elatistega on 1257 eurot, sellest palk ca 700 eurot. 3.
12. Kostja esitas kohtule 04.10.2020 kontode väljavõtted perioodist 01.01.2020 – 28.09.2020 ning täiendava kirjaliku selgituse, mille kohaselt Xxxxxxxxxxx on tasunud talle perioodi jaanuar kuni juuli 2020 eest töötasu sularahas ning augusti ja septembri töötasu ülekandega pangakontole Swedbankis. Sularahas makstud töötasude kohta on lisatud Xxxxxxxxxxx kassa väljaminekuorderid. Jaanuaris tegi kostja oma Swedbanki pangakontole 3 sularaha sissemakset (09.01 - 450 €; 18.01 - 75 €; 25.01 - 750 €), nendest osa on jaanuari palk ja ülejäänud varasemad säästud. Detsembris 2019 avas kostja Swedbankis pangakonto nr XXXXXXXXXXX, kuhu kandis igakuiselt raha, mida tütar E.T. kasutas tema nimele tehtud pangakaardiga. Seega kõik väljaminekud sellel pangakontol on tehtud E.T.e poolt. Kuna koroonaaeg mõjutas negatiivselt kostja juba niigi kokku kuivanud sissetulekuid, siis arvates aprillist polnud tal enam võimalik teha ülekandeid oma tütre kontole. Lisaks on kostja teinud oma pangakontolt elatise ülekanded: oma alaealisele tütrele E.T.ele P.M. konto kaudu elatise makseid jaanuar - september 145 eurot kuus ja 19-aastasele pojale E.T..le jaanuar-märts 292 eurot kuus ja septembris 145 eurot. Kostja elukaaslase abiga on andnud tütrele taskuraha 100 eurot kuus ja mõnel korral muid väiksemaid summasid. Kostja arvates tuleb arvesse võtta tütrele välja mõistetavate alimentide puhul arvesse võtta, et ka 19-aastane ülikoolis õppiv poeg on esitanud elatise hagi ning mõista elatisrahad lastele välja võrdses suuruses. Menetluskulude nõudeid pooled ei ole kohtule määratud eelmenetluse lõpptähtajaks, 21.10.2020 seisuga esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 kohus lahendab kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et E.T.’e hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
14. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. TsMS § 459 lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest. 3 2-20-2373 Pooltel ei ole vaidlust asjaolus, et Pärnu Maakohtu 16.07.2012 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-1220352 kostja L.T.´elt mõisteti välja elatis hageja, alaealise tütre E.T.’e (sünd. xxxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 145,00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtule 12.02.2020 esitatud hagis palub last kasvatav vanem suurendada väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 6.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas

§-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha kantakse teisele vanemale (mitte lapsele endale). Eeltoodust tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema võimalusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise hagi esitamise ajal 2020.a kehtiva kuupalga alammäära 584,00 € järgi on kehtivaks elatise miinimummääraks 292,00 € kuus. 7. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt loetakse, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Ka elatise miinimummäärani suurendamise nõuete osas on Riigikohus asunud samale seisukohale: nt lahendis 3-2-1-124-15 p.13 28.10.2015 leiab Riigikohus: „Elatise suurendamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid. Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär./--/Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral.“

1. Antud asjas on elatise osas tehtud maksekäsk 2012.a juulis ja maksekäsu kiirmenetluses tõendeid ei esitata, mistõttu 2012.a kulutused ei ole teada. Senise kehtiva kohtulahendiga, 16.07.2012 maksekäsuga kostjalt väljamõistetud elatis 145 eurot kuus on
2. aastal kehtivast minimaalsest elatisest poole võrra väiksem. Kohus leiab, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vasta seaduses kehtestatud elatise minimaalsele määrale. Lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisundit tuleb vaidluse lahendamiseks põhistada ja tõendada eelkõige juhul, kui hageja nõuab elatist üle seadusjärgse miinimumi või kui kostja taotleb väljamõistetava elatise summa vähendamist alla nimetatud miinimumi

§ 102lg 2 tähenduses.

Kostja on käesolevas asjas taotlenud jätta elatise suurus samaks, so alla kehtiva elatusmiinimumi, põhjendusega, et kostja sissetulekud on järsult vähenenud ning kostja peab toetama ka teist, ülikoolis õppivat last. 9.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui vanem oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras olev vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval 4 2-20-2373 põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõike 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esile toonud, et peab toetama ka teist, 19-aaastast ülikoolis õppivat last. 10. Kohus selgitab, et

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll abivajaduse korral vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele (mitte alaealisele lapsele ettenähtud miinimummääras), kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Seega saab L.T. maksta oma teisele, täisealisele lapsele E.T..’ele elatist vaid sellises summas, nagu tal on võimalik hageja kui oma alaealise lapse ülalpidamise kõrvalt.

1. Kohtu kogutud ja kostja esitatud tõendite põhjal on kostjal olemas regulaarne sissetulek vähemalt miinimumpalga suuruses summas. Kohtu nõudel esitas Maksuamet 08.10.2020 tõendi kostja sissetulekute kohta, mille kohaselt L.T. on 2020.a saanud igakuiselt osaühingust Xxxxxxxxxxx töötasuna ja/või Töötukassa toetuse kokku brutos 584 eurot kuus, so netos ca 560 eurot kuus (v.a. veebruar-märts 2020, mil brutotöötasu oli 292 eurot kuus). Swedbank AS-i 01.01.2020 - 28.09.2020 kontoväljavõtte kohaselt kostjale on laekunud 9 jooksul kontole sissetulekuna kokku 3508 eurot (sissetulekuna ei ole arvestatud laenu 2500 eurot), so keskmiselt 390 eurot kuus, sh – märtsis 2020 töövõimetushüvitis, augustis 2020 töötasu netos 559,73 eurot. Kostja selgitusel sai ta vahepeal osa palka Töötukassalt kriisiaegse meetmena. Kuigi istungil septembris 2020 kostja väitis, et tema sissetulek on pool miinimumpalka, esitatud tõendite järgi on kostja sissetulek olnud brutotasuna enamikel kuudel miinimumpalk, so netos ca 560 eurot.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamata jätmist. Samas aga puudub hageja poolt esile toodud kulutuste arvestuse järgi asjas õigustatud vajadus suurendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Hageja esindaja poolt 07.10.2020 esitatud arvestuse kohaselt on hageja igakuised vajadused 500 eurot kuus, sh lapse taskuraha 75 eurot kuus. Kostja on 2020.a tasunud hageja esindaja P.M. pangakontole igakuiselt 145 eurot, lisaks sellele on kostja nähtuvalt Swedbank konto nr XXXXXXXXXXX väljavõttest jaanuaris – märtsis 2020.a kandnud enda krediidikontole hagejale taskurahana kasutamiseks 147 eurot kuus (09.01.2020, 03.02.2020 ja 12.03.2020 maksed) ning 28.09.2020 istungil kostja teatas, et on maksnud ja maksab ka praegu enda elukaaslase abiga jooksvalt lapsele taskuraha 100 eurot kuus sularahas. Hageja esindaja istungil võttis õigeks, et laps saab taskuraha kostjalt. Seega on kostja kogu
3. aastal, sh hagetaval perioodil alates veebruarist 2020 tasunud hageja kulude katteks vähemalt 145 + 100 = 245 eurot kuus (tõendite järgi kolmel esimesel kuul ka oluliselt rohkem ehk elatise miinimummäras, andes krediidikonto kaudu hagejale raha 147 eurot kuus). Sellega kostja tunnistab, et hageja vajadused on suuremad kui maksekäsuga välja mõistetud 145 eurot kuus ning hagi rahuldamata jätmine ei ole õigustatud. Kuigi üldjuhul tuleb lapse elatis tasuda last kasvatavale vanemale, mitte lapsele endale, siis arvesse võttes, et käesoleval juhul on tegemist 17-aastase, peatselt täisealiseks saava lapsega, kelle vajadust suurema taskuraha saamiseks mõlemad vanemad tunnistavad (algses hagiavalduses on lapse ema hinnanud lapse taskuraha vajaduseks 125 eurot, oktoobris 75 eurot), siis kohtu hinnangul saab lugeda, et kostja kuni septembrini 2020.a on täitnud enda poolset elatise maksmise kohustust vähemalt 245 euro ulatuses kuus (sh veebruaris ja märtsis 2020 andnud hageja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, millega saab lugeda kaetuks ka selle osa, mis jäi aprill – september 2020 puudu 250 eurosest elatisest). 13.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, 5 2-20-2373 millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad.

1. Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saavad mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hageja vajadused, mille osas vaidlus puudub, summas 500 eurot, millest pool on 250 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks kohus kostjalt välja mõistma lapse tegelikest kulutustest enam kui pool. Eeltoodud asjaoludel ning põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (500 eurot kuus) pooles ulatuses, so summas 250 eurot kuus. Arvesse võttes, et 28.09.2020 istungil esitatud andmete ja hageja õigeksvõtu kohaselt on kostja kuni septembri lõpuni 2020.a ülalpidamiskohustust täitnud, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid oktoobris 2020 elatise tasumise kohta (eelmenetluse lõpptähtaeg saabus 21.10.2020), siis mõistab kohus suurendatud elatise summas 250 eurot kuus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.10.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. 15.

§ 100

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, so hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks. Kogu elatis, sh lapsele ettenähtud taskuraha tuleb maksta edaspidi hageja esindaja P.M. pangakontole.

§ 100lg 2 kohaselt P.M.

lapse koos elava vanemana on kohustatud elatist kasutama lapse huvides, sh andma lapsele vajadust mööda taskuraha. 16. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 6