Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 445§ 468§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13909 Tsiviilasi V Ba, V-B Ba h

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.09.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on A B (kostja) V Ba (hageja I) ning V-B Ba (hageja II) isa. Hagejad ei ela kostjaga alates 2019 märtsist. Hageja I kulud ühes kuus moodustavad kokku 540 eurot, s.h eluase 50 eurot, spordiga tegelemine 60 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, toit 240 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, hügieenivahendid ja hooldustarbed 10 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus (kino, teater) 30 eurot, suvine puhkus 60 eurot. Hageja II kulud ühes kuus moodustavad kokku 540 eurot, s.h eluase 50 eurot, spordiga tegelemine 140 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, toit 220 eurot, hügieenivahendid ja hooldustarbed 10 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus (kino, teater) 30 eurot, suvine puhkus 60 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest 270 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna ta vabatahtlikult täidab oma kohustusi laste ülalpidamiseks, s.o maksab igakuiselt nii eluaseme (kommunaalarved) kui ka kõiki muid vajalikke kulusid. Hagejate emale laekub ka peretoetus, mille arvelt tuleb elatist vähendada. Samuti leiab kostja, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused 2 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on V Ba ja kostja (tlk 6-15) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks 3 piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Kostja on menetluses välja toonud, et täidab vabatahtlikult oma kohustusi laste ees, s.h tasub kommunaalkulusid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ega muid vajalikke kulutusi teinud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, mänguasjad, trennid, kommunaalkulud), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
5. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuiste kuludele, mis puudutab toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Kohus ei pea vajalikuks seega eraldi hinnata hagejate kulusid spordi osas (hageja I 60 eurot ja hageja II 140 eurot), riiete ja jalatsite osas (hageja I 50 eurot, hageja II 30 eurot), hügieenivahendite ja hooldustarvete osas (mõlemal hagejal 10 eurot), meelelahutuse osas (mõlema hageja osas 30 eurot), suvise puhkuse osas (mõlema hageja osas 60 eurot). Kohus märgib üksnes, et nimetatud kulud on vajalikud ja nende kulude suurus usutav ja mõistlik. Hagejad on märkinud eluasemekuludeks mõlema hageja osas 50 eurot. Kostjal on olnud vastuväide, et tema tasub eluasemekulusid. Summa osas ei ole kostja kulusid vaidlustanud. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalik ja märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et on valmis ise kommunaalkulusid tasuma. Seega puudub kostjal vajadus täiendavalt ise laste eest kommunaalkulusid tasuda. 4 Hagejad on märkinud söögikuludeks hageja I osas 240 eurot ning hageja II osas 220 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas lugeda 150 eurot. Kohtul puudub veendumus, et ühel hagejatest võiks olla suuremad toidukulud kui teisel. Kohus peab samuti eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Samas ei ole hagejad välja toonud, et vajaksid aastaringselt ravimeid ja vitamiine või et nad tarvitaksid keskmiselt kallimaid retseptiravimeid. Arvestades, et ka ravimi ja vitamiini kulu tuleb jagada terve aasta peale, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 10 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud summas 420 eurot (millest ½ on 210 eurot) ja hageja II kulud summas 480 eurot (milles ½ on 240 eurot).
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja täiendavalt PKS § 102 lg 1 sätetatud aluseid välja toonud ega tõendanud.
7. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). 5 Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKSi sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis annaks aluse täiendavalt elatist peretoetuste arvel vähendada.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 210 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas summas 240 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

§ 445

lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 8.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Käesoleval ajal on seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxx. Kui arvelduskonto number muutub, siis tuleb sellest kostjale teada anda. 11. Hagejad on palunud tunnistada käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik. Seega ei ole hageja nimetatud taotlus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. 12. Juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Kostjal on võimalik tasaarvestada ka menetluse ajal tasutud kommunaalkulud (s.o laste osa) väljamõistetud elatisega. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud, et peale menetluse lõppemist, tasub kommunaalkulusid hagejate ema. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6 Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 7