← Eesti

2-20-6600/13

Obsah (9)§ 436§ 459§ 230§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6600 Tsiviilasi O Ri ja R Ri hagi O S va

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

28. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 6

(12)29. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja O R on sündinud hagejate seadusliku esindaja R Oi ja kostja O S kooselust (tlk 5, sünnitunnistus);  hageja R R on sündinud hagejate seadusliku esindaja R Oi ja kostja O S kooselust (tlk 6, sünnitunnistus);  Harju Maakohtu 28.01.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-44666 (tlk 13-14) on kinnitatud poolte vahel sõlmitud kompromiss (tlk 15), mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma kummalegi hagejale elatist summas, mis vastab 2/3-le elatise miinimummäärast (käesoleval ajal eurot 194,67 eurot). 30. Hagejad paluvad: muuta Harju Maakohtu 28.01.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1244666 kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurust ning mõista kostjalt välja igakuine elatis kummagi hageja ülalpidamiseks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 292 eurot) alates 07.05.2019; määrata, et kostja on kohustatud maksma elatise R O arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks „Laste elatis“. Hagejad leiavad, et elatise suurust tuleb muuta, kuna on: (
  1. i)oluliselt muutunud elukallidus; (
  2. ii)oluliselt muutunud alampalk - 2013.a 320 EUR vs. 2020.a 584 EUR; (iii) hagejate kulud on suurenenud; (
  3. iv)kostja majanduslik seis ja elukorraldus on paranenud. 31. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (
  4. i)kannab lastega seotud kulusid vahetult; (
  5. ii)hagejate kulud on osaliselt mittevajalikud ning ülepaisutatud, seda kinnitab mh 2020. a veebruaris ilmunud analüüs „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“; (iii) kostja sissetulek ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  6. iv)hagejate emale makstakse riiklikke toetusi, mille arvelt on võimalik hagejate põhjendatud ja vajalikke kulusid kanda. 32. Esmalt märgib kohus, et käesoleva hagi puhul on tegemist elatise muutmise hagiga, mistõttu ei oma primaarset tähtsust see, kuidas on kostja täitnud varasema elatiselahendit. Seetõttu jätab kohus varasemate perioodidega seotud võlgnevuse temaatika tähelepanuta. Kohus selgitab, et juhul, kui hagejad leiavad, et kostja ei ole täitnud ülalnimetatud kohtumäärusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, on hagejatel õigus pöörata nimetatud kohtumäärusest tulenev elatisenõue sundtäitmisele kohtutäituri vahendusel. 33. Teiseks märgib kohus, et alusetu on hagejate nõue suurendada väljamõistetavat elatist tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seadusest ei tulene, et elatise suurust võib muuta tagasiulatuvalt, mistõttu saab elatise muutmist nõuda alates hagi esitamisest, s.o alates 07.05.

  2. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot lapse kohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud 7

(12)miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). 35.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).
  3. Selgitamaks välja hagi põhjendatuse, peab kohus analüüsima, millised on hagejate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Kohus selgitab, et ei saa laste kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatise tasumise kohustuse aluseks on poolte vahel sõlmitud kompromiss, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud.
  4. Esmalt selgitab kohus välja laste kulud. Ema on kohtuni toonud, et laste igakuised kulud on järgmised: Hagejate hinnangul Kohtu hinnangul põhjendatud Kulud ühes kuus Eluase Hageja I 144 Hageja II 144 Hageja I 50 Hageja II 50 Toit 180 180 180 180 Kommentaar Pere eluaset kasutab 5 inimest, mistõttu ühe lapse kulu on mõistlik 50 euro ulatuses. Hagejad ei ole vaatamata kostja vastuväidetele selgitanud, mis asjaoludel kulu väidetavalt just nii suur on. 6 eurot päevas toidukulu ühe lapse kohta ei ole ülemäärane kulu, tegemist on kasvavate lastega, kes 8

(12)Transport 8 8 8 8 Sidekulud 20 20 10 10 Tervishoid 15 20 10 10 Hügieenitarbed 20 20 20 20 Koolikohustus, sh arvuti järelmaks 70 70 70 70 Riided ja jalanõud 60 60 60 60 Spordivarustus, telefonide järelmaksud, kingitused, vaba aeg 30 30 30 30 vajavad täisväärtusliku toitu. Kulu on põhjendatud hagis toodud ulatuses, kostja ei ole vastu vaielnud. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning märgib, et arvestades sideoperaatorite pakutavate teenusepakettide tavapärast hinda, on põhjendatud kulu 10 eurot lapse kohta. Asjakohatu on hagejate viide sidetehnika maksumusele, kuivõrd telefonidega seotud kulud on hagejad eraldi välja toonud muude kulude kontekstis. Kohus nõustub kostjaga, et tervishoiukulu (hageja I osas 180 eurot aastas, hageja II osas 240 eurot aastas) on ülemäärane. Hagejad ei ole esile toonud, et neil oleks mõni terviseprobleem, mis tingiks sedavõrd kõrged kulud. Kohus loeb põhjendatuks 10 eurot kuus lapse kohta, mis tagab laste hooajaliste ravimite ja toidulisanditega varustatuse. Kulu on põhjendatud hagis toodud ulatuses, kostja ei ole vastu vaielnud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Seoses maailmas valitseva olukorraga ei toimu tihti õppetöö enam klassikalises vormis, mistõttu on vajalik igal lapsel arvuti olemasolu, et osaleda kontaktivabas vormis õppetöös. Tuleb arvestada ka asjaolu, et mõlemal lapsel on eraldi arvutit vaja, kuna eelduslikult toimub õppetöö mõlemal samaaegselt. Arvestades arvutite maksumust, sh tavapäraste koolitarvete maksumust, leiab kohus, et kulu on märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd tegemist on kasvavate ja aktiivsete lastega, siis on 720-eurone aastakulu põhjendatud. Kulu oleks sedavõrd suur ka olukorras, kus lastele ostetakse riideid allahindluste ajal ning outlet poodidest. Selle raha eest tuleb soetada viisakad riided, vaba aja riided, talve- ja suveriided ja jalanõud jne. Kuivõrd kostja on ise viidanud, et laste riided ja jalanõud on tihti olnud kulunud moega, siis ei saa kohtu hinnangul mastaabisäästuga arvestada – ajaks, mil laps nimetatud esemetest juba välja kasvab, on need amortiseerunud. Kulu on põhjendatud hagis toodud ulatuses. Lapsed tegelevad veespordiga. Telefoni olemasolu on vältimatult vajalik. Keskmine laps käib ühes kuus mitmel sünnipäeval ning kingituse viimine on hea tava. Ei 9
(12)Õppekäigud, treeningud Taskuraha 60 40 60 40 20 20 20 20 Kokku (eurot): 627 612 518 498 saa olla mõistlikku vaidlust, et lapsed vajavad õppetöö ja huvitegevusele vahelduseks ka meelelahutust. Kulu on põhjendatud hagis toodud ulatuses, kostja ei ole vastu vaielnud. Kulu on põhjendatud hagis toodud ulatuses.
  1. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja nende vajadustest. Lastele meeldib tegeleda spordiga, mis nõuab tavapärasest mõnevõrra suuremaid kulutusi.
  2. Kokku on hageja I põhjendatud ja vajalikud kulud 518 eurot ja hageja II põhjendatud ja vajalikud kulud 498 eurot. Üks vanem on seega hageja I kulusid kohustatud kandma 259 euro ulatuses ning hageja II kulusid 249 euro ulatuses, kokku 508 eurot.
  3. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja sissetulekuks on igakuine töötasu 1000-1200 eurot. Äriregistrist nähtub, et kostja ettevõtluses ei tegutse. Kinnistusregistrist nähtub, et kostjale kuulub korteriomand xxx (registriosa nr xxx), kusjuures korteriomandil ei ole hüpoteeke. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (reg nr xxx; koormatud registerpandiga). Kostja suhtes täitemenetlusi käimas ei ole. Kostja igakuised püsikulud on järgmised: eluasemekulu 120 eurot; auto kulud kokku 176 €; krediitkaardi tagasimakse 100 €; toit 200 €; riided, jalanõud 50 €; sidekulu 17 € (telefon, internet); hügieen + tervishoid (sh optilised prillid) 40 €; vaba aeg, kultuur, puhkus 30 €; vältimatud kulutused (remont, auto remont, juuksur jms) 40 €. Kohtu hinnangul ei kuulu arvestamisele elatise tasumisega seonduv, kuivõrd käesoleval juhul kohus tuvastab, millises ulatuses on kostja võimeline edaspidiselt elatist tasuma. Lastega seotud kulutused on osaliselt põhjendamatud, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et kostja (kohtudes lastega pigem harva) teeb neile vahetult igakuiselt kulutusi 150 euro ulatuses, kohus peab mõistlikuks kulutusi summas 50 eurot. Kulud kokku 823 eurot. Pärast kõikide vältimatute kulude kandmist jääb kostjale vabu rahalisi vahendeid 177 - 377 eurot, keskmiselt 277 eurot. Arvestades hagejate põhjendatud ja vajalike kulude suurust (hageja I kulud 259 eurot ning hageja II kulud 249 eurot, kokku 508 eurot), on kohus seisukohal, et kostja sissetulek ei võimalda hagejatele kuludele vastavat ülalpidamist anda. Siiski kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja viidanud, et elab abikaasale kuuluvas eluruumis. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub kinnisvara, mida ta oma elukohana ei kasuta, leiab kohus, et kostjal on piisavalt vara, mille võõrandamise arvelt hagejate ülalpidamiskohustust täita. Kostja huvi omada kinnisvara (mida ta ise elukohana ei kasuta) ei kaalu üles hagejate huvi saada oma vajadustele vastavat ülalpidamist. 10
(12)Seega on kohus tuvastanud, et kostja on võimeline laste põhjendatud ja vajalike kulude katteks elatist tasuma, kuivõrd tema majanduslik seda võimaldab. Puuduvad ka takistused suurema sissetuleku teenimiseks või igakuiste kohustuste kärpimiseks.
  1. Kostja on märkinud, et ajal, mil hagejad viibivad kostjaga, teeb kostja lastele kulutusi ka vahetult. Kohus märgib, et nimetatud väide ei muuda asja tulemust, kuivõrd kostja ei ole esile toonud millal ning millistel asjaoludel on kostja hagejatega seotud kulusid kandnud. Kostja ei ole esitanud ka vastavaid tõendeid. Samuti on kohus seisukohal, et kostja veedab hagejatega aega sedavõrd vähe, et nimetatud perioodil tehtud kulutuste arvestamine elatise väljamõistmisel ei ole põhjendatud. Kohus jätab väite tähelepanuta.
  2. Kostja viited Justiitsministeeriumi uuringule ei ole asjakohased. Nimetatud uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi laste vältimatult vajalike kulude kohta, arvestades sealjuures laste isikust ja elulaadist tulenevaid erisusi. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära.
  3. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Seega leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 28.01.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-44666 kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurust (määruse p-d 1 ja 2) ning mõista kostjalt alates 07.05.2020 välja igakuine elatis hageja I ülalpidamiseks summas 259 eurot ja hageja II ülalpidamiseks summas 249 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 13 märkinud järgmist: „Ühtse kohtupraktika kujundamiseks märgib kolleegium, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja 11
(12)ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada.“ Tuginedes viidatud lahendile mõistab kohus muudetud suuruses elatise välja kuni laste täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas jääb kehtima varasem määrus. Seetõttu jääb rahuldamata ka hagejate

§ 445

lg 1 kohane taotlus määrata, et kostja on kohustatud maksma elatise R O arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks „Laste elatis“. Vastav kohustus juba tuleneb viidatud kohtumääruse p-ist

  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 47.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot kummagi hageja nõude osas. Menetluskulude jaotus 48.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus muutis elatise suurust hagejate kasuks, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 49.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 50. Hagejatel ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.