Obsah (8)

§ 178§ 168§ 663§ 659§ 466§ 175§ 45§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6769 Koh

§ 178lõige 4).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-20-6769 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 07.05.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi elatise vähendamiseks.
2. 14.10.2020 kohtuistungil võttis hageja hagi tagasi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 30.10.2020 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 550 eurot, mis tuleb tasuda Q OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXX.
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lõike 1 punkti 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks. 5. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist seoses hagi rahuldamisega kostja poolt, jäid menetluskulud

§ 168lõike 2 kohaselt hageja kanda.

1. 14.10.2020 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 750 eurot 7h 30min esindaja töö eest tunnihinnaga 100 eurot. Kostja lepinguline esindaja on teinud menetluse raames järgmised menetlustoimingud: 19.06.2020 kostja esmane nõustamine büroos 30min; 20.06.2020 toimiku dokumentidega tutvumine, analüüs (hagiavaldus koos lisadega, puuduste kõrvaldamine koos lisadega, tõendid 2tk, menetlusse võtmise määrus, kohtuotsus, millega elatis on välja mõistetud) 1h 30min; 22.06.2020 hagiavaldusele vastuse projekti koostamine 2h; 25.06.2020 nõupidamine kliendiga – faktiliste asjaolude täpsustamine, tõendite hindamine, vastuse lõplik vormistamine ja edastamine kohtule 1h; 06.07.2020 menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule 15min; 13.08.2020 hageja seisukohaga tutvumine 30min; 04.09.2020 Maksu- ja Tolliameti vastustega tutvumine 15min; 07.09.2020 kostja tõendi läbivaatamine (konto väljavõte) ja edastamine kohtule 15min; 14.10.2020 kohtuistungil osalemine ja protokolliga tutvumine 1h; 14.10.2020 menetluskulude nimekirja täpsustamine ja edastamine kohtule 15min. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, leides et kostja põhjendatud õigusabikuludeks tuleks määrata maksimaalselt 2,5h.
2. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
3. Kohus leidis, et kostja esindaja tehtud menetlustoimingud ja toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud osaliselt. Hinnates ja analüüsides kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid perioodil 19.06.2020 kuni 25.06.2020, asus kohus seisukohale, et arvestades asja keerukust, hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ja mahtu, samuti kliendiga nõupidamistele kulunud aega, tuleb eelnimetatud perioodil tehtud menetlustoiminguid lugeda põhjendatud ja vajalikuks mahus kokku 3h. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalikud.
4. Lähtudes esindaja tunnihinnast 100 eurot (käibemaksuta), kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 550 eurot (5h 30min x 100€/t). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale välja mõistmisele menetluskulu 550 eurot. 2 2-20-6769 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osaliselt menetluskulude suurust puudutavas osas ning teha uus määruse, millega lugeda kostja põhjendatud õigusabikuludeks maksimaalselt 3,5h ja määrata sellele vastava menetluskulu suurus.
6. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus olulises osas vastuoluline ja ebaselge. Kohus rikkus põhjendamiskohustust perioodist 19.06–25.06.2020 väljapoole jäävate menetlustoimingute hindamise puhul, 2h 30min ei ole nende toimingute jaoks vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus on märkinud kohtuistungi kestuseks 1h, tegelikkuses kestis istung 30min ning kostja ja tema esindaja ei pidanud üldse aktiivselt istungist osa võtma, kuna istungi alguses võttis hageja hagi tagasi. Seega ei ole kulu 1h istungil osalemise eest põhjendatud. Kostja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis on põhjendamatult suur, arvestades, et tegemist on mitteadvokaadist esindajaga ning ka sellega, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Hageja peab põhjendatuks 80 eurot tunnis.
7. Kostja leiab, et määruskaebus on puudustega ja põhjendamatu.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 3,5h lepingulise esindaja tasu ületavas osas. Osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, samuti hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

15. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu 3 2-20-6769 osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud määrus on menetluskulude kindlaksmääramise osas vastuoluline ja ebaselge. Kohus on määruses 19.06–25.06.2020 õigusabitoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikku aega vähendanud 3 tunnini (taotletud 5 tunnist) ning ülejäänud toimingute osas pidanud ajakulu täies mahus põhjendatuks, s.o 2h 30min. Seega kokku pidas kohus põhjendatuks esindaja ajakulu 5h 30min ulatuses, millele vastab kohtu poolt välja mõistetud 550 eurot (arvestades tunnitasu 100 eurot). Kohtu põhjendused, arvutuskäik ja väljamõistetud menetluskulude summa on omavahel kooskõlas.
2. Maakohus ei ole märkinud istungi kestuseks 1h nagu hageja kaebuses ekslikult leiab. Kohus leidis, et menetluskulude nimekirjas märgitud toiming „kohtuistungil osalemine ja protokolliga tutvumine“ on põhjendatud taotletud ehk 1h ulatuses. Seejuures nähtub kohtuistungi protokollist, et istung kestis kell 14:59–15:37, s.o 38min (seega rohkem kui pool tundi) ning tuleb arvestada, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu sisaldab ka protokolliga tutvumist. Kaebuses esiletoodu, et kostja ja tema esindaja ei pidanud aktiivselt istungist osa võtma, esindaja istungil osalemise ajakulu põhjendatuse hindamisel asjakohane ei ole. Puudub vaidlus, et kostja esindaja oli kõnealusele kohtuistungile kohtukutse alusel kutsutud ning seal ka terve istungi viibis. Sellega on kostjal

§ 175

lõike 1 mõistes põhjendatud ja vajalik menetluskulu esindaja istungil osalemise eest tekkinud ning asjaolu, kas istungil viibimine nõudis ka esindaja aktiivset osavõttu, siinkohal tähtsust ei oma. Kolleegium märgib, et esindaja aktiivsus võib omada teatud juhtudel tähendust istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuse hindamisel, kuid antud juhul sellist kulu taotletud ei ole. 19. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb

§ 175

lõike 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus saab teha eelkõige tsiviilasja keerukusest ja mahukusest ning esindaja kvalifikatsioonist lähtudes (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tunnitasu puudutav kaalutlusotsus põhjendatud ja diskretsiooni piiride rikkumist kohtule ette heita ei saa. Seejuures on kohus arvestanud ka esindaja kvalifikatsiooni, kuivõrd kolleegiumile teadaolevalt on keskmised advokaadi tunnitasud oluliselt kõrgemad kui praegusel juhul taotletud 100 eurot. 20. Seoses kostja määruskaebuse vastuses esitatud ettepanekuga kaaluda hageja lepingulise esindaja menetlusest kõrvaldamist

§ 45

lõike 2 alusel, märgib kolleegium, et ei pea seda käesolevas menetluse staadiumis vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu

§ 218

lõikes 3 sätestatule, millest tulenevalt ei saaks hageja praegune lepinguline esindaja nagunii enam hagejat edasises võimalikus kaebemenetluses esindada. 21.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 22.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4