Obsah (7)

§ 663§ 667§ 659§ 171§ 172§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18458 Ko

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7 2-19-18458 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 07.09.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud. 31. Esmalt otsustab kohus määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise. Lapse ema on koos vastusega kaebusele esitanud Q kooli arve, mis on esitatud emale kui vanemale, kellega kool on sõlminud lepingu 2020/2021 õppeaastaks. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendi, mis on esitatud asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks,

§ 667lõike 3 teise lause alusel tsiviilasja materjalidesse vastu.

32. Määruskaebuses leitakse, et vaidlustatud määrusest ei nähtu konkreetselt, millise õigusnormiga ei olnud avaldus kooskõlas. Ringkonnakohus selgitab, et last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine (samuti PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine) on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Seega ei saagi öelda, et avaldus ei olnud mingi õigusnormiga kooskõlas või vastuolus, vaid avaldus ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti avalduse rahuldamata jätmisel jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Vastuseks konkreetsetele määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Kaebuses leitakse, et kohus jättis tähelepanuta, et lapsel on juba kolmas aasta järjest lõpetamata nii
2. kui ka
3. klass. Seega leiab kaebaja jätkuvalt, et ema ei ole suuteline tagama, et laps saaks vajaliku hariduse. Eeltoodud (tõendamata) väide on vastustajate seisukohtadega määruskaebemenetluses ümber lükatud. Eestkosteasutuse vastusest kaebusele nähtub, et telefonivestlusel Q kooli õppejuhiga said lastekaitsespetsialistile teatavaks järgmised asjaolud: lapsel läheb koolis 2020/21 õppeaastal normaalselt, paremini kui varasemalt; laps käib
4. klassis; laps saab kõik määratud rehabilitatsiooniteenused koolist ja neid ka kasutatakse aktiivselt, kooli psühholoog tegeleb lapsega; õpilaskodu laps hetkel ei kasuta, kuid koht on olemas; igapäevaselt on laps kooli jõudnud ja õppejuhi sõnul on neil emaga kokkulepe, et kui lapsel tekib probleeme koolikohustuste täitmisega, tuleb laps õpilaskodusse. Ka ema kinnitab vastuses määruskaebusele, et laps käib
5. klassis. Seega on isa väited
6. ja
7. klassi lõpetamata jäämise osas ebaõiged. Samuti märgib ema, et kuivõrd isa ei soovinud pikendada lepingut Q Kooliga, sõlmis ema ise kooliga uue lepingu selleks, et laps saaks samas koolis edasi õppida. Samuti tasub ema erakooli õppemaksu, tõendina on esitatud kooli arve septembri ja oktoobri
8. a kohta. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele isa väited, et ema ei ole suuteline tagama, et laps saaks vajaliku hariduse. Asja materjalidest nähtuvalt jätkab laps 2020/
9. õppeaastal ema sõlmitud lepingu alusel õppimist Q koolis
10. klassis, lapsel läheb koolis paremini kui varasemalt (sh käib ta igapäevaselt koolis), tal on olemas koht õpilaskodus ning 8 2-19-18458 koolis pakutakse lapsele kõiki vajalikke teenuseid. Kolleegium nõustub ka emaga, et isa seisukohad ja käitumine menetluse ajal on vastuoluline – ühelt poolt soovib isa tungivalt, et laps saaks hariduse, mistõttu korraldas algselt ka lapse õppima asumise Q kooli, samas ei olnud menetluse ajal enam nõus lapse õpingute jätkamisega Q koolis, mis lapsega tegelenud spetsialistide sõnul on lapse eripära arvestades temale hetkel parim kool. Seega on isa meelemuutus otseselt lapse huvidega vastuolus. Määruskaebuses ei ole isa eeltoodu osas mingeid täiendavaid selgitusi esitanud.
11. Kaebuses leitakse, et lapse arvamus ei omanud antud juhul määravat tähendust, kuna üle 14-aastasel lapsel on nn vetoõigus üksnes hooldusõiguse üleandmise nõude lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd avaldusest nähtuvalt soovib isa saada õiguse määrata igakordselt lapse elukohta, on vähemalt elukoha määramise õiguse osas sisuliselt tegemist hooldusõiguse küsimusega. Otsustusõigust PKS § 119 tähenduses saab vanem taotleda teatud lapsega seotud küsimuses ühekordse otsuse tegemiseks. Seega olnuks iseenesest vähemalt elukoha määramise õiguse osas põhjendatud jätta avaldus rahuldamata ka üksnes PKS § 137 lõike 2 punkti 1 alusel, mida aga maakohus antud juhul ei teinud, lahendades avalduse siiski tervikuna PKS §-st 119 lähtudes.
12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isa seisukohtadest jääb ebamääraseks, kus saaks olema lapse peamine elukoht juhul, kui see jääks isa määrata. Seda ei ole täpsustatud ka määruskaebuses, milles on üksnes kohtule ette heidetud, et kohtul puudus põhjendatud alus isa vastavates väidetes kahelda ning kohus ei saanud eeldada, et isa igaks juhuks vastava elamispinna ette ära ostab, teadmata, kas ta üldse saab kohtult õiguse laps sinna elama majutada. Maakohtu määruse kohaselt on isa enda elukoht Tallinnas ning kohtuistungil on nimetatud lapse uueks võimalikuks elukohaks ka Kilingi-Nõmme. Maakohus leidis, et arvestades, et isa viibib tööülesannete tõttu olulise aja Eestist ära, on selgusetu, kuidas on tagatud sel ajal lapse eest hoolitsemine ja tema järelevalve, seda enam, et laps vajab toetavat perekeskset keskkonda. Ka määruskaebuses ei ole selles osas täiendavaid selgitusi esitatud. Kaebuses esiletoodu võimaldab pigem järeldada, et isa sooviks on osta lapsele eraldi elamispind, kuhu laps iseseisvalt (vähemalt mingitel perioodidel) majutada. Selline elukorraldus aga lapse huvide ja vajadustega kindlasti kooskõlas ei oleks, kuivõrd asjas on tuvastatud, et laps vajab ajal, mil ta ei viibi õpilaskodus, stabiilset ja tema arengut toetavat keskkonda.
13. Kaebuse väited ema süüst lapse ja isa võõrandumises ning lapse puude eksliku määramise kohta asja lahendamisel tähtsust ei oma ning ringkonnakohus neid seetõttu kohtulahendis ei käsitle.
14. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, puudub ringkonnakohus alus muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ei ole kaebuses vastuväiteid esitatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171

lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172

lõike 3 teine lause).

§ 174

lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 39. Lapse ema menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 252 eurot (sh käibemaks) esindaja 3 t töö eest, 9 2-19-18458 mis seisnes kaebusega tutvumises ja seisukoha koostamises, tunnitasuga 84 eurot koos käibemaksuga. Taotluses on esitatud

§ 174lõike 10 ja § 176 lõike 5 kohased kinnitused.

Kaebaja kulude osas vastuväidet ei esitanud. Arvestades tsiviilasja keerukust, määruskaebuse ja esitatud vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lõike 1 mõistes.

Ka esindaja tunnitasu 84 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja vastab esindaja kvalifikatsioonile ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt lapse ema kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 252 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 10