Obsah (5)

§ 477§ 371§ 150§ 372§ 172

2-20-12548 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-12548 Menetlusosalised ja nende esindajad

) § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigest, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb avalduse menetlusse 2 võtmise otsustamise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 järgi jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Avaldaja on taotlenud asja lahendamist vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le
3. Kohus selgitab, et TMS § 218 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Esitatud avaldusest ning puuduste kõrvaldamisest ei nähtu, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse (arestimistoimingute) peale, millised on need toimingud, mille peale kaebus on esitatud ja millal need toimingud tehti, kas ja millal on kohtutäitur kaebuse lahendanud ning millal on avaldaja kohtutäituri vastavasisulise otsuse kätte saanud. Esitatud kaebusele on lisatud teade arestimistoimingu kohta, mis on koostatud 08.06.
4. a (tl 10-11). Lisaks on kaebusele lisatud kohtutäitur Oksana Kutšmei 13.07.
5. a otsus (tl 4-9) Exxxxx Pxxxxxx kaebusele kohtutäituri tegevuse peale. Viidatud otsusest nähtuvalt informeeris kohtutäitur 08.06.
6. a teatega Exxxxx xxxxxxx asjaolust, et täitemenetluse käigus pöörab kohtutäitur sissenõude võlgnikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx,xxxxxxx linn (registriosa nr 1293135). 19.06.
7. a laekus kohtutäiturile Exxxxx Pxxxxxx pöördumine, milles viimane avaldas rahulolematust kohtutäituri otsusega pöörata sissenõue kinnisasjale. 13.07.
8. a otsusega jättis kohtutäitur Exxxxx Pxxxxxx kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul saab kaebuses esitatud asjaoludest järeldada, et avaldaja on kohtutäituri 13.07.
9. a otsuse kätte saanud vähemalt
10. a juuli lõpus või augusti alguses. Nii nähtub esitatud asjaoludest, et võlgnik on korduvalt lahenduse leidmiseks kohtutäituri poole pöördunud. Kohtutäituri 13.07.
11. a otsusele kaebust esitatud ei ole ning käesolevaks ajaks on möödunud ka TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt saab kohtu hinnangul järeldada, et ka kohtutäituri 08.06.
12. a teatele (s.o vara arestimistoimingut teatamine) esitatud kaebus on kohtutäituri 13.07.
13. a otsusega läbi vaadatud (nimetatud otsuse punkt 3) ning jäetud rahuldamata. Seega kohtutäituri 13.07.
14. a otsusele kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotletud ei ole.
15. Esitatud avalduse kohaselt on kohtutäitur on 24.08.
16. a palunud Exxxxx Pxxxxxxx teada anda, millisel kuupäeval Exxxxx Pxxxxxx tagab kohtutäituril kinnistuga tutvumise võimaluse. Seega tuleb kohtul käesolevalt kontrollida kas kohtutäituri tegevus, mida avaldaja vaidlustab, on TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tegevus, mille peale saab kaevata. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-42-08). Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohtutäituri 24.08.
17. a pöördumist võlgniku poole ei saa käsitelda tegevusena, mida saaks vaidlustada. Kohtutäituri 26.08.
18. a vastust Exxxxx Pxxxxxxxx kaebusele lisatud ei ole ning esitatud asjaoludest nähtuvalt ka 3 sellele otsustusele kaebust kohtutäiturile esitatud ei ole. Esitatud kaebuses ei ole nimetud ühtki kohtutäituri konkreetset toimingut, mida soovitakse vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et etteheiteid kohtutäituri tegevusele, mis on lahendatud 13.07.
19. a otsusega, esitatud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas võimalik tõlgendada esitatud avaldust nii, et vaidlustatud on kohtutäituri tegevust TMS § 217 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud selle peale esitada ka kaebust TMS § 218 lg 1 alusel. Sellest omakorda tulenevalt ei ole kohtul võimalik rakendada ka taotletud esialgset õiguskaitset.
20. Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleb kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (

§ 371

lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2).

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Eelneva tõttu ei ole kohtule esitatud kaebus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

1. Kui avaldaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse toimetamisel, tuleb vaidlustada konkreetne toiming või otsus (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1). Lisaks on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega (TMS § 223).
2. Avaldaja on avalduse esitamisel 01.09.
3. a tasunud riigilõivu 15 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab avaldajale, et

§ 150

lg 1 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 13.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista pärast puuduste kõrvaldamist uuesti avalduse esitamist kui selle esitamise tingimused on täidetud. 14.

§ 172

lg.10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse … kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4