alusel täiteasja nr 084/2012/855 raames, kus on alustatud täitemenetlus sissenõudja Swedbank AS ja Tartu Maakohtu 25.06.
alusel ühinenud veel üks sissenõudja, kelle nõudeid menetletakse teise kohtutäituri büroos. Kohtutäitur on võlgnikule kuuluva ½ kaasomandi osale kinnisasjast regitriosa nr 13850050 sissenõude pööramisega algust teinud ligikaudu aasta tagasi - 04.02.
) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 4.
lg-test 1, 2 tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks, kui siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Täitedokumendi täitmiseks on avaldusest nähtuvalt vajalik arestida võlgniku kaasomandis olev kinnisasi ning see hiljem võõrandada.
ja § 85 järgi on kaasomandis oleva majaosa võõrandamiseks vajalik võimaldada soovijatel majaosaga ja kinnisasjaga tutvuda. Eramusse ja kinnisasjale sisenemine nende ostuhuvilistele tutvustamiseks on seega vajalik täitedokumentide täitmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-15). 5. Kohus leiab, et kuna võlgnik Txxxx Jxxxxxxxx kontakteerumine ja temalt nõusoleku saamine täitemenetluse toiminguteks
lg.1 korras ei olnud võimalik, tuleb otsustus teha
Jxxxxxx kaasomandis ning valduses olevale kinnisasjale (registriosa numbriga 13850050) sisenemiseks
Sellise loa andmine kohtutäiturile on põhjendatud võlgniku varasema käitumisega, sh võlgnik on keeldunud koostööst kohtutäituriga. Soovijatel on
lg 1 kohaselt õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile tuleb eeltoodust tulenevalt anda
lg-te 1, 2 alusel luba (juhul, kui Txxxx Jxxxxxxxvabatahtlikult kinnisasjale sisenemist ja seal viibimist ei võimalda) siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega ilma Txxxx Jxxxxxx nõusolekuta tema kaasomandis olevasse majja ja kinnisasjale esmalt arestimistoimingu läbiviimiseks ning seejärel hiljem vajadusel ruumide ostuhuvilistele tutvustamiseks. 7.
Seetõttu peab kohus otstarbekaks lubada kohtutäituril siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega korterisse võlgnikule eelnevalt ette teatatud aegadel ja iga enampakkumise puhul mitte rohkem kui kahel korral. 3 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.
lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 9. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb riigilõiv jätta võlgniku kanda. Riigilõiv hagita menetluses läbivaadatava asja esitamisel on RLS § 57 lg 5 alusel 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Asjaolu, et kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei vabasta võlgnikke TsMS § 172 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Muud võimalikud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Kohus mõistab Txxxx Jxxxxxxxx välja riigilõivu 50 eurot riigi tuludesse TsMS § 179 lg.1, lg.5, lg.6, lg.9 korras. Riigilõiv tuleb riigi tuludesse tasuda 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Menetluskulude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.