Obsah (9)
§ 436§ 368§ 162§ 177§ 138§ 143§ 144§ 174§ 2KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- Käesoleval juhul on vaidluse all xx xx xxxx surnud CC (hageja ema, kostja vanatädi) käsikirjaline testament, mis kannab kuupäeva 12.08.
- Testamente on pärimisseaduse (PärS) § 20 lg 1 kohaselt kahte liiki – notariaalne ja kodune. Kuna testament ei ole antud 2
(5)Tsiviilasi nr 2-17-18201 isiklikult notari hoiule ega ole notariaalselt tõestatud, samuti on sellel üksnes väidetava pärandaja allkiri, saab see kehtida üksnes juhul, kui ta vastab PärS § 24 sätestatud omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuetele. PärS § 24 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Sama paragrahvi teine lõige lubab sellisel testamendil muutuda notariaalselt tõestatud testamendiks, kui see esitatakse notarile ja notar koostab selle alusel notariaalakti, kuid käesoleval juhul notari kinnitusel (tl 76) on testament küll anonüümselt notarile saadetud, ent pärimismenetlust algatatud ei ole. Seega tuleb lähtuda PärS § 24 lg 1 nõuetest. Kui eeldada, et testamendis märgitud kuupäev on õige, saab see kehtida PärS § 25 lg 1 kohaselt, sest testamendi ja testaatori surma vahele jääb vähem kui 6 kuud.
- Asjas on hageja taotlusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud käekirjaekspertiis, milles on tehtud järeldus, et testament ei ole väga tõenäoliselt CC kirjutatud. Seda, kas allkirja, on kirjutanud CC, ei ole eksperdid võimelised määrama. Samuti ei ole ekspertide hinnangul võimalik määrata tõenäosust, et testamendi teksti ja allkirja on kirjutanud erinevad isikud. Ekspertide määratlus „väga tõenäoliselt“ põhineb akti lisaks oleval arvamuste skaalal, mis on 9-astmeline, alates kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlusel sama kirjutajaga (aste 1) ja lõpetades kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlemisel erineva kirjutajaga (aste 9). Käesoleval juhul on tegemist 8.astme järeldusega – väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad. Skaala sellekohase järelduse selgitus ütleb: Esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad, materjalist tulenevad piirangud puuduvad või on neid väga vähe. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju lahkuminekuid. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur.
- Kohus tõdeb, et puudub alus asuda ekspertidest teistsugusele seisukohale ning nimetatud aktiga, aga ka kohtuniku poolt eriteadmisi omamata visuaalsel vaatlusel tuvastatuga, on kohus veendunud, et vähemalt testamendi teksti ei ole kirjutanud CC Testamendi originaali allkiri on lõpetamata, see tundub olema kirjutatud teistsuguse kirjutusvahendiga (miks pidanuks testamendi kirjutamise ajal vahetama kirjutusvahendit), selge erinevus on nt k-tähe ja numbrite 2 ja 7 kirjutamisel võrrelduna ekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjaliga. Neile kõigile erinevustele on tähelepanu juhitud ka ekspertiisiaktis, kusjuures viimases on kokku tuvastatud 12 lahkuminekut nii tähtede ehituse, tähtede ja täheelementide kirjutamisel liikumise vormi, täheelementide sidumisel liikumise vormi, tähtede sidumise ja punktide asetuse osas. Isegi kui eeldada, et CC kirjutas allkirja ise, kuid teksti kirjutas keegi teine, on tegemist testamendi puudusega, mis tingib selle tühisuse. Kohus peab tähelepanuväärseks ka seda, et sarnaselt hageja väidetule on eksperdid ilma kohtu poolt vastava küsimuse esitamiseta akti lk 2 alumises lõigus märkinud, et testamendi tekstil on kokkulangevusi DD käekirjaga (hageja poolt esitatud võrdlusmaterjal). Kostja on menetluse käigus korduvalt väitnud, et ekspertiisiks saadetud võrdlusmaterjal ei ole CC käekiri, kuid ta ei ole neid väiteid ühegi tõendiga põhistanud, samas on kohus ise kõnealuseid võrdlusmaterjale uurides seisukohal, et suure tõenäosusega on need ühe ja sama isiku kirjutatud ja materjalide sisu arvestades (puudutavad CC eestkostetavat EE) on usutav, et kirjutajaks oli CC.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu (testament on ühepoolne tehing) seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kodune testament, mille tegemise juures pealegi ei ole tunnistajaid, peab olema tehtud täpselt seaduse nõudeid järgides ja vähemalt kogu tekst ja allkiri kui olulised vorminõuded peavad olema kirjutatud testaatori poolt. Nende nõuete mittejärgimine toob kaasa testamendi tühisuse. Hageja ei saa küll testamenti tühistada, ta on ekslikult oma nõude sellisena sõnastanud (testamenti saab tühistada 3
(5)Tsiviilasi nr 2-17-18201 üldjuhul testaator PärS § 88 alustel), kuid hageja nõude sisu on selge – ta soovib, et kohus tuvastaks testamendi tühisuse, mille vastu on temal õiguslik huvi
§ 368mõttes, kuivõrd selle tulemusena on temal kui esimese ringi pärijal õigus pärida ema järel. Hageja viide Pär
S § 88 lõikele 7 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole pettuse teel koostatud testamendiga, vaid testamendi tühisuse aluseks on selle mittekirjutamine testaatori poolt (sisuliselt testament puudub). Seega rahuldab kohus hagi ja tuvastab 12.08.2017 kuupäeva kandva CC testamendi tühisuse. 11. Mis puutub poolte vastukäivatesse väidetesse nende ja CC suhete osas, siis kohus ei pea neid väiteid asjas ei olulisteks ega tõendatuks (ühtki tõendit CC läbisaamise kohta pooltega või kavatsuste kohta oma viimse tahte osas nõuetekohaselt esitatud ei ole, poolte väited on paljasõnalised). Isegi kui kohus tuvastaks menetluse käigus, et CC soovis testamendiga oma vara kostjale pärandada, ei muuda see eelpooltuvastatud olulist vastuolu seadusega testamendi vorminõuete rikkumisel. 12.
§ 162
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi sisuliselt rahuldanud. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 172-173) kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamise riigilõiv 302.30 EUR - ekspertiisikulud 280 EUR - kulutused õigusabile 2008.50 EUR + käibemaks ehk 2410.20 EUR 13. Kostja märgib oma seisukohas (tl 178), et hagejale väidetavalt õigusabi andnud xxxxxxxx xxxx xxxxxx OÜ-l ei ole juristi ja selle juhatuse ainus liige on hageja sõbranna. Kostja palub menetluskulusid temalt mitte välja mõista. 14.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
§ 143
p 1 järgi on asja läbivaatamise kuludeks muuhulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt
§ 174
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatuks tuleb pidada ekspertiisikulusid 282 EUR, milline summa tuleneb käekirjaekspertiisi puhul kohtuekspertiisiseadusest ning mille osas on kohtu 03.09.2019 määrusega hageja poolt tasutud summa riigituludesse kantud. Samuti on põhjendatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 EUR, sest ilma nimetatu tasumiseta ei oleks kohus hagi menetlenud. Riigilõivu tasumisel makstud teenustasu 2.30 EUR ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista, sest kõnealuse summa saanuks maksta ka teenustasuta (nt ülekandega).
§ 2
mõte on asja läbivaatamine võimalikult väikeste kuludega, mitte nende menetlusosalistele juurdetekitamine. Samuti ei ole põhjendatud hageja kulutused õigusabile, kuivõrd kogu menetluse käigus ei ole hageja kordagi märkinud, et tal on esindaja või et tema eest koostab menetlusdokumente esindaja. Menetluskulude tekkimine, mh õigusabile tehtud kulutuste näol, peab olema ettenähtav ja sellega peab vastaspool saama arvestada, millist seisukohta on Riigikohus väljendanud korduvates lahendites. Esitada alles menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väide esindaja kasutamise ja sellele kulutatud märkimisväärsete rahaliste vahendite kohta ei ole menetlusõiguste (mh õigus esindajale) heauskne kasutamine ja 4
(5)Tsiviilasi nr 2-17-18201 kohus sellele heakskiitu ei anna. Seega kindlaksmäräamise taotluse 582 euro ulatuses. rahuldab kohus hageja menetluskulude /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 5
(5)