Obsah (4)

§ 651§ 657§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-622 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et aurusauna ventilatsioon ei vastanud keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Eriteadmistega isikute EK ja ES 05.02.2018 arvamuse kohaselt ei võimalda aurusauna ebapiisav õhuvahetus ruumil kuivada pärast kasutamist, mis toob omakorda kaasa ohu hallituse tekkele. Aurusauna ebapiisav õhuvahetus on projekteerimise faasis ventilatsiooni lahendusse sisse projekteeritud. CEN/TR 14788:2006 standardi järgi on ette nähtud sauna õhuvahetus minimaalselt 6 l/s, kuid käesolevas lahenduses on kasutatud väljatõmbe õhuvahetuseks vaid 3 l/s. Õhuvahetus on selgelt liiga väike. Saunade puhul kasutatakse lahendust, kus sissepuhkeõhk antakse ruumi laest/ülemisest tsoonist ning väljatõmbeks on kaks väljatõmbeplafooni – üks ruumi allosas ja teine ruumi laes. Kusjuures ruumi laes olev väljatõmbeplafoon avatakse ruumi kuivatuseks (I kd tl 23-28). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et ventilatsioonisüsteemi puudust saanuks tuvastada üksnes mõõtes aurusauna kuivamise kiirust. Eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse kohaselt tulenes puudus sellest, et ventilatsioonisüsteem oli juba projekteeritud ebapiisava õhuvahetusega. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et ebapiisavat õhuvahetust sai tuvastada üksnes konkreetse mõõtmisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et CEN/TR 14788:2006 standardit saab kasutada ventilatsiooni keskmise kvaliteedi väljaselgitamisel. Kostja on väitnud, et standardis märgitud õhuvahetuse nõuded kohalduvad saunale, mitte aga aurusaunale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud. Eriteadmistega isikud kui vastava valdkonna asjatundjad on lähtunud nimetatud standardist tulenevatest õhuvahetuse nõuetest ning kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et nimetatud õhuvahetuse nõuded aurusaunale ei kohaldu. Kostja poolt esitatud Sisustuswebi portaalis avaldatud artikkel (I kd tl 77), mille kohaselt aurusaun ei vaja lisaventilatsiooni, ei lükka ümber eriteadmistega isikute EK ja ES arvamust. Sisustuswebi portaali artiklist ei saa teha järeldusi konkreetse (käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva) aurusauna ventilatsiooni kohta. Samuti ei lükka eriteadmistega isikute EK ja ES arvamust ümber kostja esitatud KG arvamus (I kd tl 133-134). Selles arvamuses ei hinnata aurusauna ventilatsiooni, vaid EK ja ES arvamust. KG hinnang ei anna alust seada EK ja ES arvamuses esitatut kahtluse alla. Kostja on viidanud, et aurusauna tootja TYLO kasutusjuhendist nähtuvalt oli olemasolev ventilatsioon aurusaunale piisav. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub, et hageja aurusaun ei ole TYLO poolt toodetud. Käesoleval juhul on eriteadmistega isikud EK ja ES käinud asjaoludega kohapeal tutvumas ning oma eriteadmistest lähtuvalt asunud seisukohale, et õhuvahetus hageja korteris olevas aurusaunas ei ole piisav. Ülaltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas põhjendatuks ventilatsiooni ümberehitamisega seonduvaid kulusid summades 1070,40 eurot ja 240 eurot.
2. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses puuduse olemasolu terrass-katusel. Samuti ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid puuduse kõrvaldamise maksumuse suurusele. Kostja leiab, et hageja on minetanud õiguse nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel puuduste kõrvaldamiseks kantud kulutuste hüvitamist, kuna ta ei andnud eelnevalt kostjale võimalust puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tal ei olnud võimalust puudust kõrvaldada. Maakohus on tuvastanud, et hageja on mitme aasta jooksul juhtinud kostja tähelepanu läbijooksu probleemile ja andnud tähtaegu puuduse kõrvaldamiseks. Tunnistaja YY ütluste kohaselt lubas ehitaja katuse 2018.a lõpuks korda teha, samuti lubas ehitaja saata hagejale tööde teostamise graafiku. Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja saatnud 13.09.2018 e-kirja sooviga saada tegevuskava. 09.10.2018 e-kirjas hagejale on YY avaldanud, et ta ei saa ajagraafiku kohta midagi konkreetselt kirjutada, kuid plaan on teha sellel aastal. 15.10.2018 ekirjas on YY teatanud, et on olemas tööde teostaja, kuid veel ei ole ajagraafikut (I kd tl 78 pöördel). Kolleegium märgib, et tõendatud ei ole, et kostja saatis hagejale tööde teostamise ajagraafiku. Ringkonnakohtu hinnangul andis hageja kostjale võimaluse ise puudus kõrvaldada, 6 kuid kostja ei esitanud hagejale konkreetset ajakava, millal ta seda teha kavatseb. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus lasta kolmandal isikul puudus kõrvaldada ning maakohus on põhjendatult rahuldanud terrass–katuse parandamise kulude hüvitamise nõude.
3. Maakohus on kostjalt mõistnud välja ka eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse saamise kulu summas 816 eurot. Kuna eriteadmistega isikute poole pöörduti enne kohtumenetluse algust puuduste kindlakstegemiseks ja vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, siis saab nimetatud kulu nõuda kahju hüvitisena. Kostja leidis, et see kulu ei ole põhjendatud, kuna ta on terrass-katuse puuduse olemasolu kogu aeg tunnistanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei suutnud mitme aasta jooksul terrass-katuse puudust kõrvaldada, mistõttu ei saa pidada terrass-katuse osas eriteadmistega isikute poole pöördumist ebavajalikuks. Samuti on eriteadmistega isikute arvamusega tuvastatud puudus aurusauna ventilatsioonisüsteemis. Seega mõistis maakohus põhjendatult nimetatud kulu välja.
4. Maakohus mõistis kostjalt välja ka kohtueelsed õigusabikulud summas 3498 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et maakohus mõistis kohtueelsed õigusabikulud välja liiga suures summas. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtueelne ajakulu õigusabile 22 tundi on käesoleval juhul põhjendamatult suur. Õigusabikulud ei koosne üksnes 07.02.2018, 20.03.2018, 23.08.2018 ja 11.12.2018 kirjade koostamisest kostjale. Hageja esindajad on saatnud vaidluse kohtuvälise lahendamisega seoses kostjale ka e-kirju, samuti teinud toiminguid eriteadmistega isikute arvamuse saamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et õigusabi osutamine eeldab ka konsultatsioone ja suhtlemist kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamist ja dokumentide analüüsimist. Lisaks on maakohus oluliselt hageja poolt esiletoodud ajakulu (30,9 h) vähendanud. Õigusabi tunnihind 159 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb advokaatide keskmise tunnitasu piiridesse. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu otsust ka kohtueelseete õigusabikuludega seonduvalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp 7