KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2020 1-19-1550 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Eduard Kravtšenko (isikukood 38603293738) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus Advokaat Andres Veski Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Eduard Kravtšenko Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses Eduard Kravtšenkole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49,20 (nelikümmend üheksa eurot ja kakskümmend senti) sh käibemaks 8,20 (kaheksa eurot ja kakskümmend senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eduard Kravtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 49,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1550 tunnistati Eduard Kravtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates
- oktoobrist 2018 kuni
- oktoobrini 2018, karistusaja hulka. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
- septembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust ehk 650 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning Eduard Kravtšenkole mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
- jaanuar
- Vangla ja prokuratuur ei toeta E. Kravtšenko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
- Viru Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti E. Kravtšenko karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kuriteo esimesed 2 episoodi pani E. Kravtšenko toime vastavalt
- ja
- oktoobril 2018, s.o vähem kui 1 kuu möödumisel eelmise, s.o Viru Maakohtu
- septembri 2018 otsuse kuulutamisest. Eeltoodu viitab sellele, et vaatamata varasematele karistustele, ei ole isik oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Uued kuriteod on muutunud vägivaldsemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav näitab sõnades üles suurt motivatsiooni edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samas iseloomustusest nähtuvalt on ta varasemalt vaatamata võõrutuskuuri ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele siiski jätkanud uute kuritegude toimepanemisega alkoholijoobes. Samuti on isik korduvalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla E. Kravtšenko motivatsiooni ning suutlikkuse tingimisi enne tähtaega vabanemise korral hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on
- juuli 2020 seisuga tasumata nõudeid 9005,66 eurot, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Varasemalt on E. Kravtšenko tunnistanud, et tal esines majanduslikke raskusi. Tööpuuduse tõttu on ta tarvitanud alkoholi.
- Positiivsena tõi kohus välja puuduvad distsiplinaarkaristused, majandustöödega hõivatuse ning sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemise. Vabanemisel on E. Kravtšenkol elukoht XXX asuvas ühiselamus ning töökoht Raidos Group OÜ-s, kus ta on varem töötanud. Paranenud on suhted lähedastega.
- Kohus leidis siiski, et elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud ära vägivaldse kuriteo toimepanemist oma lähedaste (vanemate) suhtes. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid kohus pidas kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada E. Kravtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaldades talle lisatingimusi.
- E. Kravtšenko ei nõustu kohtu põhjendusega. Ta leiab, et on teinud kõik endast oleneva edasiseks õiguskuulekaks eluks. Ka kaitsja arvates on tingimused E. Kravtšenko vabastamiseks täidetud. Vangla iseloomustab E. Kravtšenkot positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on olnud hõivatud majandustöödel ning osalenud sotsiaalprogrammis. Tema käitumisele vangistuses ei ole midagi ette heita. E. Kravtšenkol on elukoht ja tüdruksõber ning võimalus asuda vanglast vabanemisel tööle. Määrusest ei 2
(6)nähtu, millist riski võivad kujutada isiku elutingimused, elu- ja töökoha ning perekonna toetuse olemasolu.
- Tasumata nõuded ei saa olla aluseks tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmiseks. E. Kravtšenkol on vabanedes töökoht ning kohene võimalus hakata võlgu likvideerima.
- E. Kravtšenkol on kanda veel enam kui 6 kuud vangistust (22 kuud on ta ära kandnud). Vangistus on oma eesmärgi täitnud. E. Kravtšenko on suhteliselt pika vangistuse ära kandnud eeskujulikult. Ta on saanud tunda karistuse kui repressiooni mõju piisavalt ning tõenäoliselt piisab sellest tema mõjutamiseks õiguskuulekuse suunas. Ka kuritegude toimepanemine 1 kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ei näita, et 1 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus ei ole muutnud kinnipeetava suhtumist ja hoiakuid. Kohus on keskendunud kuritegude kordumisele, võtmata arvesse süüdlase käitumist enam kui 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse jooksul.
- Kuigi E. Kravtšenko varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, oli selle põhjuseks asjaolu, et süüdlane ei ole varem vanglas viibinud. Ta pani süüksarvatavad teod toime puuduliku probleemilahendusoskuse ja alkoholi liigtarbimise tõttu. Kohus jättis tähelepanuta, et E. Kravtšenkol on diagnoositud alkoholisõltuvus. Sellele vaatamata oskab ta oma olukorda igati adekvaatselt analüüsida ning seada tulevikueesmärke. E. Kravtšenko on aru saanud, miks ta viibib vanglas. Ta tunnistab alkoholiprobleeme ning mõistab, et vägivaldne käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Alkoholismi vangistus ei ravi. Vabaduses on E. Kravtšenkol võimalik saada erialast abi. Kaitsja nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et E. Kravtšenkole tuleks määrata katseaeg karistusaja lõpuni ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi.
- Vangla ei toetanud E. Kravtšenko vabastamist riskiprotsentide tõttu. Need ei ole aga kontrollitavad (vt ka RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 27).
- Ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse E. Kravtšenko elukorraldust suunata ja tema üle järelevalvet teostada. Lisakohustusega on võimalik teda taasühiskonnastada ja suunata õiguskuuleka elu juurde. Karistuse täielik ärakandmine ei kindlusta karistuse eesmärgi saavutamist, vaid omab tähtsust üksnes tema tegudele hinnangu andmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Kaitsja arves on E. Kravtšenko teinud kõik endast oleneva edasiseks õiguskuulekaks eluks ning ta palub arvestada E. Kravtšenko positiivset vanglaiseloomustust (distsiplinaarkaristuse puudumist, hõivatust majandustöödel, sotsiaalprogrammis osalemist).
- Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei olegi E. Kravtšenko käitumisele vangistuses midagi ette heitnud, s.o esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse on kohus lugenud täidetuks. 3
(6)- Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kaitsja on siinkohal välja toonud, et E. Kravtšenkol on elukoht ja tüdruksõber ning võimalus asuda vanglast vabanemisel tööle. Määrusest ei nähtu, millist riski võivad kujutada isiku elutingimused, elu- ja töökoha ning perekonna toetuse olemasolu.
- Ringkonnakohtu arvates on ka siinkohal maakohus kaalutlust teostanud. Ka enne vangistust olid E. Kravtšenkol elukoht, isiklik sissetulek ning perekond, kes teda materiaalselt toetas. See aga ei hoidnud uusi kuritegusid (sh lähedaste vastu suunatuid) ära. Seetõttu pole üldse imekspandav, et maakohus isiku vabanemisjärgsetele tingimustele üleliigset kaalu uute kuritegude ärahoidmise mõttes ei omistanud.
- Kahtlemata ei saa tasumata nõuded olla aluseks isiku tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmiseks, eriti kui nähtub, et isikul on vabanedes töökoht ning seega ka võimalus asuda võlgu likvideerima. Küll aga tuleb nõustuda maakohtuga selles, et võlanõuded mõjutavad kahtlemata isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Samuti arvestas kohus E. Kravtšenko enda tunnistust, et ta on tarvitanud tööpuuduse ja majanduslike raskuste tõttu alkoholi. Teadaolevalt lahendavad inimesed elus ettetulevaid probleeme erinevalt, tihtilugu aga langetakse samasse käitumismustrisse. E. Kravtšenko puhul võib see tähendada alkoholi kuritarvitama hakkamist. See aga on tema peamine uute kuritegude toimepanemise riskitegur.
- Kaitsja arvates on E. Kravtšenko ära kandnud juba pika aja oma esimesest vangistusest eeskujulikult ning repressiooni mõju on piisav tema edasiseks mõjutamiseks õiguskuulekuse suunas. Kohus on keskendunud kuritegude kordumisele, võtmata arvesse süüdlase käitumist enam kui 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse jooksul.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kui kohus asjaolude hindamisel on veendunud, et süüdlane võib vabanedes toime panna uue kuriteo, ei ole vabastamine põhjendatud ka pikema karistusaja või esmakordset vangistust kandva isiku puhul. Praegusel juhul ongi maakohus ära näidanud need asjaolud, millest tulenevalt ta E. Kravtšenkot ei vabastanud. Nimelt on kohus hinnanud E. Kravtšenko varasemat elukäiku ning tema isikut. E. Kravtšenko varasemat elukäiku iseloomustab retsidiivne käitumine, tema isikut aga impulsiivsus ja kuritegude toimepanemine hetkeajel. A. Kravtšenko kuriteod on aja jooksul muutunud laadilt vägivaldsemaks. Viimase otsusega kannab ta varem vägivaldse kuriteo toime pannud isikuna karistust emale ja isale füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamise eest. Oma vanemate korduv rusikatega peksmine (E. Kravtšenko kannab karistust 5 kehalise väärkohtlemise episoodi eest) katseajal iseloomustab isikut vägivaldsest ja impulsiivsest küljest. Liitkaristus moodustati E. Kravtšenkole Viru Maakohtu
- septembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Antud otsusega tunnistati E. Kravtšenko süüdi KarS § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi. Eeltoodud otsuses moodustati liitkaristus Viru Maakohtu
- augusti 2017 otsusega, millega E. Kravtšenko tunnistati süüdi KarS § 424 järgi. Eeltoodu näitab, et E. Kravtšenko kuritegelik aktiivsus lähiminevikus on olnud suur. Kuna vägivallakuritegude ja korduvalt karistatud isikute puhul on ka kohtupraktikas täheldatud kuritegude kordumise ohtu, võib kõigi eelduste kohaselt ka E. Kravtšenkolt kohtupraktikat arvestades uusi kuritegusid oodata. Tegemist on kahtlemata kaalukate asjaoludega, mis kaaluvad üles süüdlase vangistusaegse ontliku käitumise. 4
(6)- Kaitsja näeb E. Kravtšenko varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumise taga asjaolu, et süüdlane ei ole varem vanglas olnud.
- Kohtukolleegium peab sellist käsitlust kummastavaks, eriti arvestades, et tavaliselt ei peeta vangistuse mõju positiivseks, vaid pigem negatiivseks. Samas ei nõustu kohtukolleegium kaitsja käsitlusega. E. Kravtšenkot karistati ka eelviimase otsusega pikaajalise vangistusega ning ehkki see asendati üldkasuliku tööga, oleks vähemalt nn kuklateadmisena pidanud süüdlast pidevalt saatma hirm uue kuriteo korral karistuse täitmisele pööramise ees. Seda aga ei juhtunud. Nagu maakohus märkis, pani E. Kravtšenko üsna pea, s.o 1 kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest toime uued vägivallakuriteod.
- Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et E. Kravtšenkole süüksarvatavate tegude taga tuleb ilmselgelt näha tema puudulikku probleemilahendusoskust ja alkoholi liigtarbimist. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta süüdlasel diagnoositud alkoholisõltuvuse. Maakohus on viidanud meditsiiniosakonna andmetele kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvuse kohta. Analüüsimist on leidnud praegugi määruskaebuses toodud väide kinnipeetava sõnalisest motivatsioonist edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kohtukolleegium leiab, et kuna ka peale varasemat võõrutuskuuri ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist uute kuritegude toimepanemine alkoholijoobes jätkus, ei saa ka praegusele vangistusaegsele „eneseanalüüsile“ panna erilist kaalu. Erialast abi on E. Kravtšenko saanud varemgi.
- Kaitsja arvates ei toetanud vangla E. Kravtšenko vabastamist riskiprotsentide tõttu. Riskiprotsentidega arvestamine on vastuolus kassatsioonikohtu praktikaga.
- Kohtukolleegium märgib, et kuna kohus otsustust riskiprotsentidele ei rajanud, siis kaalutlusõiguse rikkumist siin ei ole. Küll aga nähtub vangla iseloomustusest, et E. Kravtšenko puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud enamikus hinnatavates valdkondades (eluase, töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud).
- Viimaks leiab kaitsja, et ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse E. Kravtšenko elukorraldust suunata ja tema üle järelevalvet teostada. Lisakohustusega on võimalik teda taasühiskonnastada ja suunata õiguskuuleka elu juurde. Karistuse täielik ärakandmine ei kindlusta eesmärgi saavutamist, vaid omab tähtsust üksnes tema tegudele hinnangu andmisel.
- Ringkonnakohus möönab, et kriminaalhooldusel on oluline roll nii isiku järelevalves, kui ka tema sotsiaalsel järeleaitamisel ning õiguskuuleka elu juurde suunamisel. Praegusel juhul ei tekkinud aga ei maa- ega ringkonnakohtul veendumust, et E. Kravtšenko seaduskuulekust oleks võimalik tagada kriminaalhoolduslike meetmetega. E. Kravtšenko on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja seda kõige raskemal moel, s.o uusi kuritegusid toime pannes. Tegemist on juba 34-aastase inimesega, kellel on välja kujunenud hoiakud ja mõtlemine. Kohtukolleegiumi arvates ei ole väljakujunenud hoiakute ja mõttemustriga inimese suunamine kerge, eriti kui isik teades küll enda probleemkohti, talle pakutud abist (varasem sotsiaalprogramm, alkoholiravi) vajalikke järeldusi ei tee ning järjekindlalt samasse mustrisse tagasi langeb.
- Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5
(6)- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määruskaebuse koostamiseks 45 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Sirje Must riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot (sh käibemaks 8,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Kravtšenko kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Aarne Sarjas 6
(6)