1-13-3911/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3911 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Andrei Puzanski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Puzanski 36712222211), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 09.08.2013 otsusega karistati Andrei Puzanskit KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 15 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning A. Puzanskil kuulub kandmisele 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 13.11.2012 ja lõpp 13.11.
5. Tartu Maakohtu 11.11.2020 määrusega jäeti A. Puzanski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
6. A. Puzanski on mõistetud karistusajast ära kandnud pisut alla 8 aasta, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ka on süüdimõistetul olemas garanteeritud elukoht XXX. 2.
7. Maakohtu hinnangul on A. Puzanski puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht vabastamise järel, majandustöödel osalemine ja keeleõpe vangistusasutuses ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetavat on minevikus korduvalt karistatud ning ta kannab käesoleval hetkel kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud Läti Vabariigi kriminaalseaduse alusel vägistamise, huligaansuse, kuriteo toimepanemisel alaealise kaasamise eest, salajase varguse, röövi ja mõrva eest. Esimene kuritegu oli toime pandud Lätis grupis ja alkoholijoobes. Teise kuriteo Lätis pani toime kainelt. Peale karistuse kandmist 25.03.2012 saadeti A. Puzanski Lätist välja. Käesolevat vangistust kannab lapseealise vägistamise eest. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, soov saada materiaalset kasu, puudulik probleemilahendusoskus, mõtlematus tagajärgedele ja seksuaalne motiiv. Arvestades isiku eelnevat elukäiku ning tema poolt toimepandud tegude raskust, peab selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Maakohtu hinnangul see käesoleval hetkel nii ei ole. 2.
8. Maakohtu hinnangul ei ole isiku käitumine vangistuse jooksul olnud piisavalt korrektne väitmaks, et see peegeldab tema suutlikkust vabaduses käituda reeglitekohaselt. Kinnipeetaval puudub tugivõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekal teel püsimisel aidata. A. Puzanski lähedaseks on tema ema, kuid ema moraalne ja materiaalne tugi on kinnipeetaval alati olemas olnud. See pole aga teda kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Sama saab järeldada ka töökoha osas – isiku töökogemus vabaduses on pikkade vangistuste tõttu olnud katkendlik ning kinnipeetava majanduslikku toimetulekut on taganud ka isiku ema pension. Eaka ema pensionist elatumine ei ole aga jätkusuutlik lahendus. Kuigi vangistusasutuses on isik olnud hõivatud majandusabitöödel, ei saa sellest järeldada töökoha leidmist ja hoidmist vabaduses. Garanteeritud töökoht vabanemise puhuks kinnipeetaval aga käesolevalt puudub. Kindel töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning võimaldaks pikaajalise majandusliku toimetuleku. 2.
9. On positiivne, et isik on omandanud A1 tasemel riigikeele ning töötab majandusabitöödel, kuid kuriteo toimepanemise riski vabaduses maandavad need tegurid vähe. Kuriteo toimepanemise riske võivad isiku puhul maandada läbitud individuaalsed vestlused, kuid paraku ei ilmne esitatud materjalidest, et need seda piisavalt siiski teinud oleks. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus kambris isevalmistatud keeduseadme hoidmise tõttu. See näitab, et isik ei suuda siiski kehtestatud reeglitest kinni pidada. Veel alarmeerivam aga isiku poolt toimepandud kuritegude valguses on materjalidest ilmnev, mille kohaselt on kinnipeetav korduvalt käitunud kaaskinnipeetavate suhtes seksuaalselt kohatult. Nimelt nähtub, et kahel korral kolmest, mil isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, on see aset leidnud kas seetõttu, et isik on püüdnud või suisa kasutanudki kaaskinnipeetavaid seksuaalselt ära. Mõlemad seksuaalse ärakasutamisega seonduvad juhtumid on toimunud võrdlemisi hiljuti - 2018 ja 2019, s.o mitte vangistuse algusaastatel, millest võiks järeldada muutust positiivses suunas ning vestluste positiivset mõju. Vastupidi, sest paraku ei tunnista A. Puzanski ka ise vangistusasutuses seksuaalselt kohatut käitumist ning väidab, et tegemist on kaaskinnipeetavate valedega. 2.
10. Maakohtu hinnangul on murettekitav ka vangla iseloomustuses toodud kinnipeetava hoiakute ja käitumise kohta nähtuv. A. Puzanski kohta on märgitud, et isik loodab küll paremale tulevikule, kuid adekvaatseid lahendusi selle korraldamiseks ei paku. Samuti ei oska välja tuua elu õppetundidest saadud tarkusi. Enda sõnul saab ise hakkama ega vaja ka tugiisiku abi. Ütleb, et vanglas olla ei meeldi, mistõttu ka edaspidi kuritegusid toime ei pane. Kriminaalhooldusesse suhtub passiivselt, on valmis tegema, mida kästakse, isiklikku initsiatiivi ei ole. Kuna ei suuda põhjendada, miks viimase kuriteo toime pani, väites vaid, et ei läinud õigeaegselt arsti juurde, ei saa rääkida motivatsioonist kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Materjalidest ei nähtu uusi võimalikke motiveerivaid asjaolusid ning isikus tegelikult kuritegelike käitumismustrite murdmiseks vajalike muutuste toimumist. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on süüdimõistetul enda sõnul olemas, kuid milles see seisneb, ei selgu. Samuti ei nähtu materjalidest, et isik tegelikult teadvustaks kuritegelikust käitumisest loobumise vajadust ning oleks valmis selle nimel pingutama. Sellises olukorras aga ei saa kuidagi loota, et isiku käitumine vabaduses saab seekord olema seadusekuulekas. Tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile 2 allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Isiku vabanemisjärgsed tingimused on suuresti sarnased vangistuseelse ajaga, mil isik pani toime kuritegusid. Ka enne vangistust elas kinnipeetav ema juures osaliselt viimase pensioni toel. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 11.11.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Puzanski, kes ei ole nõus maakohtu määrusega. Määruskaebuses toob A. Puzanski välja, et ta töötab vanglas koristajana (tõendina 4 viimase kuu töötasu tabel). Eesti keele oskuse kategooria on B1, mitte A-1 nagu märgitud otsuses (tunnistus B-1 tasemele sooritatud eksami kohta). A. Puzanski toob välja, et ta on läbinud kõik määratud programmid ning tal on vabanemisel olemas elu- kui ka töökoht. Töökoha osas edastab garantiikirja. Otsuses on öeldud, et süüdimõistetu ei õpi, kuid vangla keeldus talle võimaldamast teise elukutse omandamist, põhjendades seda sellega, et tal on juba eurostandardile vastav krohvija-maalri-plaatija elukutse olemas, aga teise elukutse omandamist vangla ei paku. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
13. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada nii formaalsete kui ka materiaalsete eeldustega. Vaidlust ei ole selles, et süüdimõistetu puhul on täidetud formaalsed eeldused, s.o ta on kandnud ära seaduses ettenähtud aja karistusest, et taotleda ennetähtaegset vabastamist, kuid täitmata on materiaalsed eeldused, mistõttu ei kuulu süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga. Käesoleva aja seisuga on süüdimõistetu erinevalt maakohtu menetluse ajast esitanud töökoha garantiikirja, mille kohaselt OÜ Betonmade garanteerib A. Puzanskile vanglast vabanemisel töökoha. Millise töökoha, seda määruskaebusest ega garantiikirjast ei nähtu. Küll on ka maakohus märkinud, et süüdimõistetu puhul uute kuritegude riski maandavaks määravaks teguriks ei ole iseenesest töötamine, kuigi see hoiaks teda tegevuses. Süüdimõistetu ei ole käesoleva vangistuse aluseks olevat kuritegu toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on teinud vabaduses juhuslikke tööotsi, olnud töötuna arvel ning on vanglates oldud perioodidel töötanud. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta, et süüdimõistetu on läbinud individuaalset täitmiskava, osalenud tööhõives ning ta on omandanud eesti keele ja seda õppinud B-1 tasemel, kuid need asjaolud ei kaalu üle süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning ei anna alust järelduseks, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal, et vabaduses ei hakkaks süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Uute kuritegude madala riski kahjuks räägivad nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu ei tea kuidas ega oska oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. Süüdimõistetu isikut ning käitumist on maakohus põhjalikult käsitlenud. Samuti on elukoha osas maakohus märkinud, et see oli süüdimõistetul ka varem, kuid see ei ole motiveerinud tema käitumist õiguskuulekuse suunas ega hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Selguse mõttes märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu, nagu nähtub ka määruskaebusele lisana kaasa pandud tunnistusest, on vangistuses õppinud 19.07.2016-12.11.2016 150 tundi eesti keelt B-1 tasemel ja sooritas kursuse lõpueksami tulemusega 62% võimalikust 3 punktisummast. Vangla iseloomustuse kohaselt 05.02.2017 ei sooritanud A. Puzanski riiklikku B1-taseme eksamit. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut positiivset iseloomustavaid asjaolusid ning määruskaebusest ei nähtu, et nendele asjaoludele tuleks maakohtuga võrreldes suuremat kaalu anda. Maakohus on võtnud määruses seisukoha ka süüdimõistetu motivatsiooni ja lubaduste osas, ning kohtukolleegium märgib, et puuduvad alused seada kahtluse alla maakohtu järeldused. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks seadnud kahtluse alla süüdimõistetu hariduse omandamise. Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et A. Puzanski suhtes ei ole uute kuritegude risk märkimisväärselt madal, mis tooks endaga kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. A. Puzanski suhtes on raske asuda seisukohale, et kriminaalhooldus oleks tema suhtes sobivaks uute kuritegude riskide maandamisel.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
15. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 4