← Eesti

2-20-1987/21

Obsah (17)§ 436§ 363§ 467§ 468§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1987 Tsiviilasi H E Li hagi R Li vastu e

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 10

(18)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  M V ja R Li kooselust sündis xxx poeg H E L (tlk 4, sünni tõend);  hageja ja tema ema elavad koos ja kostjast eraldi alates
  3. a juulist;  vanemate M V ja R Li vahel on tsiviilasjas nr 2-19-17479 tehtud 23.01.2020 määrusega (tlk 5-6) kinnitatud kompromiss, millega määrati kindlaks lapse elukoht (p 1.1) ning suhtluskord lapse ja isa vahel (p 1.2);  hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures ca 8 ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast);  hageja ei ole alates 12.02.2020 kostja juures viibinud;  kostja maksab hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras alates
  4. a märsist.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2020) kuni H E Li täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx); mõista R Lilt H E Li kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 1 962 eurot.
  6. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) on laste ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud, kandes lastega seotud kulusid vahetult, lisaks (ii) hageja on üldse elatise nõudeõigusest loobunud ning (iii) lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks, samuti ei ole kulud tõendatud, (iv) hageja emal puudusid rahalised vahendid, et hagejat tagasiulatuva elatisnõude perioodil ülal pidada.
  7. Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik poolte seisukohad ning väited, mis puudutavad vanemate omavahelisi suhteid (sh varalisi suhteid) ning lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisega seotud küsimusi ja erimeelsusi. Käesolevas tsiviilasjas lahendatakse üksnes lapse ülalpidamisega seotud vaidlust.
  8. Kostja märgib, et hageja on elatisenõudest loobunud ning tugineb sealjuures vanemate vahel peetud kirjavahetusele (tlk 13). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendist väidetav asjaolu ei nähtu. Isegi, kui hageja seaduslik esindaja oleks kostjale midagi sellist väitnud, saab seda käsitleda vanematevahelise lapse ülalpidamist puudutava kokkuleppega, mis ei 11

(18)takista lapse elatisnõudega kohtu poole pöördumist (PKS § 100 lg 3). Samuti oleks vastav kokkulepe tühine (PKS § 109). Seega tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta.
  1. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 891 eurot (vt hageja 20.04.2020 menetlusdokumendi lk 3, kulude ülevaade). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). Seetõttu ei asu kohus analüüsima ka hageja poolt esitatud mahukad tõendid hageja kulude kohta.
  6. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, lisaks ei ole kostja ka töövõimetu.
  7. Kostja märgib, et täitis hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Pooled ei vaidle, et hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures vähemat 8 ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast), alates 12.02.2020 ei ole hageja kostja juures viibinud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tema juures viibinud rohkem kui 8 ööd kalendrikuus. Vanemate vahel kehtivast suhtluskorrast ei ole kohtu hinnangul põhjendatud juhinduda, kuivõrd pooled on esile toonud, et suhtluskorda ei täideta. Kostja on lapse vahetut ülalpidamist kinnitavate tõenditena esitanud oma pangakonto väljavõtted (vt kostja 20.04.2020 menetlusdokumendi lisad). Kostja on ka välja toonud, milliseid kulusid ta väidetavalt kandnud on. Siiski ei ole kostja sidunud enda poolt esitatud tõendeid enda poolt väljatoodud asjaoludega, kuigi vastav kohustus pooltele menetlusseadustikust tuleneb (vt

§ 363

lg 1 p 3 ja § 394 lg 2 p 3), kusjuures kohus on seda kostjale selgitanud juba 19.02.2020 hagi menetlusse võtmise määruses (vt resolutsiooni p 3 ja selgituste p 1). Hageja on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole kohtul hagimenetluses õigust ega kohustust ise tõenditest asjaolusid otsida, asjaolude sidumine esitatud tõenditega on poole ülesanne. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata (välja arvatud arvutiga seotud kulud, vt allpool). Kohus märgib, et edasiste segaduste vältimiseks tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud 12

(18)ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena. 38. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale nõutavas ulatuses elatist maksma. Seetõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks kostja ja hageja seadusliku esindaja majandusliku olukorra kindlakstegemist ja selle kohta tõendite kogumist. Kostja võimekust hagejale nõutavas ulatuses ülalpidamist anda kinnitab ka asjaolu, et kostja on vaidlustamata asjaoludel käesoleva tsiviilasja menetluse kestel nimetatud kohustust täitma asunud. Kostja viited hageja seadusliku esindaja halvale majanduslikule olukorrale tagasiulatuva elatise raames ei ole asjakohased, kuna: (
  1. i)ei ole esile toodud, et koos emaga elanud hageja esmavajadused oleks nimetatud perioodil katmata jäetud, ning seda ka olukorras, kus kostja hagejale elatist ei maksnud; (
  2. ii)sellisel juhul esineks alus vanemate võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks ning kostjal lasuks kohustus panustada hageja ülalpidamisse proportsionaalselt suuremas ulatuses kui hageja emal; (iii) nimetatud väide ei tingiks hageja tagasiulatuva elatisenõude rahuldamatajätmist. 39. Kostja märgib, et lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kohus märgib, et kostja väide on alusetu. Kostja ei ole tõendanud (põhistanud), millised hageja kulud ning millises ulatuses on n.ö ülepaisutatud. Pelgalt paljasõnalise väite pinnalt, mille kohaselt on kulud ülemäärased, järeldusi teha ei ole võimalik, seetõttu ei pöördunud ümber ka tõendamiskoormis ja hageja ei pea jätkuvalt oma kulude suurust tõendama. Asjakohatu on kostja viide 2020. a veebruaris ilmunud uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuandele, kuivõrd hageja ülalpidamisvajadust analüüsitakse juhtumipõhiselt ning mistahes üldise statistilise uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi hageja igakuiste vältimatute vajaduste osas. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära. 40. Seega, kuivõrd hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kostja puhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust andes ülalpidamist ebapiisavalt ja regulaarselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 06.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 41. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.
  3. a)eest summas 1 962 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi 13
(18)enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja on kosjalt nõudnud elatist 01.11.2019 nõudekirjas (tlk 7-8). Hagi on hageja esitanud 06.02.
  1. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas ca 8 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Hageja ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Siiski leiab kohus, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmisena tuleb arvestada hagejale
  2. a oktoobrikuus arvuti ostmist, mille kogumaksumus oli 1400,40 eurot (vt kostja 20.04.2020 menetlusdokumendi lisaks olevad xxx arved). Kostja on põhistanud, et arvuti näol oli tegemist hageja vältimatu vajaduse rahuldamisega – arvutit saab kasutada õppetööks ning ka meelelahutuseks ja eakaaslastega suhtlemiseks. Hageja seaduslik esindaja ei ole esile toonud, et hagejal oleks arvuti juba olemas olnud või et hagejal oleks olnud võimalik muul viisil õppetöös osaleda (sh arvestades riigis alates 2020.a märtsist kehtivat õppetöökorraldust johtuvalt eriolukorrast). Nimetatud ja kohaselt tõendatud kulutusega arvestamatajätmine ei oleks kostja suhtes õiglane, mistõttu arvestab kohus selle kulutuste tagasiulatuva elatise nõudest maha. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 561,60 eurot (1962 – 1400,40).
  3. Hageja palub tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks.

§ 467

lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole esile toonud, miks ja millises ulatuses on temale otsuse viivitamatu täitmine hädavahalik. Asja materjalidest nähtub, et kostja juba tasub hagejale miinimummääras elatist. Samuti ei ole esile toodud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei võimaldaks hagejale ülalpidamist anda, mistõttu on otsuse viivitamatu täidetavus hädavajalik. Seega leiab kohus, et puudub alus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. 43. Lisaks selgitab kohus hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleks sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 14

(18)44. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“. Lisaks määrab kohus, et elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest tuleb tasuda hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlg“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 46.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 2628 eurot. Menetluskulude jaotus 47.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 48.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 49. Hageja esindaja esitas 14.05.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 25h 33min ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 4599 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 50.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 15

(18)nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 51. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 31.01.2020 elatise hagi koostamine, kirjavahetus kliendiga 3h 52min; 06.02.2020 hagi redigeerimine, lisade komplekteerimine ja hagi esitamine kohtule e-toimiku vahendusel 12min; 20.02.2020 e-toimikus menetlusse võtmise määruse vastuvõtmine, sellega tutvumine ja e-kiri kliendile 7min; 02.03.2020 kostja 28.02.2020 vastusega tutvumine ja e-kiri kliendile 10min; 04.03.2020 kostja 03.03.2020 seisukohtadega tutvumine ja e-kiri kliendile 7min; 09.03.2020 hageja seisukoha koostamine 4h 37min; 10.03.2020 seisukoha täiendamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 18min; 17.03.2020 kostja 17.03.2020 seisukohaga tutvumine 13min; 18.03.2020 e-kirjavahetus kliendi ja kohtuga kompromissi teemal, tutvumine kostja täiendava seisukoha ja kliendi selgitustega, kohtu viimasele kompromissiettepanekule vastuse koostamine 42min; 15.04.2020 kirjavahetus kliendiga seoses lõplike seisukohtade koostamisega 10min; 17.04.2020 kliendi poolt edastatud kuludokumentidega tutvumine, lõplike seisukohtade koostamine 3h 45min; 19.04.2020 lõplike seisukohtade koostamine ja täiendamine lähtuvalt kliendi kommentaaridest 1h; 20.04.2020 täiendavate kuludokumentidega tutvumine, seisukoha täiendamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1h 30min; 21.04.2020 kostja 20.04.2020 seisukoha ja tõenditega tutvumine, e-kiri kliendile, telefonikõned kliendiga 1h 5min; 23.04.2020 kostja kuludokumentide (konto väljavõtete) analüüs, kostja 20.04.2020 seisukohale ja tõenditele vastuse koostamine 3h 15min; 27.04.2020 hageja seisukoha koostamine kostja 20.04.2020 seisukohale ja tõenditele 4h; 30.04.2020 seisukoha redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 15min; 04.05.2020 kostja 30.04.2020 seisukohaga tutvumine 15min.
  2. Hageja esindajal on kulunud hagi koostamiseks ja esitamiseks 4h 4min. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Hagi maht on ca 3,5 lk, kusjuures valdava osa sellest moodustavad õigusnormide sõnastuse ja kohtulahendite tsiteeringud. Esile on toodud üksikud asjaolud, samuti on lisatud mõni üksik tõend. Tegemist on lihtsakoelise hagiga. Kohus loeb toimingu põhjendatud ajakuluks 2h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2h 4min võrra.
  3. Hageja esindajal on kulunud 30.04.2020 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega seotud toiminguteks perioodil 21.04.2020 – 30.04.2020 kokku 8h 35min. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Dokumendi maht on ca 7,5 lk, kusjuures arvestatava osa sellest moodustavad õigusnormide sõnastuse ja kohtulahendite tsiteeringud, lisaks on hageja korranud varasemalt esitatud seisukohti. Elisatud on mõni üksik tõend. Arvestades 16

(18)mõistlikku kliendisuhtlusele kulunud aega ning ajakulu kostja tõenditega tutvumiseks, loeb kohus toimingu põhjendatud ajakuluks 5h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3h 35min võrra.
  1. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
  2. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne – tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, mille puhul ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem – 3,5 kuud. Asjas ei toimunud istungeid. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud büroo mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga). 57. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 19h 54min (25h 33min – 5h 39min), mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2985 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2985 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1614 euro ulatuses (taotletud summa 4599 eurot – rahuldatud summa 2985 eurot). 58.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17

(18)59.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.