← Eesti

2-20-106010/7

Obsah (10)§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 163§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Harju Maakohus Kohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-106010 Tsiviilasi OK Incure OÜ

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. OK Incure OÜ esitas 13.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 599,48 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.03.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 17.06.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu hagi 15.07.2020 (hagi täpsustuse 27.08.2020) ja tasus hagilt riigilõivu kokku 275 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 92,38 eurot ja hagilt 182,62 eurot). Kohus võttis hagi 04.09.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2
  3. Nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 26.06.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 3 000 eurot ning kohustus selle tagastama koos intressiga. Kostja rikkus oma kohustusi, mistõttu ütles xxx. 09.10.2019 lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi (perioodi 29.06.2019-09.10.2019) 269,28 eurot ja viivise (perioodi 10.10.2019-15.07.2020 eest) 730,72 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 07.09.2020, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 23.09.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.10.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
  5. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
  6. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,132% päevas, s.o 47,85% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,98 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 10.10.2019-15.07.2020 eest summas 122,5 eurot (2000 x 0,021918% x 83 + 2000 x 0,021858 x 197).
  7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivu tasumist 275 eurot on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi ligikaudu 80% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 220 eurot (s.o 275 eurost 80%). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 3 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp, kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.