6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas 16.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. K.lt (võlgnikult) 3681,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 05.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.08.2020 aadressil xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Lääne-Viru maakond, xxxxx. Võlgnik L. K. esitas 31.08.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 09.09.2020 esitas hageja kohtule kompromisslepingu ning teatas, et kostja saadab ise kohtule enda allkirjaga kompromisslepingu. 15.09.2020 edastas kohus hageja esindajale e-kirja, milles teavitas hagejat, et kostja ei ole kohtule allkirjastatud kompromisslepingut esitanud. Kohus palus hagejal kontakteeruda kostjaga ning edastada kostja poolt allkirjastatud kompromissleping hiljemalt 25.09.2020. 16.09.2020 teavituse kohaselt sai hageja esindaja kostjaga ühendust ja kostja lubas allkirjastatud kompromisslepingu saata e-posti teel. Kohus märkis, et kostja ei esitanud allkirjastatud kompromisslepingut. Kohus asus seisukohale, et asjas tuleb jätkata hagimenetlusest. 28.09.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva hagiavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 12.10.2020 ja esitas hagiavalduse koos lisadega. 19.10.2020 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 22.10.2020
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2500 eurot, intressi 646,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 118,25 eurot (periood 11.03.2020 kuni 12.10.2020, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus leiab, et põhivõlgnevus 2500, intressivõlgnevus 646,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,25 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab eeltoodu kostjalt hageja kasuks välja.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 300 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.