← Eesti

3-20-1580/6

Obsah (4)§ 20§ 33§ 11§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1580 Haldusasi Canex Services OÜ kaebus

) § 11 sätestab elektroonilise menetluse põhimõtte, mis lõikes 6 toob välja, et kui ettevõte märgib

alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek saada haldusaktid kätte elektrooniliselt. Kaebaja on menetluses edastanud nõusoleku saada haldusakte ja teateid kätte elektrooniliselt, mida kinnitab asjaolu, et isik on oma elektronposti aadressi andnud MTR-i kaudu edastatavas menetluses ning kaebaja ei vaidle sellele vastu ka kaebuses. HMS § 27 lg 2 punkt 3 sätestab, et dokument tuleb lugeda kätte toimetatuks, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile. RAB toimetas isikule puuduste kõrvaldamise teate ettevõtte äriregistris märgitud elektronposti aadressile, seega tuleb HMS § 27 lg 2 punkti 3 alusel lugeda puuduste kõrvaldamise teade kaebajale kätte toimetatuks. 6.2. Kuna kaebajale on puuduste kõrvaldamise teade kätte toimetatud, pidi kaebaja puuduste kõrvaldamise teates märgitud tähtajaks kõrvaldama mittevastavused kontrollieseme asjaoludes. Vastav õigus ja nõue tuleneb

§ 20lg-st 2.

RAB tuvastas taotluse läbivaatamisel, et kaebaja ei ole täitnud tegevusloa kontrollieseme asjaolusid: ettevõtte tegevuskoha Eestis asumise nõue, kohane maksekonto ning ettevõtte osakapitali nõuetekohane suurendamine.

§ 20

lg 2 toob välja, et RAB-il on õigus anda ettevõtjale tähtaeg kontrollieseme asjaoludes olevate puuduste kõrvaldamiseks ning menetluse tähtaja kulgemine on selle tõttu võimalik peatada maksimaalselt kuni 30 päevaks. Arvestades kaebaja taotluses esinevaid puudusi andis RAB kaebajale 14 kalendripäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei teavitanud RAB-i puuduste kõrvaldamise võimatusest või võimatusest kõrvaldada puudused tähtaegselt ning puudusi ka ei kõrvaldatud. 6.3. Kaebaja leiab, et RAB oleks pidanud puuduste kõrvaldamiseks andma tähtaja RahaPTS § 75 punkti 4 alusel. RAB ei tuginenud kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel üldisele tegevuslubade kehtetuks tunnistamise alusele, sest täiendavate kontrollieseme asjaolude tõttu oli seadusesse sätestatud erisäte tegevusloa omanike kohustusest ennast seadusega hiljemalt 01.07.2020 vastavusse viia. Lähtudes asjaolust, et kaebaja esitas taotluse, mida

§ 33lg 1 alusel lahendatakse vastavalt tegevusloa andmise menetlusele ning Raha

PTS ei reguleeri tegevusloa andmise menetlust selles esinevate puuduste osas, tuleb lähtuda

§ 20

-st, mis annab tegevusloa taotluses olevate kontrollieseme asjaolude puuduste korral kaalutlusõiguse majandushaldusasutusele. 6.4. Kaebaja ei vastanud tegevusloa muutmise taotluses esitatud andmete kohaselt RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4, sest ettevõtte tegevuskoht ja juhatuse liikme elukoht kattusid, mille tõttu ei vastanud kaebaja tegevuskoht virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuskohale, eeltoodust tulenevalt ei olnud täidetud RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 sätestatud tegevuskoha Eestis asumise nõue, sest ettevõttel puudus virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuskoht. Virtuaalvääringu tegevuskohale tulenevad seadustest ja seaduste eesmärkide kohaselt täiendavad nõudmised, muuhulgas, et kontoriruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele, seal peab teostatama RahaPTS nõudmiste täitmist, sealhulgas ka andmete säilitamise 3

(7)ja hoidmise nõuet, tegevuskohas peab olema võimalik teostada kohapealset kontrolli, tarbijate soovi korral peab seal andma teavet ettevõtte poolt pakutavate teenuste ja tingimuste kohta. RAB hinnangul ei täitnud tegevuskoht eeltoodud nõudeid, mistõttu paluti kaebajal kõrvaldada puudus ning ettevõttel tuli leida ettevõttele ja teenuse pakkumiseks sobiv tegevuskoht. 6.
  1. Kaebaja ei vastanud taotluses esitatud andmete kohaselt RahaPTS § 72 lg 1 punktile 5, sest kaebaja poolt avatud maksekonto ei vastanud nõuetele. Tegevusloa muutmise taotluses oli kaebaja poolt esitatud maksekonto avatud teenusepakkuja Wirex Limited juures, mis ei ole asutatud Eestis ning mis ei pakkunud kuupäeval 05.08.2020 Eestis teenust piiriüleselt, samuti polnud ettevõttel siin otsuse tegemise kuupäeval asutatud filiaali. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Onpex S.A. pangas oleks avatud pangakonto kaebaja nimel. Kaebajale pakub teenust Wirex Limited, kellel on avatud konto Onpex S.A. juures. Kuna kaebajal on avatud maksekonto asutuses Wirex Limited, siis ei oma ta RahaPTS § 72 lg 1 punktis 5 sätestatud nõuetele vastavat kontot. 6.
  2. Kaebaja ei vastanud taotluses esitatud andmete kohaselt RahaPTS § 72 lg 1 punktile 6, sest kaebaja osas ei kinnitanud äriregister, et äriühingu osakapital on 12
  3. Kaebaja esitas RAB-ile vaid kinnituse maksest äriühingu kontole, kuid puudus teave selle kohta, kas osakapital on suurendatud ning info ei tulenenud ka äriregistrist. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
  5. RahaPTS § 1182 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 punktide 9–11 ja § 72 lg 1 punktide 11, 4, 5 ja 6 nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.
  6. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Lõige 2 sätestab seega kaks tingimust – tegevuse kooskõlla viimine seadusega ja sellekohaste dokumentide esitamine RAB-ile, millest ka vaid ühe täitmata jätmise korral on RAB-il kohustus ettevõtja tegevusluba kehtetuks tunnistada.
  7. RAB leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 punktidele 4–6, kuna ettevõtte juhatuse ja tegevuse asukoht ei ole Eestis, ettevõttel puudub seaduses sätestatud nõuetekohane maksekonto ning ettevõte ei ole teinud seaduses sätestatud osakapitali sissemakset. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevus on seadusega kooskõlas ja ta on täitnud kõik puuduste kõrvaldamise teates ning RAB otsuses väljatoodud nõuded. Kohus kaebajaga ei nõustu ning märgib vastuseks kaebusele järgmist. 9.
  8. RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 kohaselt peab virtuaalteenuste tegevusluba taotleva ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. Ehkki vastustajale võib ette heita, et ta on eelviidatud punkti osas kasutanud kord terminit „ettevõtte juhatuse asukoht“1, siis „ettevõtte asukoht“2 ja kaebusele vastates räägitakse „ettevõtte tegevuskohast“3, siis ei väida kaebaja, et ta ei oleks vastustajast aru saanud, mistõttu ei too selline erinevate mõistete kasutamine kaasa otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja on tegevusloa muutmise taotluses märkinud äriühingu asukohaks ning juhatuse asukohaks ühe ja sama aadressi Narva mnt 10-2, Tallinn. Kaebaja kinnitab nii kaebuses kui kohtule 29.10.2020 esitatud Kaebuse lisa 1 ja vastustaja lisa
  9. Kaebuse lisa 2, lk 3 3 Kaebuse vastuse punkt 2.4.1 1 2 4
(7)täiendavates selgitustes, et ettevõtte tegevuskoht ehk kontor asub juhatuse liikme elukohas asuvas eraldi ruumis, mis on lukustatav ning kolmandatel isikutel puudub sellele ligipääs, mistõttu leiab kaebaja, et kõik RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimused on täidetud. Kohus märgib, et ka kaebaja tegevusloa muutmise taotluses oli märgitud kaebaja juhatuse liikme elukohaks ja ettevõtte asu- ning tegevuskohaks üks ja seesama aadress, mistõttu oli põhjendatud RAB-i järeldus, et samaaegselt juhatuse liikme elukohaks olev ruum ei ole sobiv majandustegevuse teostamiseks ning seal ei pruugi olla võimalik teostada kohapealset kontrolli. Täiendavad selgitused kontoriruumi osas andis kaebaja alles kohtumenetluses, seega ei olnud vastustajal võimalik nendega vaidlustatud otsuse tegemise ajal arvestada ning lähtuda tuli üksnes taotluses esitatud informatsioonist. 9.
  1. RahaPTS § 72 lg 1 punktist 5 tuleneb tegevusluba taotlevale ettevõtjale kohustus avada maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali. Kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kaebajale pakub maksekonto teenust asutus Wirex Limited4 ning seda on kaebaja ise ka tegevusloa muutmise taotluses märkinud. Wirex Limited on e-raha asutus/makseasutus/krediidiasutus ning asub Euroopa majanduspiirkonnas, kuid Finantsinspektsiooni kodulehel oleva informatsiooni kohaselt ei osuta Wirex Limited oma teenuseid Eestis piiriüleselt5 ning äriregistri andmetel ei ole Wirex Limited asutanud Eestis filiaali. Asjaolu, et Wirex Limited osutab oma klientidele maksekonto teenuseid ka Onpex S.A. pangas loodud konto kaudu6, ei tähenda, et kaebajal endal oleks sõlmitud maksekonto leping Onpex S.A. pangas. Kui kaebajal oleks avatud konto otse Onpex S.A. pangas, nagu kaebaja kaebuses ja 29.10.2020 täiendavates selgitustes väidab, siis ei oleks vajadust arveldada ja suhelda läbi Wirex Limitedi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub just otsesuhtlus asutusega Wirex Limited, kuid mitte pangaga Onpex S.A. Seega leidis RAB otsuses õigesti, et kaebaja maksekonto ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 punktis 5 sätestatud nõuetele. 9.
  2. RahaPTS § 72 lg 1 punkt 6 sätestab, et tegevusluba taotleva ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 12 000 eurot, mis on täies ulatuses rahaliselt sisse makstud. Kaebaja esitas koos tegevusloa muutmise taotlusega RAB-ile pangaväljavõtte osakapitali sissemakse tegemise tõendamiseks
  3. Taotlusele lisatud ning kohtule esitatud pangaväljavõttelt ei nähtu, et tegemist oleks osakapitali suurendamise kannetega, kuna pangaväljavõttel on vaid selgituseta kanded summades 8011,20 eurot ja 8015,75 eurot. Pangaväljavõttele on lisatud kaebaja juhatuse liikme kinnitus, et 30.06.2020 tehtud maksed Canex Services OÜ pangakontole on tehtud osakapitali sisse maksmiseks ning osaliselt laen äriühingule. Muid tõendeid osakapitali suurendamise kannete kohta kaebaja RAB-ile ei esitanud. Puudub vaidlus, et osakapitali sissemakse tegemise kohta puudus RAB otsuse tegemise aja seisuga vastav märge äriregistris, kuna osakapitali suuruse muutmiskanne on äriregistris jõustunud alles 21.08.20208 ning kaebaja on 29.10.2020 täiendavates selgitustes kirjeldanud muutmiskande viibimise põhjuseid. Oluline on aga siinjuures asjaolu, et RAB-ile ei olnud need põhjused vaidlustatud otsuse tegemise ajal teada ning selleks hetkeks ei olnud äriregistris ka muutmiskannet. Osakapital loetakse äriseadustiku § 196 lg-st 4 tulenevalt suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna osakapitali suurendamise kanne RAB-ile puuduste esitamise teate ega ka otsuse tegemise ajal ei nähtunud, siis on põhjendatud, et RAB küsis Kaebaja lisad 3 ja 4, kaebaja 29.10.2020 täiendava selgituse lisa
  4. Päring Finantsinspektsiooni kodulehel: https://fi.ee/et/makseteenused/makseteenused/makseasutused/ulepiirilisedmakseteenuse-pakkujad?closed=1&keys=wirex%20limited. 6 Informatsioon Wirex Limited kodulehel: https://wirexapp.com/help/article/banking-partner-eea-
  5. 7 Kaebaja 29.10.2020 täiendava selgituse lisa
  6. 8 Kaebaja 29.10.2020 täiendava selgituse lisa
  7. 4 5 5
(7)kaebajalt täiendavaid tõendeid osakapitali suurendamise kohta ning neid saamata luges õiguspäraselt RahaPTS § 72 lg 1 punktis 6 toodud nõude mitte täidetuks.
  1. Puudub vaidlus, et RAB saatis 17.07.2020 kaebajale teate9, millega andis kaebajale tähtaja eelnevalt käsitletud tegevusloa muutmise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi ega esitanud RAB-ile taotlust tähtaja pikendamiseks. Kaebaja väidab, et teade ei jõudnud temani ning seetõttu ei saanud kaebaja esitada RAB-ile endapoolseid selgitusi teates toodud asjaolude kohta. Arvestades, et kaebaja on teate koos kaebusega kohtule esitanud, siis on ta selle kätte saanud, mistõttu on küsimus üksnes selles, kas RAB-i 17.07.2020 puuduste kõrvaldamise teate saab lugeda kaebajale kätte toimetatuks selliselt, et kaebajal oleks olnud võimalik puudused tähtajaks kõrvaldada.
  2. Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab RAB tegevusloa andmiseks sätestatud korras (

§ 33

lg 1).

§ 20

lg 1 sätestab muu hulgas, et kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Sättest tuleneb ka see, et kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. Selline taotluste lahendamise kord on ette nähtud ka HMS § 15 lg-tes 2 ja 3. 12. Kuna kaebaja ei esitanud koos tegevusloa muutmise taotlusega kõiki vajalikke dokumente, mis on tegevusloa muutmise taotluse lahendamiseks nõutavad, tuli RAB-il vastavalt

§ 20lg-le 2 anda kaebajale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

Selle kohustuse täitmiseks valis vastustaja elektroonilise kättetoimetamise viisi ning edastas 17.07.2020 kaebajale MTR veebikeskkonna kaudu elektronposti aadressile mirjamlainet@gmail.com puuduste kõrvaldamise teatise, milles loetles täiendavat selgitamist ja tõendamist vajavad andmed kaebaja taotluses ning palus kaebajal puudused kõrvaldada hiljemalt 31.07.2020.

§ 11

lg 6 sätestab, et kui ettevõtja märgib taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Kaebaja andis oma elektronposti aadressi MTR veebikeskkonna kaudu edastatavas menetluses ning kaebuses on kaebaja ise kinnitanud, et eeldas tegevusloa muutmise taotluse menetluses teavituste saamist elektronposti aadressile. 13.

-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust

-is sätestatud erisustega (

§ 2lg 6).

HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusmenetluses dokumendi kätte toimetada postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks muu hulgas juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (punkt 1), adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (punkt 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (punkt 3). 14. Kaebajale tuleb 17.07.2020 puuduste kõrvaldamise teade lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 punktist 3 tulenevalt. HMS § 27 lg 2 punkti 3 alusel saab äriühingule lugeda dokumendi 9 Kaebuse lisa 1, vastustaja lisa 3. 6

(7)kättetoimetatuks selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil, kuna äriühingul on kohustus hoolitseda oma registrijärgsel aadressil ja elektronposti aadressil posti vastuvõtmise eest (vt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, punkt 14; HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskiri, lk 10). Vastustaja edastas kaebajale 17.07.2020 puuduste kõrvaldamise teate elektronposti aadressile mirjamlainet@gmail.com, mis on kantud ka kaebaja elektronposti aadressina äriregistrisse
  1. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tal tuleb hiljemalt 31.07.2020 esitada RAB-ile täiendavaid andmeid ja dokumente taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
  2. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oleks RahaPTS § 75 lg-st 4 tulenevalt pidanud olema vähemalt 30 päeva. Kohus selgitas käesoleva otsuse punktis 11, et tegevusloa muutmise taotlust lahendatakse tegevusloa andmiseks sätestatud korras

§ 20alusel, seega ei ole Raha

PTS § 75 lg 4 kohane säte.

§ 20

annab tegevusloa taotluses olevate kontrollieseme asjaolude puuduste korral kaalutlusõiguse majandushaldusasutusele, mis tähendab ka seda, et majandushaldusasutusel ehk praegusel juhul RAB-il, on õigus määrata mõistlik tähtaeg taotluses puuduvate andmete esitamiseks. RAB teavitas 17.07.2020 kirjaga kaebajat taotluse puudustest ning andis kaebajale 14-päevase tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul saab RAB-i antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks pidada mõistlikuks.

  1. Eelnevast tulenevalt on RAB otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks ega RAB-i kohustamiseks ennistada taotluses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei ole alust. Menetluskulud
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 10 Vastustaja lisa
  3. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.