KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 8. detsember 2020 Kohtuasja number 1-14-2810 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Stanislav Jakovlevi (isikukood 3850

) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele karistusele S.

Jakovlevile Harju Maakohtu 12. detsembri 2011 otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi mõistetud ja kandmata vangistusosa 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning tema liitkaristuseks sai 10 aastat 5 kuud 27 päeva. S. Jakovlevi karistusaeg algas

1. oktoobril 2013 ja see lõpeb
2. aprillil
5. oktoobril 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Vangla ega prokuratuur S. Jakovlevi vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
7. Viru Maakohus jättis
8. novembri 2020 määrusega S. Jakovlevi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
9. Täidetud on

§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused S.

Jakovlevi vabastamiseks. Samuti on positiivne tema käitumine vanglas: ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, võtnud osa erinevatest vestlustest ja ka tegevustest psühholoogiga ning täitnud töökohustusi. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht ning ka toetavad pereliikmed. Võlakohustused tal puuduvad ning vabanemisfondis on piisavad vahendid esialgseks toimetulekuks. S. Jakovlev on ka valmis minema alkoholiravile ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Eelnevale vaatamata ei saa teda aga vanglast vabastada. 6.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema elutingimustega vabaduses tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Neid ülejäänud kriteeriume arvesse võttes ei ole S. Jakovlevi karistuse eesmärk veel täidetud. S. Jakovlev tunnistati süüdi tapmises: ta lõi alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus kannatanut noaga kahel korral rindkerre. Talle mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis, kuna varasemalt oli teda karistatud röövimise eest. Seega ei olnud varasemal karistusel S. Jakovlevile eripreventiivset toimet. Tapmise pani ta toime varasema otsusega mõistetud katseajal. S. Jakovlev on niisiis kohtu usaldust kuritarvitanud ja jätkanud kuritegudega. Samuti näitab toimepandud kuritegu, et ta on suuteline brutaalseks vägivallaks. Eelneva tõttu on ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge. See aga välistab S. Jakovlevi ennetähtaegse vabastamise.

1. Ka on S. Jakovlevi puhul täheldatav oluline uue kuriteo toimepanemist soodustav riskitegur – alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetule on iseloomulik kuritegude sooritamine joobeseisundis. Vangistuses ei ole ta alkoholi tarvitanud range järelevalve tõttu, kuid sõltuvusvabalt ongi ta elanud vaid vanglas. S. Jakovlev küll mõistab alkoholiprobleemi ja on valmis laskma end selle vastu kodeerida, kuid see ei anna kindlust selles, et ta võetud eesmärgile kindlaks jääda suudab. Tal puudub varasem kogemus võitluses alkoholiga.
2. Elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohaldamine S. Jakovlevi õiguskuulekust ei tagaks. Seeläbi pole võimalik kindlaks teha, millega ta tegeleb või kellega suhtleb. Samuti tuleb tähele panna, et tapmise panigi ta toime kodus. Määruskaebus
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Jakovlev, paludes määruse tühistada ja ennast tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
4. S. Jakovlev märkis, et on valmis vabanema. Ta on vanglas esimest korda ja see on teda muutnud. Ta on töötanud enda käitumise kallal ja õppinud kontrollima oma emotsioone. Ta on vangistuses end hästi ülal pidanud ja töötanud. Ka läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Märgiti, et ta oli selles passiivne. Tegelikult ta nägi oma probleeme ja tegi õiged järeldused, lihtsalt ta ei hakanud seda teistega arutama. Kui kohus vajalikuks peab, siis võib ta seda programmi korrata vabaduses. Veel on ta nüüdseks mõistnud oma probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Varem ta seda probleemi ei näinud. Edaspidi hoiab ta end kontrolli all. Tahtejõudu tal on. Ka on ta valmis läbi tegema alkoholivastase kodeerimine. Ta on motiveeritud muutusteks ja teab, kuidas vältida minevikuvigu. Ka soovib ta endale perekonda.
5. S. Jakovlev märkis ka, et ta tõesti pani eelmisel katseajal toime uue kuriteo, kuid siis oli olukord teine. Too katseaeg oli ilma järelevalveta, temaga ei peetud mingeid vestlusi ja ta ei läbinud sotsiaalprogramme. Ka ei olnud tal töökohta. Nüüd saaks kõik olema teisiti. Tema üle rakendataks järelevalvet ja tal oleks töö. Ka on oluline, et kui praegu on tal korter, mille vanaema tahab talle kinkida, siis hiljem ei pruugi tal seda olla. Vanaema on 82 aastat vana ja on ohustatud 2

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses pole niisugused vead sedastatavad. Maakohus ei ole

§ 76

lg-t 4 kohaldanud ebaõigesti, kohtumäärus on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud põhimõtetega ja küllaldaselt põhistatud.

1. Esimese astme kohus tõi õigesti välja kuriteo asjaolud: S. Jakovlev tappis ühise alkoholi tarvitamise käigus kauaaegse tuttava, lüües teda noaga kahel korral rindkeresse. Samuti tuvastas ja märkis maakohus veatult, et S. Jakovlevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks tapmisele on teda varasemalt, s.o Harju Maakohtu
2. novembri 2011 otsusega (asi nr 1-07-2327), karistatud röövimise eest. Tapmise pani ta toime katseajal. Maakohus järeldas, et eelmärgitud info viitab nii S. Jakovlevi vägivaldsusele kui ka ohule niisuguse käitumise kordumiseks.
3. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu niisugune järeldus on põhjendatud. Mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam kuritegusid ei toimu. Et S. Jakovlev on muu hulgas pannud toime tapmise, saab prognoosida, et ta võib tappa ka tulevikus. Tapmine on üliraske kuritegu, mistõttu saab vabastada vaid inimese, kelle retsidiivseks muutumise tõenäosus on väga väike. S. Jakovlevi puhul see nii ei ole.
4. Kõigepealt tuleb märkida, et S. Jakovlev on peale tapmise sooritanud veel ühe küllaltki raske vägivallateo, st röövimise: ta peksis koos kaaslastega ühte inimest ja võttis tollelt ära jalgratta. See varasem kuritegu suurendab uue kuriteo aset leidmise tõenäosust. Ka tuleb silmas pidada, et tapmise pani S. Jakovlev toime pärast röövimise eest karistada saamist ehk teda ei hoidnud ränga kuriteo toimepanemisest eemal varasem karistus.
5. Samuti mainis esimese astme kohus asjakohaselt ära, et S. Jakovlevi puhul suurendab uute kuritegude ohtu alkohol. Süüdimõistetul on kindlaks tehtud alkoholisõltuvus. Mõlemad kuriteod, s.o nii röövimise kui tapmise, pani ta toime alkoholijoobes olles. Seega, kui S. Jakovlev hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama, suureneb oluliselt uute vägivallategude tõenäosus. Et ta end alkoholist eelmale hoida suudab, selles kuigivõrd kindel olla ei saa. S. Jakovlev on küll vanglas läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja väljendanud soovi alkoholist edaspidi loobuda, kuid seda, et ta vabaduses kainena püsib, eelöeldu veel ei garanteeri. S. Jakovlevi motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal olnud n-ö sunnitult. Ka tema enda arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda: S. Jakovlev võib endise pahe juurde tagasi pöörduda.
6. Maakohus asus seisukohale, mille kohaselt ei lükka taoliselt tõusetunud ohuhinnangut ümber see, et S. Jakovlevi viimase aja käitumine vanglas on olnud hea, ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning head on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Ka niisugune esimese astme kohtu järeldus on jälgitav ning asjakohane. Praegu on S. Jakovlev ööpäevaringse järelevalve all. Kui ta tuleb vabadusse, leeveneb kontroll oluliselt ning ta võib taas muutuda ohtlikuks. Elukoht, 3