KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. novembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3835 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kiirmenetluse otsusega määrati Andrus Murumaale

§ 227lg 2 rikkumise eest rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

1. 10.09.2020 esitas Andrus Murumaa Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale. Peatumismärguande andis liikluspolitseinik Kärevere ristmikul parkimisplatsilt, suunates Andrus Murumaad peatuma kiirendusrajale. Liikluspolitseinik suunas teda sõidukiga tagurdama selliselt, et ta pidi peatuma pidevjoone alal ja sõitma üle liiklustiheda ristmiku asuvasse parklasse. Parklas oli kaks politseiautot. Menetlusalune isik pidas eelnevat situatsiooni äärmiselt liiklusohtlikuks ja oli pisut endast välja viidud. Liikluspolitseinik selgitas peatumise põhjust, millega menetlusalune isik otseselt ei nõustunud. Seejärel näitas politseiametnik udust pilti telefoniga, kust menetlusalune isik aimas ära tundvat sõiduki, millega ta liikles. Pildi ülaserva oli märgitud mingisuguse sõiduki sõidukiirus. Kiirmenetluse otsuse vormistamise hetkeks oli Andrus Murumaa sisuliselt kõigega nõus, mida politseinik talle väitis. Praegusel hetkel pole ta kiirmenetluse otsusega nõus. Talle jääb arusaamatuks, millega kiirust mõõdeti ja kas kiiruse mõõtmisel kasutatud seade oli vastavuses seaduse nõuetele ja kas mõõtmist teostav isik oli selleks pädeva koolituse läbinud. Asjaolusid talle ei selgitatud ja rikuti sellega tema kaitseõigust. Lisaks palub menetlusalune isik kohtul kontrollida kiirmenetluse õigsust ja võimalusel otsus tühistada. Kui leiab kinnitust tema süü, siis palub faktipõhist kiiruse ületamise tõendamist. Palub arvestada, et antud rikkumine polnud tahtlik ning oli tingitud paljude asjade kokkusattumisest. Palub tühistada lisakaristuse, milleks on ühe aasta pikkust nn märget politsei süsteemis.
2. Tartu Maakohtu 29.09.2020 määrusega võeti Andrus Murumaa kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse ärakiri Põhja prefektuurile ja paluti edastada väärteoasja materjalide koopiad.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 09.10.2020 (tl 11-12), milles märgib, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Kohtuväline menetleja mõõtis mootorsõiduki Land Rover Discovery Sport sõidukiirust laserkiirusmõõturiga LaserCam 4 seerianumbriga LE
4. Laserkiirusmõõtur on taadeldud 03.06.2020 AS Metrosert laboris vastavalt Majandus-ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 lisa p 7.2 nõuetele ning taatlus kehtib 1 aasta. Seega kiiruse mõõtmist teostati kehtivat taatlust omava kiirusmõõteseadmega. Laserkiirusmõõturit LaserCam 4 saab kasutada üksnes määratud kasutajad eelnevalt seadmesse sisse logides. 04.09.2020 kasutas seadet liikluspolitseinik Emil Popazov seadme isikliku kasutajatunnusega XXXX. Tegemist on pädeva mõõtjaga, kes on läbinud vastavasisulise laser- ja radartüüpi kiirusemõõtja koolituse 17.05.
5. LaserCam 4 puhul on tegemist täpse seadmega, millega saab korraga mõõta ainult ühe sõiduki kiirust ning kiirusmõõturil on kiiruse mõõtmise protsess salvestada videofailina. Mõõtetulemus on jälgitav ning tõendatud on

§ 227lg 2 rikkumine.

Menetlusaluse isiku taotlus vabastada teda lisakaristusest jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks. Andrus Murumaale ei määratud lisakaristust. KarRS § 24 lg 1 p 1 tulenevast regulatsioonist väärteo eest mõistetud rahatrahv kustutatakse 2 karistusregistrist ning kantakse arhiivi, PPA karistusregistriga paralleelset süsteemi ei pea ning sellekohaseid märkeid eraldi süsteemi ei tee, seega ei eksisteeri võimalust täita kaebaja alternatiivset nõuet. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

1. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 3 ja 11). Kohtu seisukoht
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Põhja prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Andrus murumaa esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 10.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või suurendada sõidukiirust kuni 120 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 11.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et 04.09.2020 kl 14.16 ajal juhtis Andrus Murumaa asulavälisel teel, s.o Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel mootorsõidukit Land Rover Discovery Sport reg numbriga XXX. See asjaolu on tõendatud kiirmenetluse otsuses märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja pardakaamera videosalvestiselt ja kiirusmõõturi mõõtmise hetkel tehtud foto väljavõtetest (tl 15-16). Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval. Kiirmenetluse otsuses on Andrus Murumaa selgitanud, et juhtis sõidukit XXX Tallinn Tartu maanteel ja möödasõidul ületas kiirust (tl 14). 3
2. Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h. Kiirmenetluse otsusest ja kiirusmõõturi LaserCam LE 0027 mõõtmiste väljatrükist nähtub, et Andrus Murumaa juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 126 km/h. Kiiruse mõõtmine toimis käsitsi ning mõõdeti vastassuunast lähenevat sõidukit. Mootorsõiduk liikus lähenedes mõõtjale (tl 15). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 4 km/h, kui sõiduki kiiruse väärtus on vahemikus 101-135 km/h ning kiirust mõõdetakse paigalseisva kiirusmõõturiga. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 22 km/h. Samuti nähtub ka politsei kiirusmõõturi salvestuse väljavõttest, et läheneva mootorsõiduki puhul on mõõtur lugenud kiirusmõõturi maksimaalseks lugemiks kl 14:16:48 126 km/h.
3. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiirusemõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
4. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 03.06.2020 (tl 17). Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav liikluspolitseinik Emil Popazov on läbinud pädeva mõõtja koolituse 17.05.2016.a (tl 18), seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama.
5. Järelikult on tõendatud, et Andrus Murumaa, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 122-kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 100 km/h, ületas

§ 50

lg 5 p 3 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 16. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja pardakaamera salvestisest ületas Andrus Murumaa lubatud kiirusepiirangut möödasõidu teostamise ajal. Andrus Murumaa on kaebuses selgitanud, et tegu ei olnud tahtlik ning oli tingitud paljude asjade kokkulangemisest. Kohus leiab, et Andrus Murumaa pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta teadlikult sooritas möödasõitu ning selle käigus pidi aru saama, et tema sõiduki kiirus ületab lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 19.

§ 227

lg 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. 4

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Andrus Murumaa tegevuses ei ole karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik on oma tegu tunnistanud ning kahetsenud. Seega on Andrus Murumaa tegevuses karistust kergendava asjaoluna võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.
3. Kohtu hinnangul on Andrus Murumaa süü keskmine. Kiiruse ületamine toimus põhjusel, et Andrus Murumaa sooritas möödasõitu. Selline käitumine võib tekitada aga liiklusohtlikke olukordi, kuivõrd vastusõitvad või kõrvalteelt liikuvad sõidukijuhid ei saa arvestada asjaoluga, et teine mootorsõiduk liigub lubatust kiiremini. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et tegemist on esmakordse süüteo toimepanemisega. Andrus Murumaal puuduvad karistusregistri kohaselt varasemad karistused. Seega leiab kohus, et rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras on kohane ja proportsionaalne karistus. Puuduvad alused trahvi vähendamiseks või tühistamiseks.
4. Andrus Murumaa on taotlenud lisakaristuse tühistamist (märke tühistamine politseisüsteemis). Kohus märgib, et Andrus Murumaale ei ole

§ 227

lg 5 alusel lisakaristust kohaldanud, mistõttu pole Andrus Murumaa taotlus käesoleval juhul kohane. Kohtuväline menetleja on Andrus Murumaale oma kirjalikus vastuses ka selgitanud, et märget politseisüsteemi ei tehta, mistõttu ei ole võimalik Andrus Murumaa vastavasisulist taotlust ka lahendada. 24. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Andrus Murumaa kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,015156 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5