1-15-4818/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-15-4818 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Vladimir Nikitini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Nikitini (Nikitin; isikukood 36802142229) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Vladimir Nikitinit 24.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-154818 KarS § 121 järgi 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Vladimir Nikitinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 4 alusel eluaegse vangistuse, suurendades mõistetud karistust Riigikohtu 01.04.
8. a otsusega mõistetud eluaegse vangistuse võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.08.
9. Kohtuotsus jõustus 16.09.
11. Viru Maakohtu 06.11.
12. a määrusega jäeti Vladimir Nikitin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
13. Maakohus leidis, et Vladimir Nikitin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tal on kolm kehtivat karistust ning kannab mh liitkaristust kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Kinnipeetava käitumine ei ole kogu vangistuses viibitud aja jooksul olnud õiguskuulekas, seda näitab vangistuses toimepandud kuritegu. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik omab teatud kriminaalseid hoiakuid ja on omaks võtnud vangla 1 subkultuurile omaseid väärtushinnanguid. Iseloomustuse kohaselt meeldib kinnipeetavale võidelda süsteemi vastu ja aeg-ajalt vaielda ametnikega erinevates küsimustes. 2.
14. Maakohtu hinnangul on positiivne see, et Vladimir Nikitin on vangistuses olnud hõivatud tööga ja mitmete tegevustega. Alates
15. aastast töötab ta majandustöödel pesumaja operaatorina, on läbinud sotsiaalprogrammid „Tähtsad küsimused“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle programmi jätkutegevused. Samuti see, et temaga on läbi viidud vestlused alkoholi kuritarvitamisega seonduvatest riskidest ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on mõjunud kinnipeetavale positiivselt ning ta on teinud samme õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht abikaasa juures ja rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“ ning töökoht OÜ-s Polven. Kinnipeetaval ei ole tasumata nõudeid, vabanemisfondi on hoiustatud 1800 eurot. Suhted abikaasaga on head ja toetavad, abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt ka materiaalselt toetama. Maakohus leidis, et kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada headeks ning vabastamist toetavateks. 2.
16. Samas on maakohtu hinnangul Vladimir Nikitini puhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Maakohus leidis, et ei saa jätta tähelepanuta, et viimase kuriteo on isik pannud toime vanglas. Harju Maakohtu 24.08.
17. a otsusest nähtub, et Vladimir Nikitin lõi 25.04.2013 kella 16.55 paiku Tallinna Vangla kambris kaaskinnipeetavat kahel korral noaga vasaku reie piirkonda, tabades teisel löögil ka kaaskinnipeetava vasakut kätt. Uue kuriteo toimepanemine vangistuses näitab, et isik ei ole varasemast karistusest, milleks on eluaegne vangistus, vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et kui isikul on õiguskuuleka käitumisega raskusi isegi kinnipidamiskohas, kus eelduslikult peaks kuritegude toimepanemine olema välistatud, puudub kindlus, et vabaduses suudaks Vladimir Nikitin katseaja ja käitumiskontrolli probleemideta läbida. Lisaks märkis maakohus, et kui varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine, siis viimase kuriteo pani ta toime kainena. See viitab puudulikule probleemilahendusoskusele ja impulsiivsusele ning näitab, et kinnipeetav võib olla ohtlik teistele isikutele ka siis, kui ta alkoholi ei tarvita. 2.
18. Maakohus asus seisukohale, et arvestades kõike eeltoodut, ei ole Vladimir Nikitini eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Maakohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud, mh, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti tema ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 06.11.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Vladimir Nikitin, kes palub maakohtu määruse tühistada, vaadata asi uuesti läbi ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.
21. Vladimir Nikitini kaebuse kohaselt algab tema iseloomustus alles aastast 2014 ning kõige varasem iseloomustus kuulub aastasse 2008, kuid tema kannab karistust alates 08.08.
22. Ta ei saa aru, kas tõesti ei iseloomusta teda 13 aastat mitte midagi. Vanglas hakkas ta tööle kohe, kui see võimalus tekkis, umbes
23. a. Ta ei ole 25 aasta jooksul olnud mitte kordagi kartseris, vaid viimase distsiplinaarkaristuse sai 7 päeva kartserit tingimisi. Tal ei ole subkultuurilisi väärtusi, vanglas viibib ta esimest korda. Karistusaja alguses ei teadnud ta, kuidas käituda ja 2 mida teha. Ta oli sunnitud kohanema, et ei saaks vägivallaohvriks. Ta ei ole nõus, et ei kahetse oma vigu ja otsuseid, tegelikult muretseb nende pärast ning teeb järeldused ja töötab nende kallal. Ta oskab analüüsida oma käitumist ning ainult negatiivne kogemus sunnib midagi muutma. Vladimir Nikitinil on piisavalt kogemusi. Ta oli sunnitud elama ellujäämisseaduste alusel, mis ei olnud kerge. 3.
24. Ta võitleb süsteemiga, võitleb õiguse eest ja seaduslike meetoditega. Samuti peab ta lugu seadustest. Vladimir Nikitin soovib ennetähtaegse vabanemise võimalust kasutada ning on nõus kõigi määratavate tingimustega, sh elektroonilise valve kohaldamisega. Vanglas ei saa ta muuta suhtlusringi ja elukeskkonda. Ta saab aru, et vajab rehabilitatsiooni ja sotsialiseerumist, mida saab rehabilitatsioonikeskusest. Vladimir Nikitin palub võimalust vabaneda, läbida rehabilitatsioon ning pöörduda seaduskuuleka elu juurde.
25. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.
26. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 07.12.
27. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Vladimir Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
31. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
32. Maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Maakohus märkis positiivsena, et vangistuses on isik olnud tööga hõivatud, ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja nende jätkutegevused, samuti on viidud läbi vestlusi seoses alkoholi tarvitamisega ning Vladimir Nikitinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka leidis maakohus, et elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus on vabastamist toetavad asjaolud. Samas asus maakohus seisukohale, et vabastamise aluseks on ennekõike isiku õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, kuid Vladimir Nikitin pani vanglas toime uue 3 kuriteo. Ringkonnakohus nõustub, et arvestades tema poolt kuritegude toimepanemise riski, ei ole Vladimir Nikitini ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine võimalik.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 05.11.
34. a määruse nr 1-15-400 punktis 11, et sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega. Küll aga tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt ennetähtaegse vabanemise materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, millena tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski ja võimaliku uue kuriteo raskust mõjutada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.
35. a määrus nr 1-14-5339/95, p 12). Et eluaegne vangistus ei ole ajaliselt määratletud, ei kajastu süüdimõistmise aluseks olnud tegudes sisaldunud ebaõigus karistuse pikkuses nii, nagu see on tähtajalise vangistuse puhul. Seetõttu on eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nende asjaolude kaalumine ongi vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.
36. a määrus nr 1-09-14104/142, p 22).
37. Riigikohtu seisukohast tulenevalt peab Valdimir Nikitini retsidiivsusrisk olema äärmiselt madal, et vältida tagajärjena süüdimõistetu poolt vabaduses uute sama raskete kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul see aga nii ei ole. Vladimir Nikitin on eluaegsest vangistusest ära kandnud 25 aastat 4 kuud. Kuigi süüdimõistetu asus määruskaebuses seisukohale, et peab väga lugu seadustest, on teda siiski eluaegse vangistuse kandmise ajal karistatud kehalise väärkohtlemise eest kriminaalasjas nr 1-15-
38. Võrreldes teoga, mille eest Vladimir Nikitin eluaegset vangistust kannab, on KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritud teo ebaõigussisu oluliselt väiksem, kuid siiski suunatud isiku tervise kahjustamisele. Nii on Harju Maakohtu 24.08.
39. a otsusest näha, et Vladimir Nikitin lõi kaaskinnipeetavat kahel korral noaga vasaku reie piirkonda, tabades teisel löögil ka kannatanu kätt, millega põhjustas nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustused, mis kestsid vähemalt neli nädalat. Vladimir Nikitin pani teo toime 25.04.2013, milliseks ajaks oli ta karistust kandnud umbes 17 aastat 8 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et Vladimir Nikitini puhul on karistuse mõistmise eesmärgid täidetud käesolevaks ajaks, kui isegi pärast nii pikka vangistuses viibimist ei suutnud ta jääda õiguskuulekaks, ohustades teise inimese tervist. Kuigi viimase kuriteo pani ta toime üle seitsme aasta tagasi, näitab see siiski, et vägivaldne käitumine Vladimir Nikitini poolt ei ole välistatud ka edaspidi. Kuna temast tulenev oht on suunatud eelkõige inimeste elule (seda veel eriti jõhkralt toimepandud kuriteo läbi – kolme inimese korduv peksmine ja seejärel panga pealt alla viskamine; samuti tunnistaja kõrvaldamise katse temale tablettide söötmise teel) ja tervisele, on ilmne, et Vladimir Nikitini vabastamisel vangistuse kandmisest ei tohi olla ühtegi kahtlust tema õiguskuulekuses.
40. Samuti viitab reeglite mittejärgimisele asjaolu, et Vladimir Nikitini sõnul on temale määratud karistusena kartser 7 päeva tingimisi. Asjaolu, et Vladimir Nikitinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ei tähenda, et ta kogu vangistuse kandmise ajal on järginud reegleid nõuetekohaselt. Ka Tartu Vangla on asunud seisukohale, et ei ole veel alust arvata, et isik ei pane uusi õigusrikkumisi toime, jättes ta 16.07.
41. a vastusega taotlusele avavanglasse paigutamata.
42. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et Vladimir Nikitin pani uue kuriteo toime kinnipidamiskohas. Vangla iseloomustuse kohaselt on Vladimir Nikitin enesekeskse mõtlemisega, ei ole valmis oma käitumist teiste heaolu nimel piirama, mistõttu pole välistatud, et survestamisel paneb vangistuse ajal toime uue isikuvastase kuriteo. Seda soodustab ka puudulik probleemide 4 lahendamise oskus. Kui süüdimõistetu ei suuda isegi range järelevalvega kinnipidamistingimustes järgida seadusi nõuetekohaselt ning austada teist inimest ja tema tervist, on kõrgendatud oht, et vabaduses temale mittesobivas situatsioonis võib ta taaskord panna toime mõne isikuvastase kuriteo. Sealjuures ei oleks ohustatud mitte ainult teiste inimeste tervis, vaid ka elu.
43. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Vladimir Nikitin omab teatud kriminaalseid hoiakuid ning ei tunnista alati tehtud vigu, vaid süüdistab tekkinud olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Samuti ei mõista ta endale ebamugavaid muutusi vangistust reguleerivates õigusaktides, teeb koostööd omakasu nimel. Vladimir Nikitin selgitas määruskaebuses, et ta võitleb süsteemiga, võitleb õiguse eest ja seaduslike meetoditega. Vaatamata seaduslikele meetoditele viitab see siiski asjaolule, et olukorras, kus Vladimir Nikitinile ei sobi näiteks vabaduses karistuse kandmisega kaasnevad tingimused, ei pruugi ta neid nõuetekohaselt järgida. Seega on oht, et ta ei allu käitumiskontrolli nõuetele või elektroonilisele valvele, ka rehabilitatsioonikeskuses olevatele vabadust piiravatele nõuetele. Näiteks saab ta sealt väljuda vaid saatjaga. Kuna Vladimir Nikitinil ei võimaldatud veel jätkata karistuse kandmist avavanglas, mille kaudu oleks võimalik näha, kas ta suudab täita seadusi ning mitte ohustada teisi inimesi vähemkontrollitud keskkonnas, puudub ringkonnakohtul veendumus, et see praegusel hetkel nii on.
44. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Vladimir Nikitini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei oleks põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamisega, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks kontrollida tema vabanemisjärgse elukoha ega rehabilitatsioonikeskuse sobivust elektrooniliste valveseadmete paigaldamiseks.
45. Arvestades Vladimir Nikitini kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh kahe inimese mõrva ja kahe inimese tapmise katset, uue isikuvastase kuriteo toimepanemist vanglas karistuse kandmise ajal ning seda, et retsidiivsusrisk ei ole veel piisavalt madal, oleks Vladimir Nikitini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine praegu ennatlik. Ringkonnakohus ei välista, et juhul kui Vladimir Nikitin jätkab õiguskuulekat käitumist, avaneb tal ennetähtaegseks vabanemiseks edaspidi võimalus.
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
47. novembri
48. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas