Obsah (6)

§ 104§ 110§ 111§ 112§ 82§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2230 Haldusasi XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna

§ 104lg 1).

Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist ning tõlkekulude tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. 11.

§ 110lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.

1. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 14.07.2020-13.11.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 65 eurot. Konto lõppjääk on 6,76 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 45,50 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (
2. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotlejal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. 13.

§ 82

lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi.

§ 82

lg 3 kohaselt korraldab kohus ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Sama sätte teise lause järgi kannab tõlkimise kulud menetlusosaline. Kaebaja on kohtu poole pöördunud eesti keeles. Samuti on vaie vanglale esitatud eesti keeles. Ka varasemalt on kaebaja kohtusse pöördunud eesti keeles (vt nt 3-20-1734 jne). Eelnevast saab järeldada, et taotleja valdab eesti keelt piisaval määral, et aru saada menetlusdokumentidest. Kohus jätab rahuldamata XXi taotluse tõlgete korraldamiseks vene keelde. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 14.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

1. XX taotleb esialgse õigusakaitse korras, et Tallinna Vangla rahuldaks tema 22.10.2020 pöördumises nimetatud järgmised taotlused: hoida taotleja toiduluuk ja kambriukse ava avatud asendis; mitte piirata arvuti kasutamise korda, võimaldada taotlejal kasutada raamatukogu, kuna kambris olevad raamatud on loetud ning taotlejal puudub teler, väljastada taotlejale 2 korda päevas keevat vett. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sellisel juhul 3 lubatud üksnes olukorras, kui on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 kohtumäärus nr 3-3-1-59-14, 19). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on ohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tallinna Vangla märkis õigesti, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambri toiduluugi avamisega või avatuna hoidmisega seonduvat. Järelevalve korralduse vanglas § 12 lg 2 järgi tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Eelnevast saab järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Kuna taotleja viibib eraldatud lukustatud kambris, ei ole taotlejal õigust äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil (vt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 1). Vanglal puudub õigus kaaluda, kas hoida XXi kambri uks või toiduluuk avatuna.
3. Vangla on vastuses taotlusele ning kohtunõudele välja toonud, et vangide menüüs on kohv ja tee. Asjaolu, et varasemalt on isikule kambrisse keeva vett võimaldatud, ei kohusta vanglat seda jätkuvalt tegema. Tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 3 p-st 13 on kinnipeetavale lubatud veekiirkeetja võimsusega kuni 0, 5 kW, kuid vanglal puudub kohustus väljastada keevat vett või veekiirkeetja. Vangla tõi vastuses välja, et turvakaalutlustel ei pruugi taotlejale veekiirkeetjat ka isiklikest vahenditest lubada turvalisuse kaalutlustel.
4. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal mh isiklik televiisor, kui ei esine samas lõikes toodud välistusi. Lisaks on kinnipeetaval võimalus saada informatsiooni ka raadio vahendusel (VangS § 31 lg 1). Vangla tõi vastuses välja, et Tallinna Vanglas on raadiod sisseehitatutena kambrites ja üldkasutatavate raadiokanalite valikus on nii eesti kui venekeelseid kanaleid.
5. Käskkirja nr 1-1/19/68 p 17.3.
6. järgi korraldatakse raamatukogu teenust vastavalt ükskuse võimalustele ning töökorraldusele. Vangla selgitas 09.11.2020 taotlejale ning kohtule, et raamatuid laenutada ja vahetada on võimalik ning kõikide laenutatavate raamatute vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Vanglal puudub kohustus väljastada pidevalt uusi raamatuid. Vangla toob välja, et XXile on 19.11.2020 väljastatud mh usulist kirjandust. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju VangS § 30 lg 1 alusel. Sama § lõike 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.
7. VangS § 311 järgi ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Nimetatud säte ei täpsusta, kui pika ajavahemiku tohib kinnipeetav internetti kasutada või millise ajavahemiku tagant on kinnipeetaval õigus internetti kasutada. Vangla tõi välja, et oktoobrikuus oli XX võimalus käia viis korda internetipunktis ning tagatud oli võimalus tutvuda õigusaktidega. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga 1-1/20/52 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine, päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamise jätkamine“ p 1.2 järgi tuleb lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu terviseteenuse osutamiseks. Eelnevast tulenevalt ei toimu vangla kinnitusel ka saatmisi internetipunkti. Vajadusel on tagatud õigusaktide laenutamine raamatukogu vahendusel. Kohtu hinnangul on nimetatud piirang põhjendatud arvestades, et ka Eesti vanglatesse on jõudnud COVID-19 viirusesse haigestumine, mida saab ohjeldada üksnes liikumispiirangutega. 4
8. Avalikkuse huvi on, et tagatud oleks vangla üldine julgeolek, säiliks vangla vara ning ohud teiste kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele ja elule on minimeeritud. Kuna taotleja huvid ei kaalu üles avalikkuse huvi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
9. Kohus jätab XXi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5