← Eesti

3-19-1169/9

Obsah (5)§ 8§ 7§ 3§ 4§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 24.07.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1169 Haldusasi OÜ Beetahansa kahjunõue Tallin

) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

§ 8lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 20. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise imperatiivseks eelduseks on aga esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

§ 7

lg 1 kohaselt on vastavalt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustusele nõutav, et kahju kandnud isik oleks enne kahju hüvitamise nõude esitamist esitanud kohtule kas haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude (

§ 3

), jätkuva toimingu lõpetamise nõude (

§ 4

) või haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude (

§ 6

). Kohtupraktikas on selgitatud, et põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida, on sätestatud

§ 7lg-s 1.

Nimetatud säte võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Lisaks on kolleegium märkinud, et tühistamiskaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (RKHKo 3-3-1-8-04, p 10-11 ja seal viidatud lahendid). 21. Vaidlusaluses asjas tugineb kaebaja kahjunõue maksuteate õigusvastasusele. Seega oleks kaebaja pidanud esmase õiguskaitsevahendina kõigepealt kasutama ära maksuteate tühistamise nõude. Asjas esitatud materjalide pinnalt kaebaja vaie maksuteatele tagastati (vastustaja 28.06.2019 vastuse lisa nr 3), kuna see ei olnud tähtaegne. Kaebaja pöördus küll seejärel kohtusse, kuid hoolimata kohtu selgitustest (01.07.2019 määruses) maksuteate vaidlustamise osas tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud. Kaebaja ei ole käesoleva kohtumenetluse kestel esitanud mingeidki põhjendusi, mis õigustaks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, s.o miks ei olnud kaebajal võimalik tähtaegselt maksuteadet vaidlustada. Sellekohased põhjendused oleks saanud kaebaja esitada tähtaja ennistamise taotluses, kuid kaebaja loobus sellest. Esmase õiguskaitsevahendi mittetähtaegse kasutamise riski kannab minu hinnangul kaebaja, kuna tühistamisnõude esitamise vajadus oli talle asjaoludest tulenevalt arusaadav ja tähtaja ennistamise aluseid kaebaja menetluse kestel välja toonud ei ole. Seega ei ole kaebaja astunud omapoolseid 5

(6)3-19-1169 samme, et võimalikku kahju ära hoida või vähendada. Ei ole mõistlik, menetlusökonoomia ja õhusrahu põhimõttega kooskõlaline, et kaebetähtaja ületamise tõttu omal riisikol maksuteate vaidlustamise võimaluse kaotanud isik vabaneb maksuteatega määratud kohustuse täitmisest sisuliselt samaväärse kahjunõude esitamise läbi.
  1. Möönan, et eelnevat arvestades oleks olnud võimalik kaebajale kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel, kuid kuna tegemist on poolte vahelise põhimõttelise vaidlusega maksuteate õiguspärasusse puutuvalt, pidasin vajalikuks eelnevalt hinnata asja sisulise lahendamise võimalikkust.
  2. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.
  3. Kaebaja tugineb maksuteate aluseks olevate sätete põhiseadusvastausele. Kaebaja väidab, et KOKS § 11 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu
  4. detsembri 2012 määrus nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" on vastuolus põhiseadusega. Kuna kahju hüvitamise nõue sisuliselt lahendamisele ei kuulu, siis ei ole põhjendused asjakohased ja kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jääb rahuldamata.
  5. Ülaltoodud põhjendustel jätan kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsuse tegin kaebaja kahjuks. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
  7. Kaebaja tasus täiendavat riigilõivu summas 168,47 eurot maksuteate õigusvastasuse tuvastamise nõudelt (RLS § 60 lg 4) ja 15 eurot kahjunõudelt (RLS § 60 lg 2). Kaebaja ei ole menetluse kestel kahjunõude summat muutnud. 08.08.2019 määruse aluse võtsin menetlusse üksnes kahju hüvitamis nõude, mistõttu kuulub riigilõiv õigusvastasuse tuvastamise nõudelt summas 168,47 eurot tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja § 104 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.